← Eesti

3-06-1997/22

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. veebruar 2009, Tallinn Haldusasja number 3-06-1997 Haldusasi OÜ Assan Trans kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 11.09.2006 maksuotsuse nr 12-5/214 tühistamiseks Vaidlustatud lahend Tallinna Halduskohtu 23.05.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev OÜ Assan Trans apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja OÜ Assan Trans, esindaja advokaat Helmut Pikmets Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus, esindaja Maire Saare
  2. veebruar 2009 RESOLUTSIOON Jätta OÜ Assan Trans apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  3. mai 2008 kohtuotsus haldusasjas nr 3-06-1997 muutmata. Jätta OÜ Assan Trans menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 11.09.2006 maksuotsusega nr 12-5/ 214 kohustati OÜ-d Assan Trans tasuma perioodi 01.01.2003 – 30.09.2005 eest täiendavalt käibemaksu 558 523 krooni ja tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 1 244 079 krooni. Maksuotsuses leiti: 1) OÜ Assan Trans rikkus kuni 30.04.2004 kehtinud käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg-t 1 ja alates 01.05.2004 kehtiva KMS § 31 lg-t 1, arvestades sisendkäibemaksu maha arvete alusel, mille järgi kaupa ei saadud arvetel näidatud maksukohustuslaselt ja teenust ei saadud üldse. 2) OÜ Assan Trans rikkus tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 nõudeid. OÜ-l Assan Trans puuduvad andmed isikute kohta, kes tegelikult sütt või autokumme ja varuosi müüsid või transporditeenuseid osutasid, arved on koostatud mittetegutseva äriühingu 3-06-1997 (OÜ Alferro, OÜ Klassik Mast) või äriühingute nimel, kellel polnud võimalik kaupu müüa (AS Betox Group, OÜ Maxcell, OÜ Aasva, OÜ Trankviti). OÜ Assan Trans juhatuse liige A. V. teadis või pidi teadma, et eelnimetatud äriühingud ei ole arvetel märgitud tegelikud kaupade ja teenuste müüjad. OÜ Assan Trans osales maksupettuses.
  5. OÜ Assan Trans kaebuses halduskohtule paluti tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse (LMTK) 11.09.2006 maksuotsus nr 12-5/214 järgmistel põhjendustel: 1) Maksuhaldurile esitati dokumendid, mis tõendavad kaupade ja teenuse omandamist, nende eest tasumist, kajastamist enda raamatupidamises ja kasutamist oma ettevõtluses. Maksuhaldur ei tõendanud, et kaebaja soetas kaubad ja teenused teistelt isikutelt. Kaebaja selgitas eriarvamuses, et dokumendid tema ja alltöövõtja ning tema ja tellija vahel ei pea olema sarnaselt vormistatud. Neid kaebaja väiteid ei analüüsitud, mistõttu maksuotsus on motiveerimata. 2) Maksuhaldur ei tõendanud, et kontrollaktis loetletud tarvikud ja muu vara ei kuulu kaebajale ja neid ei lähe tema majandustegevuses vaja. Arvestamata jäeti A. V. ütlused kaupade soetamise osas ning arvamus seoses veoteenuse kasutamise ja kivisöe müügiga. Maksuhaldur ei põhjendanud ütluste ja arvamusega arvestamata jätmist. 3) V. Ž. ütlused maksumenetluses olid väga erinevad. Kuigi V. Ž. (OÜ Maxcell ja AS Betox Gruop juhatuse liige) seletused ja kogutud tõendid ei välista järeldust, et OÜ-le Assan Trans kaupu müünud ja teenuseid osutanud äriühingud on rikkunud maksu- seadusi ning jätnud tasumata maksud, ei võimalda see teha sama järeldust kaebaja suhtes. 4) Kaebaja arvates on oluline teenuse ja kauba reaalne liikumine ja selle eest tasumine ning kaebaja tegutsemine heas usus. Maksuhaldur ei tõendanud, millel põhineb teadmine, et kaebaja juhatuse liige A. V. teadis või pidi teadma, et OÜ Maxcell ja AS Betox Group, OÜ Aasva, OÜ Alfero, OÜ Trankviti ja OÜ Klassik Mast ei ole kauba või teenuse tegelik müüja või osutaja. Ületähtsustatud on ka maksuhalduri väited A. V. ja V. Ž. tutvuse kohta. V. Ž. 16.03.2006 ütluste kohaselt tutvus ta A. V.ga koosviibimisel 2001 või
