3-07-1554/11

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Otsuse tegemise aeg ja koht 28. märts 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-1554 Haldusasi AS M.V. Wool kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 25.05.2007 maksuotsuse nr 125/319, 01.06.2007 maksuotsuse nr 12-5/345 ning 08.06.2007 maksuotsuse nr 12-5/360 tühistamise ja tagasitäitmise nõuetes. Asja läbivaatamise viis Kohtuistungil 05. märtsil 2008 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: AS M.V. Wool Esindajad: v.adv Jaanus Tehver, Madis Vetevool, Mati Vetevool Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus Esindaja: Lembit Sullakatko Kolmas isik: M-Service OÜ Esindaja: T.R RESOLUTSIOON 1. Jätta AS M.V. Wool kaebus rahuldamata. 2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 3. Saata kohtuotsuse elektrooniline ärakiri menetlusosalistele. Kohtuotsuse kinnitatud paberärakirja võivad menetlusosalised soovi korral saada Tallinna Halduskohtu kantseleist. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 28; § 31 lg 4). 1 VAIDLUSTATUD HALDUSAKTID 1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi maksuhaldur) 25. mai 2007 maksuotsusega nr 12-3/319, 01. juuni 2007 maksuotsusega nr 12-5/345 ja 08. juuni 2007 maksuotsusega nr 12-5/360 kohustati AS-i M.V. Wool täiendavalt tasuma 857 726 krooni dumpingu vastast tollimaksu, 4 396 krooni tollimaksu ja 155 179 krooni käibemaksu. Maksuotsuste tegemise aluseks oli asjaolu, et AS M.V. Wool importis perioodil 31. maist 2004 kuni 05. juunini 2006 Norrast jahutatud forelli, mille deklareeris kaubakoodiga 0302118010 (lõhe liigist Oncorhyncus mykiss), samas kui maksuhaldur asus eelnimetatud maksuotsustes seisukohale, et kõnealuse kauba puhul tulnuks kasutada kaubakoodi 0302112000 (lõhe liigist Oncorhyncus mykiss, pead ja lõpused eraldamata, roogitud, kaaluga enam kui 1,2 kg, või pead ja lõpused eemaldatud ja roogitud, kaaluga enam kui 1 kg). 08.06.2007 maksuotsuse adressaadiks on kaebuse esitaja kõrval ka tema eest oma nimel asjassepuutuvad tollideklaratsioonid esitanud OÜ M-Service. KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED 2. Halduskohtule esitatud kaebusega taotleb AS M.V Wool eelviidatud maksuotsuste tühistamist. Kaebuse esitaja nõustub seejuures, et maksuotsustes nimetatud impordideklaratsioonides on kaubakoodi märkimisel eksitud ning õige kaubakoodi (st. kaubakoodi 0302112000) rakendamisel kuulunuks kohaldamisele kõrgemad maksumäärad. Kuivõrd kaebuse esitaja väitel on ta sarnast kaupa kaubakoodi 0302118010 all deklareerides Eestisse importinud kogu oma vastaval tegevusalal tegutsemise ajal aastatel 2003 kuni 2006 ning arvestades, et Maksu- ja Tolliamet juhtis kaebuse esitaja tähelepanu kasutatava kaubakoodi ebaõigsusele esmakordselt alles 10.05.2007.a. kontrollaktides, olgugi, et varasemalt on Maksu- ja Tolliamet vaidlustatud maksuotsustes viidatud tollideklaratsioone ja vastavaid dokumente korduvalt kontrollinud, leiab kaebuse esitaja, et kaubakoodi 0302118010 kasutati Maksu- ja Tolliameti halduspraktikale tuginedes ning kaebuse esitajal oli tekkinud usaldus ja õiguspärane ootus, et deklareeritud kaubakood on õige. 3. Usaldus maksuhalduri halduspraktika vastu ja õigustatud ootus kaubakoodi deklareerimise õiguspärasuse osas oli kaebuse esitaja väitel tekkinud järgmistel asjaoludel: o juba 2003.a. importis AS M.V. Wool Norrast sama kaupa sama kaubakoodiga, ent koodi kasutamise ekslikkust ei tuvastatud. Kaebuse esitaja rõhutab, et iga deklaratsiooni esitamisel nõudis maksuhaldur kauba saatedokumentide originaaleksemplaride esitamist ja nende hulka kuulusid teiste seas saatja kaubaarved, millele on märgitud saadetisse kuulunud kaupade kaal. Järelikult sisaldusid koos deklaratsiooniga maksuhaldurile esitatud dokumentides andmed, mis võimaldasid maksuhalduril tuvastada kasutatud kaubakoodi õigsust. o 2004.a. tollideklaratsioonide nr I 8397 ja I 11678 alusel menetles Lääne Maksu- ja Tollikeskuse juures tegutsev kvoodikeskus taotlust tariifikvoodi eraldamiseks ja see ka