Obsah (7)

§ 8§ 76§ 100§ 101§ 108§ 113§ 415

2-08-89228 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Ärakiri Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2009.a. Tallinn, Kentmanni 13

) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt

§ 108

lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette 2 2-08-89228 nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjalt välja mõista tarbijakrediidilepingust tulenevalt leppetrahvi 1 822,98 krooni. Tarbijakrediidilepingu üldtingimuste p 6.3 kohaselt kohustus kostja tarbijakrediidilepingu ülesütlemisel maksma hagejale leppetrahvi 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Kohus leiab, et tarbijakrediidilepingu ülesütlemise puhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Riigikohus on oma 14.01.2009.a. lahendis nr 3-2-1-120-08 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on

§ 415lg 1 on ammendavalt reguleeritud.

Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse mõista kostjalt välja leppetrahv 1 822,98 krooni. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks võlgnevus 15 184,64 krooni ja alates 19.12.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 26,98% tagastamata krediidisummalt aastas. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 tuleb hagimenetluse kulud jätta kostja kanda. Tulenevalt TsMS § 174¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on 1 019,00 krooni, millest hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv on 1 000,00 krooni ja menetlusdokumentide väljatrüki eest riigilõiv 19,00 krooni. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 25.02.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik 3