  6. 5) Kivisöe osas tõendas tehingu toimumist V. Ž., selgitades 16.03.2006, kuidas ta korraldas kivisöe ostmise ja edasimüügi kaebajale. V. Ž. teatas, et tasus ostetud kivisöe eest autojuhile sularahas (dokumente ei vormistatud) ja pärast kivisöe jõudmist Maardu laoplatsile informeeris sellest A. V., kes maksis selle eest arvete alusel. Kaebaja arvates ei ole sel juhul oluline, kas äriühingud, kellelt ta soetas kivisütt, on maksuarvestust pidanud seadusele vastavalt ja kas kivisöe vahendajad/müüjad on tasunud nõutavad maksud. 6) Kuna kaebaja on eeldanud kaupade ja teenuste soetamist arvetel näidatud tehingupartneritelt ning olnud piisavalt hoolas isikusamasuse tuvastamise nõuete täitmisel, ei saa ega pea kaebaja vastutama teiste isikute (maksu)kohustuse täitmata jätmise eest. 7) Kriminaalmenetluses kogutud tõendid on kõlbmatud. 02.09.2005 ilma kaitsja osavõtuta läbi viidud ülekuulamiste protokollidest nähtub, et V. Ž. on ühel ja samal ajal kell 13.15-14.00 Põhja Politseiprefektuuri arestimajas kuulatud üle nii AS Betox Group kui OÜ Maxcell poolt maksude tasumata jätmise asjas. Samaaegselt ei saa toimuda kahte erinevat menetlustoimingut. Esineb põhjendatud kahtlus, et 02.09.2005 ütlused on koostatud V. Ž. jaoks kellegi kolmanda isiku poolt ja sellele on tunnistaja üksnes alla kirjutanud. 8) Kaebaja tugines Riigikohtu lahendites nr 3-3-1-50-03, 3-3-1-52-03, 3-4-1-1-02, 3-3-1-43-03, 3-3-51-04 ja 3-3-1-34-06 ning Euroopa Kohtu lahendis Optigen (ühendatud kohtuasjad nr C354/03, C-355/03 ja C-484/03) väljendatud seisukohtadele.
  7. Vastustaja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Maksumenetluses tuvastati, et tehingud ei ole teostatud arvel märgitud maksukohustuslase poolt - kaupa või teenust ei soetatud väidetavatelt tehingupartneritel või ei soetatud üldse (OÜ Aasva transporditeenus, OÜ Klassik Mast). Tehingute fiktiivsust kinnitavad asjaolud: 2

(8)3-06-1997 - müüjad osaühingud Maxcell, Trankvit ja Aasva ei oma reaalset majandustegevust – juhatuse liikmed eitavad äriühingutel ettevõtluse olemasolu, viidates äriühingu tegevuse eesmärgile pakkuda maksude tasumisest kõrvalehoidumise teenust; - müüja OÜ Alferro ei oma reaalset majandustegevust – juhatuse liiget kasutatakse fiktiivsete arvete esitamisega tegelevate äriühingute variisikust juhtorgani liikmena, kes ei kontrolli äriühingute tegevust ja eitab äriühingul ettevõtluse olemasolu, viidates äriühingu tegevuse eesmärgile pakkuda maksude tasumisest kõrvalehoidumise teenust; - müüja OÜ Klassik Mast ainus juhatuse liige A. K. viibib kinnipidamisasutuses alates 15.11.2004 ja äriühingul puudub töötajaskond; - müüjate soetusdokumentide järgsed müüjad OÜ-d Carmenta, Recotrade, Alferro, Trankviti ja Scull ei oma reaalset majandustegevust, juhatuse liikmed eitava tehingute toimumist ja ettevõtluse olemasolu viidates tegevuse eesmärgile pakkuda maksude tasumisest kõrvalehoidumise teenust, neil puuduvad osaliselt kauba omandamist tõendavad dokumendid; - transporditeenuse osutamisel saatelehtede puudumine alltöövõtu osas, kuigi peatöövõtja nende esitamist reaalselt teostatud teenuste puhul nõuab. 