rahuldati deklaratsiooni nr I 8397 osas. 2 o 2004.a. tollideklaratsioonid nr I 8397 ja I 11678 läbisid tolli järelkontrolli 09.09.2004, mille tulemusena määrati juurdemaks. o 2004.a. tollideklaratsioonil nr I 13969 on maksuhaldur deklaratsioonil ise kaubakoodi parandanud ja märkinud deklaratsioonile koodi, mida Maksu- ja Tolliamet nüüd valeks loeb. o Täiendava nn kollase koridori kontrolli läbisid ka sama kauba kohta koostatud 2004.a. tollideklaratsioonid nr I 44800, I 55214, I56873 ja I63290. Vaideotsuses esitatud väite kohta, et deklaratsioonide kollasesse koridori suunamine oli tingitud kauba päritolutõendite esitamata jätmisest, leiab kaebuse esitaja, et kollase koridori järelevalve tähendab täiendavat dokumentide kontrolli seda kinnitab ka vastava järelevalve teostamist tõendav tempel tollideklaratsioonil - „Dokumendid kontrollitud“, mistõttu on kaebuse esitajal õigus eeldada, et kontrolliti kõiki dokumente. o Vaidlustatud maksuotsused koostanud ametnik M.A teostas 2005. aasta jaanuaris järelkontrolli AS M.V. Wool tegevuse kohta 2003-2004. aastal, mille käigus kontrolliti kõiki 2003 ja 2004.a. tollideklaratsioone ning mingeid vigu ei avastatud. Kuna 2003.a. tehingud ei erinenud kaubakoodi osas mitte millegi poolest 2004.a. tehingutest, siis leiab kaebuse esitaja, et tal sai ka 2003.a. tehingute järelkontrolli tulemuste alusel tekkida usaldus ja õiguspärane ootus kaubakoodi õigsuse osas. Seejuures märgib kaebuse esitaja, et tegelikult esitas ta tolliinspektor M.A-le tutvumiseks ettevõtte kõigi 2003. ja 2004.a. import-eksport tehingute tollideklaratsioonid. Asjaolu, et tollil oli võimalik viga avastada 2005.a. alguses läbiviidud järelkontrolli käigus, illustreerib kaebuse esitaja sõnul muuhulgas asjaolu, et 2007.a. kevadel toimunud järelkontrolli käigus olevat M.A märkinud, et sai oma ülemuste käest „riielda“ selle eest, et ta viga varem ei avastanud. o Sama kaubakoodi on kasutatud 2004.a. tollideklaratsioonis nr I 8397, mis on läbinud korduva järelkontrolli ja mille alusel AS-ile M.V. Wool täiendavalt tasumisele kuuluvat maksusummat määratud ei ole. 4. Viitega Riigikohtu määrusele haldusasjas 3-3-1-18-99 ning Lasse Lehise teosele „Maksuõigus“, leiab kaebuse esitaja, et kui maksuhaldur ei märganud maksudeklaratsioonis viga, mida ta oleks pidanud deklaratsiooni kontrollimise käigus avastama, siis ei saa hiljem seda viga enam korrigeerida ega täiendavat maksu määrata. Samuti viitab kaebuse esitaja Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-7-04, mille kohaselt on tollil õigus korrigeerida tollideklaratsioonis arvutatud ja aktsepteeritud maksusummat siis, kui ilmneb uus faktiline asjaolu, mis ei olnud deklaratsiooni aktsepteerimise ajal tollile teada, kusjuures halduspraktika või õigusakti tõlgenduse muutust uue asjaoluna käsitleda ei saa. 5. Kaebuse esitaja ei pea põhjendatuks aga maksuotsuses viitamist Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-66-05, kuna selles leidis Riigikohus tõepoolest, et tollideklaratsiooni aktsepteerimise alusel ei saa deklarandil tekkida usalduse kaitset ega õiguspärast ootust, et toll ei võiks aktsepteeritud deklaratsiooni kontrollida, ent käesolevast asjast erineb eelviidatud Riigikohtu 3 lahendis käsitlemist leidnud olukord selle poolest, et Riigikohtu kaasuses ei olnud läbi viidud tollideklaratsiooni järelkontrolli. 6. Kaebuse esitaja heidab maksuotsustele ette sedagi, et maksuotsustes ja vaideotsustes ei ole viidatud ühenduse tolliseadustiku (ÜTS) artikli 220 lg 2 punkti b kohaldamisele, samas kui kohtumenetluses on vastustaja oma positsiooni just sellele sättele rajanud. Samas leiab kaebuse esitaja, et antud kaasuses esinevad asjaolud, mis annavad ÜTS art 220 lg 2 punkit b kohaselt aluse järelarvestuskande mittetegemiseks. Selle väite kinnituseks viitab kaebuse esitaja muuhulgas Euroopa Kohtu otsustele kohtuasjades C-314/85:Foto-Frost ja C-250/91: Hewlett-Pacard. 