2) Maksupettusele viitavad raha liikumine, kus müüjale laekunud summad võeti kohe, 2-5 % maha arvates, välja ning müüjate (v a Klassik Mast) tegevuse korraldamine V. Ž. poolt, kusjuures OÜ Aasva juhatuse liige A. V. tegutses temaga eelneval kokkuleppel. V. Ž. ja A. V. omasid äriliste sidemete kõrval tihedaid suhteid ka eraelus, äriliselt tihedalt olid omavahel seotud ka A. V. ja A. V.. 3) Kaebaja ei esitanud veenvaid tõendeid tõrjumaks maksuhalduri põhjendatud kahtlust tema maksupettuses osalemisest ega tõendanud, et maksusumma on määratud valesti. 4. Tallinna Halduskohtu 23.05.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Käibemaksukohustuse puhul on oluline tehingu teise poole tuvastamine, sest kui müüja pole käibemaksukohustuslane, ei ole ostjal õigust käibemaksu maha arvata. Ostja on käitunud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelikult kauba müüja, ning kui ta on seejuures üles näidanud äris nõutavat ja tavapärast hoolsust. Viidates Riigikohtu halduskolleegiumi korduvatele selgitustele märkis kohus, et ostja ei ole heauskne, kui esineb põhjendatud kahtlus tema osalemises maksupettuses. Maksupettuses osalemisele viitavad järgmised asjaolud: ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega; müüja tegutsemine ostja juhatuse liikme juhiste alusel, tema kontrolli all, eelneval kokkuleppel või teadmisel; ostja poolt müüjale makstud raha tagasi jõudmine ostja esindajale. 2) Kaebaja tehingupartneritel - äriühingutel Aasva, Maxcell, Alferro, Trankviti, Klassik Mast ja Betox Group - puudusid vahendid ja võimalused kaupu ja teenuseid müüa. OÜ Maxcell ja AS Betox Group ainus juhatuse liige V. Ž. kontrollis ja suunas ka osaühingute Alferro ja Trankviti tegevust. OÜ Aasva juhatuse liige A. V. kuulub AS Betox Group nõukokku, tema ja V. Ž. töölauad asusid ühes ruumis, A. V. abikaasa A. V. on OÜ Maxcell ja AS Betox Group raamatupidaja. OÜ-l Klassik Mast puudusid töötajad, juhatuse liige A. K. viibib alates 15.11.2004 kinnipidamisasutuses. 3) Kriminaalasja nr 0493000184 eeluurimisel selgitas V. Ž., et tema firmad tagasid arvete fabritseerimisega neil näidatud teenuste ja kaupade legaalsuse, AS Betox Group ja OÜ Maxcell arvele tehingupartnerite poolt ülekantud summad võttis ta sularahas välja ja tagastas firmade esindajatele, arvestades endale teenustasuks 2-5 % tehingu summast. 4) OÜ Aasva juhatuse liige A. V. seletas 16.07.2005, et ta kandis tema firma kontole kantud raha edasi AS Betox Group arvele, kust V. Ž. raha varifirmadesse edasi kandis, siis sularaha välja võttis ja ilmselt vahendustasu maha arvestades raha algsetele omanikele tagastas. „Teenused ja kaubad, mida soetasime AS Betox Group, me reaalselt ei saanud ega ka edasi vahendanud. Teadsin, et AS Betox Groupilt ja varifirmadelt, millistelt AS Betox Group näitas soetamist, kaupasid ja teenuseid reaalselt ei saadud.” Töö tegid ära kolmandad isikud. 3
(8)3-06-1997 5) Iseloomustades oma suhteid V. Ž.ga tunnistas A. V., et nad on „rohkem tuttavad kui tehingupartnerid” (tl 128). V. Ž. mäletamist mööda tutvusid nad juba 2001 või 2002 aastal (tl 131). Massiivne tehingute vormistamine maksupettuste tagamist eesmärgiks pidavate firmadega ja isiklik tutvus nende juhtfiguuri V. Ž.ga tekitab põhjendatud kahtluse ka kaebaja osalemisest maksupettuses eesmärgiga vabaneda maksude maksmisest, näidates fiktiivseid arveid kasutades tehingupartneritena käibemaksukohustuslastest firmasid. Põhjendatud kahtluse korral osalemisest maksupettuses tekkis kaebajal täiendav tõendamis- koormus näitamaks, et vaidlusalused tehingud arvetel näidatud firmadega toimusid. Seda ülesannet kaebaja ei täitnud. Ta lubas 25.10.2005 esitada maksuhaldurile andmed teede- ja platside ehitamiseks vedusid teinud autode kohta, kuid ei teinud seda; AS-lt Betox Group väidetavalt ostetud killustiku kohta puuduvad kaebajal igasugused materjali saamist tõendavad dokumendid (n saatelehed), andmeid vedanud autode, vedude alg- ja lõpp-punkti kohta, jne. 6) Maksupettuses osalemise tõttu ei ole kaebaja tehingutes äriühingutega Aasva, Maxcell, Alferro, Trankviti, Klassik Mast ja Betox Group käitunud heas usus ja on sisendkäibemaksu maha arvanud alusetult, kuna kaubad ja teenused on saadud tundmatutelt kolmandatelt isikutel. 7) Maksuotsusest nähtuvalt eelistati kriminaalmenetluses kogutud andmeid nende parema haakumise tõttu A. V. ja V. Ž. ütlustest järelduva tegutsemisega kaebaja juhatuse liikme A. V. teadmisel. Maksuhaldur tõlgendas nõusolekut õigesti eelneva kokkuleppena. 8) On ebatõenäoline, et V. Ž. oleks eneserõõnamiseks välja mõelnud skeemi maksu- pettuses osalenud firmadest ning lasknud seda kinnitada tunnistajatel A. V.l ja W. L.. Kriminaalmenetluse venimine ja soov vältida endistele ”äripartneritele” ebameeldivuste tekitamist on toonud kaasa V. Ž. poolt maksuhaldurile ligi aasta hiljem antud ütluste sisu muutumise vastavalt teisenenud olukorrale. V. Ž. ülekuulamiste protokollidest nähtuvalt on talle tutvustatud kahtlustatava õigusi ja kohustusi, sh õigust olla üle kuulatud kaitsja juuresolekul, ning soovi korral on ta seda võimalust mõnikord ka kasutanud. Arvestades võimalikku tehnilist vajadust vormistada V. Ž. ütlused AS Betorex Group ja OÜ Maxcell maksude tasumata jätmiste kohta eraldi dokumentidena, ei ole uurimistoimingute sooritamise ajalises kokkulangevuses midagi üleloomulikku ega ülekuulatava õigusi rikkuvat, mistõttu tõendi kõlblikkuse probleem ei tõusetu. 9) Kui põhistamist vajav seisukoht on usaldusväärsete tõendite ja loogiliste argumentidega piisavalt põhistatud, ei ole ka maksuotsuses juba menetluse efektiivsuse seisukohalt vajalik analüüsida kõiki kaebaja poolt esiletoodud vähemolulisi vastuväiteid. Seetõttu ei jaga kohus kaebaja arvamust vaidlustatud maksuotsuse motiveerimatusest. 10) Maksuotsus jääb muutmata ka tulumaksu osas, kuna maksupettuses osalemine välistab ostja heausksuse ja järelikult pidi kaebaja teadma, et OÜ-d Maxcell, Aasva, Alferro, Trankviti, Klassik Mastu ja AS Betox Group polnud tegelikud müüjad. TuMS § 1 lg 3 alusel maksustatakse tulumaksuga ettevõtlusega mitteseotud kulud ja väljamaksed. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt ettevõtlusega mitteseotud kulud on väljamaksed, mille kohta puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 p-de 5-6 järgi peavad algdokumendis olema näidatud tehingu osapoolte nimed ja nende asu- või elukoha aadressid. Arvestades, et äriühingud Maxcell, Aasva, Alferro, Trankviti, Klassik Mast ja Betox Group tegelikult kaupu ja teenuseid ei võõrandanud, puuduvad kaebaja raamatupidamises andmed tegelike tehingupartnerite kohta. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 5. OÜ Assan Trans apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja uue otsusega rahuldada kaebus ning mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud. 1) Kohus hindas tõendeid ebaõigesti ja järeldused ei ole kooskõlas Riigikohtu seisukohtadega. Kuigi Riigikohus selgitas asjas nr 3-3-1-39-03 asjaolusid, mis võiksid olla põhjendatud kahtlustuse aluseks ostja osalemisel käibemaksupettuses, tuleb antud juhul välja selgitada, kas 4
(8)3-06-1997 eelnimetatud asjaolud on tõendatud ja kui tihedad on suhted isikute vahel, mis välistab kaebaja käsitlemise heauskse ostjana ja Riigikohtu seisukohtade (3-3-1-39-03 p 12 ja 3-4-1-1-02 p 16) kohaldamata jätmise asjas. 2) Kohus ei põhjendanud, millel tuginevad järeldused, et kaebajale arveid väljastanud isikutel puudusid võimalused ja vahendid kaupu ja teenuseid müüa; et V. Ž. kontrollis ja suunas veel OÜ-te Alferro ja Trankviti tegevust; et OÜ-l Klassik Mast puudusid töötajad. Kuna kohus ei viidanud tõenditele, on kohtuotsus selles osas motiveerimata ja tõendamata. 3) Kaebaja tegutses teadmisega, et talle arved väljastanud isikud on toiminud kooskõlas seadusega, ja talle võõrandatud kaup on vastavalt lepingu tingimustele talle üle antud. Kaebaja heausksust tõendab kauba olemasolu. Kohus ei arvestanud Euroopa Kohtu 12.01.2006 lahendis Optigen (ühendatud kohtuasjad nr C354/03, C-355/03 ja C-484/03) väljendatud seisukohtadega. Kuigi V. Ž. kriminaalasja käigus antud ütlustest võib järeldada, et OÜ Maxcell ja AS Betox Group peetud maksuarvestus ei ole kooskõlas seadusega, ei saa nende ütluste pinnalt minna kaugemale. Kohus ei arvestanud asjaolu, et V. Ž. ei nimeta kordagi kaebajat ega temaga seotud isikuid V. Ž.lt fiktiivseid arveid saanud isikutena. Kohtu järeldused raha liikumise osas on tõendamata ja väited põhistamata. Asjaolu, et A. V. ja V. Ž. väitel kanti raha edasi, ei kinnita kaebaja poolt raha saamist. 4) A. V. ütlustest ei tulene, et tehingud kaebaja ja OÜ Aasva vahel oleksid näilikud. A. V. kinnitas, et OÜ Aasva tegutseb kaupade/teenuste vahendamisega ja hinnapakkumiste tegemisega, peamiselt vahendamisega. Ta kinnitas ka OÜ Aasva poolt musta tööjõu kasutamist teenuste osutamisel. Asjaolu, et OÜ Aasva on kasutanud sisendkäibemaksu suurendamiseks OÜ Betox Group arveid, ei oma kaebaja seisukohast tähtsust. 5) A. V. ja V. Ž. tunnevad teineteist tööalaselt. Mitte igasugune tutvus ei võimalda isikuid siduda maksupettuse toimepanemises. Asjas puuduvad tõendid, et kaebaja juhtorganite liikmed oleksid juhendanud talle väljastanud isikuid maksupettuse toimepanemises või oleksid olnud sellest teadlikud. Kohus jättis arvestamata asjas kogutud tõendid (tehinguid kirjeldavad dokumendid ja isikute ütlused). Kohtu viide AS Betox Group ostetud killustiku kohta on otsitud. Kuigi väljastatud arved sisaldavad andmeid killustiku veo (sh asukoht) osas, ei saa nimetatud näidet laiendada kõikidele vaidlusalustele arvetele ja isikutele. 6) Kohus ei viidanud ühelegi tõendile, mis kinnitaks, et kaebaja teadis või pidi teadma, et talle arveid väljastanud isikud ei osuta talle (ise) teenuseid ega võõranda kaupu; et kaebaja oli või võis olla teadlik talle arveid väljastanud isikute poolt toimepandud maksupettusest. Kohtuotsus on ka selles osas motiveerimata. 