7. Kaebuse esitaja leiab, et antud juhul esines tolli viga, kuivõrd kaebuse esitaja tegevuse näol on tegu pikaajalise ja suuremahulise impordiga, mille puhul ei ole toll vale kaubakoodi sisaldavate deklaratsioonide esitamisele vastuväiteid esitanud. Impordi suuremahulisuse osas viitab kaebuse esitaja Statistikaameti andmetele, millest nähtuvalt moodustas kaebuse esitaja poolt maksuotsustes käsitletud perioodil imporditud vastava kauba kogus koguimpordist 61,71 %. 8. Samuti leiab kaebuse esitaja, et tolli eksimust ei olnud heausksel võlgnikul võimalik avastada esiteks seetõttu, et kohaldamisele kuuluv eeskiri on keeruline, sest kõnealune kaup oma olemuselt vastab kasutatud koodi 0302118010 kirjeldusele ning viga tuleneb üksnes sellest, et TARIC sätestab eraldi koodi samale kala liigile tulenevalt kauba kaalust. Teiseks on kaebuse esitaja hinnangul oluline, et toll aktsepteeris ebaõige kaubakoodiga importi enam kui 4 aasta jooksul suurte kaubakoguste suhtes. Kolmandaks tuleb kaebuse esitaja väitel arvestada seda, et AS M.V. Wool importis kõnealust kaupa kaubakoodi 0302118010 all nii enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga kui mitme aasta jooksul pärast seda ning see asjaolu oli teada ka kaebuse esitajat tollivormistusel esindanud tollimaaklerile. Kaebuse esitaja leiab samuti, et teda tuleks antud juhul käsitleda kogemusteta ettevõtjana, kuna ta on varem teostanud korduvalt samu protseduure, kuid tema puhul ei ole tollimakseid kunagi õigesti arvutatud, kusjuures tolliasutused ei ole talle kunagi teatanud, et nende sooritatud protseduurid on ebaõiged. 9. Mis puutub kohustuse järgida tollideklaratsioone käsitlevaid õigusakte, siis selgitab ÜTS art 220 lg 2 p b ja art 239 kohaldamist puudutava Euroopa Komisjoni teabedokumendi (kd III, tl. 197

1. jj)kohaselt piirdub see kohustus nende andmete ja dokumentide esitamisega, mida deklarandil oli võimalik teada ja omada ning kuna kaebuse esitajal oli maksuhalduri tegevuse tõttu tekkinud usaldus ja õiguspärane ootus deklareerimisel kasutatava kaubakoodi õigsuse osas, siis saab põhjendatult väita, et deklareeritud kaubakoodi näol esitas kaebuse esitaja ainukesed andmed, mida tal oli võimalik teada. 10. Kaebuse esitaja leiab samuti, viidates seejuures Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-57-06 võetud seisukohale, ÜTS art 78 lg 3 annab maksuhaldurile kaalutlusõiguse küsimuses, kas teha järelarvestuskanne või mitte ning seetõttu pidanuks maksuotsustes põhjendama, miks pidas maksuhaldur diskretsiooni teostamisel vajalikuks nimelt ühe meetme – järelkande tegemine – rakendamist, kui asjaolusid arvestades oli võimalik ka järelkande tegemata jätmine. Samuti oleks vastustaja pidanud ühe ÜTS art 78 lg 3 kohaselt kaalumise kuuluva meetmena arvestama ÜTS art 239 sätestatud võimalusega erijuhtudel vähendada või tagasi maksta 4 imporditollimaksu. Kaebuse esitaja arvates on ilmne, et antud juhul on tegemist erijuhtumiga, mis annab alust ÜTS art 239 kohaldamiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHT 11. Vastustaja leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja hinnangul taandub vaidlus küsimusele, kas maksuhaldur pidi tegema järelarvestuskande või oleks see ÜTS art 220 lg 2 punkti b kohaselt tollivea tõttu tegemata jätta. Vastustaja väitel välistab eelviidatud säte järelarvestuskande tegemise, kui on täidetud kolm tingimust:
2. a)toll on teinud vea;
3. b)arvestades võlgniku kutsealaseid kogemusi ja kohusetundlikkust, ei olnud võimalik seda viga avastada;
4. c)võlgnik on järginud kõiki kehtivaid õigusakte. 12. Esiteks leiab vastustaja, viidates Euroopa Kohtu otsusele C-250/91: Hewlett-Packard, et tolli veaga ei olnud käesoleval juhul tegu, kuivõrd AS M.V Wool oli jahutatud forelli importinud küll pikaajaliselt, ent tegu ei olnud suuremahulise impordiga. 