7) A. V. ja V. Ž. kriminaalasjas antud selgitus, et nende äriühingutel oli ka reaalne majandustegevus, koos nende maksumenetluses antud selgitustega toetab kaebajaga tehingute toimumist. A. V. ja V. Ž. ütlustest võib järeldada, et nad kasutasid oma äriühingute sisendkäibemaksu suurendamiseks fiktiivseid arveid ja võimalik, et panid toime maksupettuse. Viimast ei saa laiendada kaebajale; 8) V. Ž. poolt kriminaalasjas antud ütlused on kõlbmatud ka halduskohtumenetluses. Kohus ei käsitlenud kaebaja kõiki seisukohti, mistõttu ei ole kohtuotsus motiveeritud. Kaebaja etteheide maksuhaldurile oli seotud eelkõige järelduste tõendamatusega. 9) Kui kohus leidis, et õigeid tehingupartnereid ei ole võimalik kindlaks teha, siis tulnuks kasutada hindamise meetodit (MKS § 94) kulutuste suuruse kindlakstegemiseks. 6. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja viidatud kohtulahendid nr 3-3-1-39-03 p 12 ja 3-4-1-1-02 p 16 ei kinnita tema väiteid tõendamiskoormuse osas, vaid selgitavad, et maksuhalduril ja kohtul on pettusele viitava seose osas põhjendamiskohustus. Seda on teinud nii kohus kui ka maksuhaldur oma otsustes. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-50-03 p 10 toodud seisukohast tulenevalt lasub tõendamiskoormus kaebajal ja kaebaja etteheide kohtule on asjakohatu. Tõendid kogumis kinnitavad, et kaebaja 5
(8)3-06-1997 teadis maksupettusest ja osales selles. Kaebaja ei kõrvaldanud põhjendatud kahtlust ega täitnud omapoolset tõendamiskoormust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kaevatava kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks. Kohus on tuvastanud asja lahendamiseks olulised asjaolud, hinnanud õigesti tõendeid ja kohaldanud õigesti materiaalõigusnorme. Ringkonnakohus nõustub kohtuotsuse põhjendustega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  2. MKS § 82 kohaselt lähtub maksuhaldur maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lg 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid. Käesolevas asjas ongi maksuhaldur kogunud täiendavaid tõendeid ja tuvastanud kaebaja osalemise maksupettuses. Riigikohtu 20.06.2007 otsuse nr 3-3-1-34-07 p 11 kohaselt on maksuhalduril alati õigus kontrollida, kas väljamakse on ka tegelikult tehtud ettevõtluskulude katteks. Olukorras, kus maksuhaldur on tuvastanud, et väljamaksed tehti teadlikult isikule, kes ei saanud vastavat teenust osutada, tuleb väljamakse lugeda ettevõtlusega mitteseotuks. Eelviidatud Riigikohtu lahendi p-s 12 leiti, et kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, siis läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. Ringkonnakohtu hinnangul on kaevatav maksuotsus nõuetekohaselt motiveeritud ja kaebaja mittenõustumine maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõenditele antud hinnanguga ei anna alust väita vastupidist. Seega lasub kohtumenetluses tõendamiskoormus maksukohustuslasel. Maksukohustuslane peab kohtumenetluses tõendama, et maksuotsuses toodud konkreetseid summasid siiski kasutati kas tervikuna või osaliselt ettevõtluse huvides.
  3. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise, ning nõustub halduskohtu seisukohaga V. Ž. poolt kriminaalasjas antud ütluste kõlblikkuse kohta halduskohtumenetluses.