13. Teise tingimise kohta leiab vastustaja, et vaidusalused deklaratsioonid on koostanud professionaalne tollimaakler, ning viidates Riigikohtu seisukohale haldusasjas 3-3-1-66-05, mille kohaselt ei saa tollimaakleri teenust kasutades vabandada deklaratsioonide täitmisel tekkinud vigu asjatundmatusega. Vastustaja on seisukohal, et deklarant oleks pidanud avastama vale kaubakoodi kasutamise, kui ta oleks teostanud kaubakoodi päringu Maksu-ja Tolliameti infosüsteemi kaudu, ent selle asemel deklarant on nö pimesi aktsepteerinud kaubakoodi, mille on eksportöör märkinud enda poolt väljastatud arvele, kontrollimata, kas arvel toodud kaubakood vastab tegelikkusele või mitte. Samuti leiab vastustaja, et võlgnik ei ole järginud kõiki kehtivaid õigusakte, kuna sisuliselt ei ole täidetud ühenduse tolliseadustiku rakendussätete (ÜTSRS) art 1995 tulenevat kohustust tuvastada kaubakoodi tegelik vastavus imporditavale kaubale. 14. Kaebuse esitaja väidete kohta, mis puudutavad tariifikvoodi eraldamise menetlust deklaratsioonide I 8397 ja I 11678 alusel, märgib vastustaja, et tariifikvoodi taotlust menetleti selle tariifikvoodi osas, mille kaebuse esitaja deklaratsiooni lahtrisse 39 oli märkinud ning kaebuse esitaja eeldas ilma igasuguse põhjenduseta, et toll kontrollib vastava menetluse käigus ka tema poolt kaubale määratud tariifset klassifikatsiooni (kaubakoodi). 15. Tollideklaratsioonide I 8397 ja 11678 alusel tasumisele kuuluva maksusumma korrigeerimist seletab vastustaja samuti eelviidatud tariifikvoodi eraldamise asjaoludega ehk teisisõnu sellega, et deklaratsiooni I 8397 puhul rahuldati tariifikvoodi taotlus osaliselt, deklaratsiooni I 11678 jäeti aga rahuldamata ning see tõi kaasa maksusummade ümberarvestuse ning seega ei olnud tegemist järelkontrolliga. 16. Kaubakoodi parandamist tollideklaratsioonil nr I 13969 selgitab vastustaja selliselt, et tollideklaratsiooni I 13969 kohta tolli elektroonses andmebaasis täidetud kontrolli akti väljatrükist oli vastava korrigeerimise aluseks taotlus, mis tähendab, et kaebuse esitaja ise tollilt vastavat kaubakoodi parandamist taotlenud, mitte aga ei ole toll vastavat parandust teinud ise omal algatusel. 5 17. Nn. kollase koridori läbinud deklaratsioonide osas märgib vastustaja, et nende kollasesse koridori suunamise põhjuseks olid kauba päritoluga seotud asjaoludes tekkinud kahtlused ning toll ei kontrollinud selle toimingu raames kauba klassifitseerimise õigsust ega ei pidanudki seda tegema. 18. 2005. aastal toimunud järelkontrolli osas viitab vastustaja koostatud kontrollaktile, millest nähtub, et vastava kontrolli käigus kontrolliti üksnes aastal 2003 toimunud impordi- ja eksporditehinguid, mitte aga neid tollideklaratsioone, mis on hõlmatud vaidlustatud maksuotsustega ning seega ei saanud nendest kontrollitulemustest tekkida kaebajal ka mitte mingisugust õiguspärast ootust vaidlusaluste maksuotsustega hõlmatud tollideklaratsioonide osas. 19. Vastustaja on ka seisukohal, et käesoleval juhul ei esine aluseid ÜTS art 239 alusel tollimaksude vähendamiseks, kuna kaebuse esitaja on suhtunud oma deklarandikohustustesse hooletult ning on klassifitseerinud kauba valesti, olenemata sellest, et vaadates kauba ekspordiarveid või kontrollides kaupa füüsiliselt, oleks tal olnud võimalik kaubad ilma probleemideta õigesti klassifitseerida. Vastustaja leiab, et ÜTS art 239 ja ÜTSRS art 905 koosmõjust tulenevalt on tollimaksude vähendamise eelduseks see, et isikut ei saa süüdistada pettuses või ilmses hooletuses ning esineb eriolukord. Käesoleval juhul need tingimused aga täidetud ei ole. KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 20. Kolmas isik kaebuse kohta kirjalikku seisukohta ei esitanud. Kohtuistungil toetas kolmas isik kaebuse esitaja positsiooni ning leidis, et see on põhjendatud ning kaebus tuleks rahuldada. KOHTU PÕHJENDUSED 21. Kohus, kaalunud menetlusosaliste väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid, leiab, et AS M.V Wool kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Kohus leiab, et kuigi käesolevas haldusasjas tuvastamist leidnud asjaoludel saab tollile teha etteheiteid seoses tähelepanematusega tollideklaratsioonidesse kantud andmete kontrollimisel ning teatud kontrollitoimingute hoolsal läbiviimisel oleks pidanud vale kaubakoodi kasutamine kontrollijale ilmnema, ei saanud kohtu hinnangul pelgalt sellest asjaolust tekkida kaebuse esitajal usaldust selle vastu, et deklaratsioonides kasutatud kaubakood on õige, kuivõrd kaebuse esitajal endal oleks olnud võimalik viga hõlpsasti avastada ning vale kaubakoodi kasutamine on tingitud kaebuse esitaja, konkreetsemalt aga tema eest tollideklaratsioone vormistanud isiku hooletust suhtumisest oma kohustustesse. 22. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kõigil vaidlustatud maksuotsuses nimetatud impordideklaratsioonidel oli kaubakood märgitud valesti. Seejuures ei ole vaidlust ka selles, et deklaratsioonidel kasutatud kaubakoodi 0302118010 kirjeldus (Lõhed liigist Oncorhynchus mykiss) on laiem ning hõlmab oma sisu ja mahu poolest ka õige kaubakoodi 0302112000 kirjeldust (lõhed liigist Oncorhynchus mykiss, peaga ja lõpustega, roogitud, igaüks massiga üle 1,2 kg või peata, lõpusteta ja roogitud, igaüks massiga üle 1 kg), ent kuivõrd kaebuse esitaja 6 poolt imporditud kaup vastas ka kaubakoodi 0302112000 täpsemale kirjeldusele, siis olnuks õige kasutada seda koodi. Samuti ei ole vaidlust selles, et deklaratsioonides vale kaubakoodi kasutamise tõttu tekkis kaebuse esitajal väiksem maksukohustus. Faktiliste asjaolude osas ei vaidle pooled selle üle, et kaebuse esitaja on aastatel 2003 kuni 2006 importinud Eestisse 59 impordideklaratsiooni alusel, seejuures pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga 35 deklaratsiooni alusel ega selles, et ajavahemikul 2004.a. mai kuni 2006.a. juuni kaebuse esitaja poolt imporditud kauba kogus (98,9 tonni) moodustab 61,7% sel perioodil kaubakoodidega 0302112000 ja 03211208010 Eestisse vabasse ringlusse imporditud kalast. 23. Pooltevaheline vaidlus taandub aga sisuliselt küsimusele, kas kaebuse esitaja võis impordideklaratsioonidesse vale kaubakoodi märkimisel tugineda usaldusele maksuhalduri halduspraktika vastu ja õigustatud ootusele kaubakoodi deklareerimise õiguspärasuse osas. Sisuliselt vaidlevad pooled selle üle, kas toll oleks pidanud vale kaubakoodi kasutamise avastama varem ning kas asjaolust, et toll seda ei teinud, võis tekkida kaebuse esitajal põhjendatud veendumus, et kõnealuste toodete importimisel kaubakoodi 0302118010 kasutamine on õige. 24. Esiteks leiab kohus, et käesoleva vaidluse kontekstis on põhjust eristada Eesti Euroopa Liiduga ühinemisele eelnenud ja sellele järgnevat perioodi. Vaidlust ei ole selles, et kohustus klassifitseerida imporditav kaup vastavalt nomenklatuurile ning deklareerida vastav kaubakood oli kaupade Eestisse importijal ka enne Eesti Ühinemist Euroopa Liiduga ega ka selles, et mõlemat käesoleva haldusasja seisukohast tähtsust omavat kaubakoodi kasutati kaupade Eestisse importimisel alates 01. jaanuarist 2003. Samas tuleb tähele panna, et enne Eesti ühinemist Euroopa Liiduga ei olnud deklareeritaval kaubakoodil kauba maksustamise seisukohast samasugust tähtsust, nagu pärast ühinemist. Asjakohane on vastustaja märkus, et enne Eesti Ühinemist Euroopa Liiduga ei omanud see, kas Norrast imporditud kala kohta märgiti tollideklaratsiooni üks või teine kaubakood, maksustamise seisukohast mingisugust tähtsust. Sellest tulenevalt leiab kohus, et deklaratsioonide kontrollimisel, mille eesmärk on ennekõike siiski maksustamisega seonduvate asjaolude õigsuses veendumine, ei saa tollile ette heita vale kaubakoodi mitteavastamist deklaratsioonidel, mis seonduvad enne Euroopa Liiduga ühinemist toimunud impordiga. Kohus möönab siinkohal, et teatav tähtsus võib enne Euroopa Liiduga ühinemist toimunud impordil olla impordi pikaajalisuse hindamise seisukohast, ent kaebuse esitaja usaldus kaubakoodi õigsuse osas ei saa tugineda näiteks asjaolule, et 2005. aastal toimunud järelkontrolli käigus 2003. aasta deklaratsioonides kasutatud valele kaubakoodile kaebuse esitaja tähelepanu ei juhitud. 26. Järgnevalt tuleb käsitleda küsimust, mis puudutab ühenduse tolliseadusetiku artikli 78 lõike 3 ning artikli 220 omavahelist suhet ning kaalutlusõiguse ulatust järelarvestuskande tegemisel. ÜTS art 78 lõikes 3 sätestatakse, et ui tollideklaratsiooni kontrollimine või tollivormistusjärgne läbivaatamine näitab, et asjaomaseid tolliprotseduure reguleerivaid sätteid on kohaldatud ebaõige või mittetäieliku teabe alusel, võtab toll kooskõlas ettenähtud sätetega olukorra lahendamiseks vajalikud meetmed, arvestades tema käsutuses olevat uut teavet. ÜTS art 220 lõikest 1 tuleneb muuhulgas, et kui tollivõlast tuleneva maksusumma kohta on arvestuskanne tehtud tollivõla tekkimisel seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu summast väiksema summa kohta, tehakse tasumisele kuuluva või tasuda jääva tollimaksu summa kohta arvestuskanne kahe päeva jooksul alates kuupäevast, kui toll olukorrast teada saab ning kui tollil on võimalik tollivõla tekkimisel tasumisele kuuluv maksusumma välja arvutada ja võlgnik määrata. Viimati viidatud artikli teises lõikes sätestatakse juhud, mil 7 järelarvestuskannet ei tehta. Kohtu hinnangul tuleneb eelviidatud sätetest, et juhul kui arvestuskanne on tehtud seaduse järgi tasumisele kuuluva tollimaksu summast väiksema summa kohta, siis tulebki ÜTS artikli 78 lõikes 3 nimetatud „olukorra lahendamiseks vajaliku meetmena“ kõne alla järelarvestuskande tegemine. Nõnda on see ka juhul kui esialgse arvestuskande tegemise aluseks on olnud tollideklaratsiooni kantud väär kaubakood. Kaalutlusruum järelarvestuskande tegemisel on seejuures piiratud ÜTS art. 220 sätetega ehk teisisõnu on järelarvestuskanne võimalik tegemata jätta juhul, kui leitakse esinevat mõni ÜTS art 220 lõikes 2 nimetatud alustest. Seejuures tuleb tähele panna, et kuivõrd ÜTS art 220 lg 2 punktis b sätestatud järelarvestuskande tegemata jätmise aluse eesmärk on selle sätte sõnastusest nähtuvalt tollimaksude tasumise eest vastutava isiku usalduse kaitse tolli eksimuse korral, siis piirdubki isiku usalduse kaitse nimetatud sättega. Teisisõnu tuleb seda, kas isikul võis tekkida usaldus ja õiguspärane ootus, hinnata vastavalt ÜTS art 220 lg 2 punktis b sätestatud tingimustele ning kui need tingimused täidetud ei ole, siis ei saa maksukohustuslane õigustada maksurikkumist usaldusega tolli tegevuse suhtes ning järelarvestuskande tegemata jätmiseks ei ole alust. Usalduse tekkimist või õiguspärast ootust väljaspool ÜTS art 220 lg 2 punktis b sätestatud tingimusi, ei ole kohtu hinnangul võimalik järelarvestuskande tegemise otsustamisel arvestada. 27. Käesoleval juhul tuleb ainsa järelarvestuskande tegemata jätmise alusena kõne alla just eelnimetatud ÜTS art 220 lg 2 punkt b, milles sätestatakse, et järelarvestuskannet ei tehta, kui tasumisele kuuluva tollimaksu summa kohta ei ole tehtud arvestuskannet tolli eksimuse tõttu, mida ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Järelarvestuskande tegemata jätmiseks peavad seejuures esinema kõik eelnimetatud tingimused. 28. Esmalt tasub peatuda küsimusel, kas arvestuskande tegemine seaduse alusel tasumisele kuuluva tollimaksu summast väiksema summa kohta ehk arvestuskande tegemine deklaratsioonidele kantud valest kaubakoodist lähtudes, on tingitud tolli eksimusest. Kaebuse esitaja leiab seejuures, et tegemist on tolli eksimusega, mis seisneb selles, et toll ei avastanud vaatamata kaebuse esitaja poolt tehtud sarnaste imporditehingute pikaajalisusele ja suuremahulisusele deklaratsioonidel vale kaubakoodi kasutamist, kuigi tollil olid selleks kõik võimalused olemas ning kohusetundlikult tegutsenud tolliametnikud oleksid pidanud deklaratsioonide vigasust märkama. Vastustaja seisukoht põhineb seevastu aga tõdemusel, et üksnes asjaolu, et toll oleks saanud dokumentide põhjalikuma kontrollimise tulemusena vea avastada, ei tähenda, et väär arvestuskanne on tingitud tolli eksimusest, kuna tollil deklaratsioonides kajastatud andmete õigsuse kontrollimise kohustust ei ole. 29. Esiteks on kaebuse esitaja leidnud, et toll on pika aja vältel aktsepteerinud suurt hulka kaebuse esitaja poolt esitatud tollideklaratsioone, milles kõigis oli kajastatud vale kaubakood, ent toll ei ole sellele kordagi tähelepanu pööranud. Kohus selle seisukohaga ei nõustu ning käesoleva haldusasja aluseks olevatel