  4. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole tõendite hindamisel eksinud ja kohtuotsus on piisavalt põhjendatud. Kohtu järeldused tuginevad asjas kogutud ja uuritud tõenditel. Ringkonnakohus peab täiendavalt vajalikuks märkida järgmist: Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et AS Betox Group tegutses nn arvevabrikuna, tehes samal ajal ka teatud osas reaalseid tehinguid. AS Betox Group juhatuse liikme V. Ž. 16.03.2006 suuliste selgituste protokollis kajastatud küsimuse (kelle algatusel hakati tegema koostööd A. V.ga) vastusest „ei oska öelda. Tema küsis, mida vaja“, samuti küsimuse (millised pakkumised ta tegi A. V.le) vastusest „Tema küsis, mida tal vaja on, hinna vaatasime internetist või tuttavatelt, selle järgi tegin arve“ (I kd tl 131) võib järeldada, et kaebaja juhatuse liikme A. V. koostöö V. Ž.ga algas A. V. algatusel. V. Ž. 14.02.2005 kahtlustatava täiendava ülekuulamise protokolli kohaselt seisnes AS Betox Group reaalne tegevus põhiliselt elumajade renoveerimises ja kõige lihtsam on fiktiivseid 6
(8)3-06-1997 makseid eristada reaalsest ehitusest järgmiselt: kui peale raha ülekandmist mingi firma poolt oli tehtud makse OÜ Carmenta või OÜ Recotrade kontodele, siis see ülekanne oli fiktiivne ja raha oli järgnevalt tema poolt sularahas üleantud selle firma esindajale, milline tegi esialgse ülekande AS Betox Group kontole (II kd tl 282-283). OÜ Carmenta ja OÜ Recotrade on V. Ž. juhitud varifirmad, mille nimel esitati fiktiivseid arveid. Kõnealune maksuotsus ei kajasta ehitustegevusega seotud tehinguid, mida AS Betox Group võinuks kaebajale reaalselt osutada. Maksuotsuses kajastuvad kaebaja tehingud AS-lt Betox Group kõrgsurvepesuri, rehvide, velgede ja kivisöe ostmisel ning veoteenuse osutamisel. Maksumenetluses leidis tuvastamist, et kaebaja poolt AS-le Betox Group üle kantud summad liikusid edasi ka viisil, kuidas V. Ž. seletuste kohaselt toimus raha väljavõtmine fiktiivsete tehingute puhul. Kohtu viide AS Betox Group ostetud killustiku kohta on kajastatud ühe fiktiivse tehinguna maksuotsuses ja on asjakohane. Ainuüksi kauba olemasolu ei tõenda kaebaja heausksust tehingutes. Tulenevalt eeltoodust oli kaebajal võimalik, näidates kaupade ja veoteenuse ostmist AS-lt Betox Group, kuid ostes kaupu ja soetades veoteenust tundmatutelt kolmandatelt isikutelt, viia äriühingust tulumaksuvabalt välja raha, deklareerides samaaegselt nendelt tehingutelt ka sisendkäibemaksu. Eelkirjeldatud maksupettuse skeemi puhul ei ole otseste tõendite esitamine üldjuhul võimalik. Seega on maksuhaldur ja halduskohus põhjendatult hinnanud olemasolevaid tõendeid kogumis.
  1. Ringkonnakohtu arvates ei ole maksuhaldur ja halduskohus eksinud ka OÜ Aasva juhatuse liikme A. V. ütlustele hinnangu andmisel. Vastupidiselt apellatsioonkaebuse väitele tuleneb A. V. 16.02.2005 tunnistajana kriminaalasjas nr 04930000184 antud ütlustest (II kd tl 284-287) otseselt, et kaebaja ja OÜ Aasva vahel vormistatud tehingud olid näilikud. A. V. tunnistas, et reaalselt omab OÜ Aasva staatust „puffer“. Teenused ja kaubad, mida soetasime AS-lt Betoks Group me reaalselt ei saanud ega ka edasi vahendanud. Teadsin, et AS-lt Betoks Droup ja varifirmadelt, millistelt AS Betox Group näitas soetamist, kaupasid ja teenuseid reaalselt ei saadud. Need äriühingud, kelle teenuseid ja kaupu vahendasime, reaalselt meie poolt vahendatud teenust meie müügi ketis olevatelt äriühingutelt ei tulnud. Tegelikkuses sooritasid OÜ Aasva arvetel kajastatud tegevused hoopis kolmandad isikud, st „must tööjõud“. AS Betox Group poolt pakutavaid teenuseid ja kaupu, mida reaalselt ei tulnud, hakkas ta vahendama selleks, et hajutada riske äriühingute jaoks, kes teenuseid lõpptarbijana näilikult soetasid. Ühe sellise äriühinguna nimetas A. V. ka OÜ-d Assan Trans, märkides, et tegelikkuses tegid loomulikult töö ära kolmandad isikud.