asjaoludel ei saa väita, et toll oleks pidanud deklaratsioonide aktsepteerimisel vale kaubakoodi kasutamise avastama. ÜTS artiklist 63 tulenevalt aktsepteerib toll viivitamata deklaratsioonid, mis vastavad ÜTS art 62 sätestatud tingimustele, kui deklaratsioonide esemeks olev kaup on tollile esitatud. ÜTS art 62 lõikest 1 tulenevalt peab deklaratsioon olema esitatud vastaval deklaratsiooni vormil, see peab olema allkirjastatud ja sisaldama kõiki vajalikke andmeid seda tolliprotseduuri reguleerivate sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud. Sama artikli 2. lõikest tulenevalt tuleb tollideklaratsioonile lisada kõik vajalikud dokumendid seda tolliprotseduuri reguleerivate 8 sätete rakendamiseks, millele kaup on deklareeritud. Kohtu hinnangul ei tulene eelnimetatud sätetest, et tollideklaratsiooni aktsepteerimisel peaks toll kontrollima deklaratsiooni ja sellele lisatud dokumentide sisulist õigsust ja vastavust. Tolli kohustused deklaratsiooni aktsepteerimisel piirduvad formaalse kontrollimisega. Nii tuleb kontrollida, kas vastava tolliprotseduuri jaoks vajalikud andmed on deklaratsioonis esitatud ehk seda, kas asjakohased lahtrid on deklaratsioonis täidetud ning kas vajalikud dokumendid on lisatud. Tolli eksimusena deklaratsioonide aktsepteerimisel saaks niisiis vaadelda eelkõige seda, kui toll jätab tähelepanuta mingite vastava tolliprotseduuri seisukohast oluliste andmete puudumise deklaratsioonis või mingisuguste vajalike lisadokumentide puudumise. Nii näiteks on Riigikohus haldusasjas nr 3-3-1-57-06 leidnud, et olukorras, kus konkreetse tolliprotseduuri seisukohast oli oluline arvedeklaratsioonide olemasolu, oleks seda, kas vastavad arvedeklaratsioonid tollideklaratsiooniga kaasas olid või mitte (kas tollideklaratsiooniga koos esitatud arved sisaldasid vastavad teavet) tulnud kontrollida enne deklaratsiooni aktsepteerimist. Käesoleval juhul ei saa aga väita, et toll oleks eksinud kaebuse esitaja poolt esitatud deklaratsioonides sisalduvate andmete või vajalike lisadokumentide ammendavuse kontrollimisel. Iseenesest ei ole poolte vahel vaidlustki selles, et asjassepuutuvad deklaratsioonid olid vormistatud korrektselt, neis oli näidatud kogu vajalik teave ning nendega olid kaasas vajalikud lisadokumendid. Asjaolu, kas toll oleks saanud enne deklaratsioonide aktsepteerimist deklaratsiooni kantud andmete ja lisadokumentide võrdlemisel avastada, et deklaratsiooni märgitud kaubakood ei ole õige, ei ole oluline. Oluline on, et toll ei pidanud selles menetlusetapis deklaratsiooni sisulist õigsust kontrollima. 30. Kaebuse esitaja on viidatud Euroopa Kohtu lahenditele C-250/91: Hewlett Pacard ning C314/85: Foto Frost ning toonud õigesti välja, et nimetatud lahendites asus Euroopa Kohus seisukohale, et kauba tariifse klassifitseerimisega seotud vigade mitteavastamist tollideklaratsiooni aktsepteerimisel tuleb käsitleda tolli eksimusena, kui klassifitseerimisvigadega deklaratsioone on toll aktsepteerinud pika aja vältel suuremahulise impordi puhul. Samas viitas vastustaja väga õigesti sellele, et lisaks impordi pikaajalisusele ja suuremahulisusele nimetatakse eelkõige kohtuasjas C-250/91: Hewlett Pacard tehtud otsuses veel kolmandatki tingimust, milleks on see, et esitatud deklaratsioonil on kõik asjassepuutuvate õigusnormide kohaldamiseks vajalikud asjaolud kajastatud sellisel määral, et hilisema kontrolli käigus mingeid uusi asjaolusid ilmneda ei saa. Siinkohal tuleb tähele panna, et viidatud Euroopa Kohtu otsuse punktis 20 on viimatinimetatud tingimus toodud esimesena ehk eespool impordi pikaajalisust ja suuremahulisust puudutavaid märkusi. 