  2. Maksuotsuse kohaselt esitas OÜ Aasva kaebajale arved kaupade ja teenuste ostmise kohta äriühingute Betox Group, Scull, Alferro, Carmenta ja Trankviti nimel. Asjaolu, et kaebajale arveid väljastanud isikud arvete järgi tegelikult kaupa ei müünud ja teenuseid ei osutanud, kinnitas lisaks eeltoodule ka OÜ Scull ja OÜ Alferro juhatuse liige H. J. 01.02.2006 seletuses (I kd tl 120), märkides, et V. Ž. registreeris OÜ Scull ja hiljem OÜ Alferro tema nimele põhjusel, et ta organiseeris kaitse väljapressijate eest, kuid tal ei olnud raha selle eest tasumiseks. Äriühingud esitasid fiktiivseid arveid. OÜ Trankviti juhatuse liige W. Lutsar (V. Ž. vend) tunnistas, et on variisik (I kd tl 121) ja V. Ž. 02.09.2005 seletuse kohaselt juhib tema selle äriühingu majandus- tegevust.
  3. Maksuhaldur tuvastas, et OÜ Klassik Mast ainus juhatuse liige A. K. viibib alates 15.11.2004 kinnipidamisasutuses ja äriühingul puudub töötajaskond. Maksuhalduri järeldus töötajaskonna puudumisest rajaneb maksuotsusest nähtuvalt andmete puudumisel töötajatele palga maksmise kohta aastatel 2004-
  4. 7
(8)3-06-1997
  1. Arvestades AS Betox Group seadusliku esindaja V. Ž. ja kaebaja seadusliku esindaja A. V. pikaajalist tutvust ning AS Betox Group aktiivset tegutsemist nn arve- vabrikuna, võib asjas kogutud tõendeid kogumis hinnates asuda seisukohale, et kaebaja kasutas AS Betox Group teenuseid (tellis sealt arveid) just seoses viimase tegutsemisega nn arvevabrikuna. Kuivõrd kaebaja poolt äriühingute Betox Group, Maxcell ja Aasva panga- kontole ülekantud summad võeti kas samal päeval sularahas välja või kanti samal päeval üle OÜ Carmenta arvele ning võeti samal või kahe järgmise päeva jooksul sularahas või pangaautomaadist välja, on usutav ja tõenäoline, et soetamata kaupade ja teenuste eest makstud summad jõudsid kaebajale osaliselt (maha arvates 2-5% arve esitajale) tagasi. Kuna vastavalt V. Ž. ja A. V. seletustele võeti kaebaja poolt nimetatud äriühingute kontodele kantud rahasummad lõpuks sularahas välja ning ka raha üleandmine nn teenuse tellijale toimus sularahas, ei ole nimetatud väite kinnituseks võimalik vahetuid tõendeid esitada. Eelkirjeldatud maksupettuse skeemi puhul ei ole otseste tõendite esitamine üldjuhul võimalik. Seega ei ole kaebaja osalemiseks maksupettuses vaja igal juhul tõendada raha tagasijõudmist kaebajale.
  2. Eeltoodut arvestades ei saa üksnes kaebaja esitatud dokumentidele ja juhatuse liikme A. V. seletustele tuginedes lugeda tõendatuks maksuotsuses kahtluse alla seatud tehingute tegelikku toimumist arvetel näidatud poolte vahel. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse asjaolusid arvestades oli kaebaja teadlik, et arvetel märgitud äriühingud ei ole tegelikud kaupade ja teenuste müüjad. Väljamaksed, mis on tehtud teadlikult isikutele, kes vastavat teenust ei osutanud, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks ning selliseid tehinguid kajastavad raamatupidamise algdokumendid ei saa olla raamatupidamise seaduse nõuetele vastavad, sest need ei kinnita majandustehingute toimumist dokumentidele märgitud poolte vahel. Kaebaja ei ole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud selliseid tõendeid, mis lükkaksid ümber maksuhalduri põhjendatud kahtluse maksukohustuslase andmete õigsuses ning kinnitaksid, et äriühingutele Betox Group, Maxcell, Aasva, Alferro, Trankviti ja Klassik Mast ülekantud summasid kasutati kas tervikuna või osaliselt ettevõtluse huvides.
  3. Neil põhjendustel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.