31. Käesoleval juhul ei saa väita, et kaebuse esitaja poolt esitatud deklaratsioonidel oleks kõik impordimaksude arvutamiseks vajalikud asjaolud eelnimetatud viisil kajastatud. Nimelt ei ole deklaratsioonides esitatud kauba kirjelduses märgitud imporditud kalade massi. Kõrvutades aga andmekogus TARIC sisalduvate kaubakoodide 0302112000 ja 0302118010 kirjeldusi, ilmneb üheselt, et konkreetse kaubakoodi kasutamine sõltubki sellest, kas liiki Oncorhyncus mykiss kuuluvate kalade mass ületab teatud piirmäära või mitte. Olukorras, kus deklaratsioonilt kalade massi kajastavaid andmeid ei nähtu, ei saa väita, et kõik asjassepuutuvate õigusnormide kohaldamiseks vajalikud asjaolud on kajastatud sellisel määral, et hilisema kontrolli käigus mingeid uusi asjaolusid ilmneda ei saa. Selles osas erinevad käesoleva haldusasja asjaolud Euroopa Kohtu eelviidatud lahendites käsitletud asjaoludest. Kohtuasjas C-250/91: Hewlett Pacard tehtud otsusest nähtuvalt oli deklareeritud kaubaks 9 arvutiklaviatuurid ning sellisena oli kaup kajastatud ka deklaratsioonis, märkides kaubakoodi, mille kirjelduseks oli „arvutite eraldiseisvad osad“ (pr.k. pièces détachées d’ordinateurs), ent hiljem leidsid pädevad tollivõimud, et arvutiklaviatuuride jaoks oleks tulnud kasutada hoopis kaubakoodi, mille kirjelduseks oli „arvuti komponendid“ (pr.k. unités d’ordinateur). Kohtuasjas C-314/85: Foto Frost oli küsimus sisuliselt selles, et maksustamisel lähtus toll deklaratsioonidelt nähtuvast päritoluriigist, ent ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kaup ei olnud imporditud mitte päritoluriigist, vaid teistest riikidest, mis iseenesest oleks andnud alust teistmoodi maksustamiseks. Käesoleva vaidluse asjaolud erinevad Euroopa Kohtu eelviidatud lahendites käsitlemist leidnutest aga just sel põhjusel, et Euroopa Kohtu menetletud kaasustes oli kogu asjakohane teave deklaratsioonidelt näha ja hilisem kontrollimine ei oleks saanud õigusnormide kohaldamiseks uut teavet anda, seevastu käesolevas haldusasjas deklaratsioonidelt vajalikud andmed (st. kalade mass) ei nähtunud. Kohtu hinnangul tuleb siinkohal eristada deklaratsioonis kajastatud andmeid ja deklaratsioonile lisatud dokumentides kajastatud andmeid. Kuivõrd tollil ei ole kohustust deklaratsiooni aktsepteerimisel kontrollida deklaratsiooni ja sellele lisatud dokumentide vastavust ega üksikasjalikult kontrollida lisatud dokumentide sisu, siis ei oma tähtsust asjaolu, kas AS M.V. Wool imporditud kalade mass nähtus deklaratsiooni saatvatelt kaubaarvetelt või mitte. Ilmne on, et deklaratsioonilt need andmed ei nähtunud. 32. Kohtu hinnangul ei saa tolli eksimusena, mis tõi kaasa arvestuskande tegemise seadusest tulenevast väiksemas summas, käsitleda vale kaubakoodi mitteavastamist 2004.a. tollideklaratsioonidega nr I 8397 ja I 11678 kaasnenud tariifikvoodi eraldamise taotluse menetlemisel. Vastustaja selgituse kohaselt oli nimetatud deklaratsioonidel vastavasse lahtrisse 39 „Kvoot“ märgitud tariifikvoodi number 090715 (kd I, tl. 117). Vaidlust ei ole selles, et kvoodikeskusel oleks olnud võimalik kaubakoodis esinev viga avastada, ent põhjendatuks ei saa pidada kaebuse esitaja seisukohta, et kvoodikeskus oleks pidanud tariifikvoodi menetlemisel kaubakoodi õigsust kontrollima ehk deklaratsiooni kantud andmeid ja deklaratsioonile lisatud kaupa puudutavaid dokumente võrdlema. Kaebuse esitaja ei ole seejuures väitnud, et kaubakoodiga 03021180 kirjeldatavale kaubale ei oleks saanud taotleda tariifikvooti nr 090715. Seega, kuna deklaratsioonis taotleti sellise tariifikvoodi eraldamist, mille eraldamine oli deklaratsioonis kirjeldatud kaupa ja kaubakoodi arvestades võimalik, siis ei ole põhjendatud kaebuse esitaja väide, et kvoodikeskusel oleks pidanud tariifikvoodi menetlemisel tekkima kahtlus küsimuses, kas deklaratsioonidel nimetatud kaup ikkagi vastab deklaratsioonis näidatud kaubakoodile. 33. Mis puudutab kaebuse esitaja väidet, et 2004.a. tollideklaratsioonid nr I 8397 ja I 11678 läbisid 09.09.2004. tolli järelkontrolli, mille tulemusena määrati juurdemaks, siis nähtub vastustaja selgitusest, et nimetatud deklaratsioonide alusel kujuneva maksusumma korrigeerimine oli samuti tingitud taotletud tariifikvoodi eraldamisega seotud asjaoludest ning seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et sellises olukorras ei saanud kaebuse esitaja eeldada, et toll kontrollib kõiki maksustamisega seotud asjaolusid, eelkõige deklaratsioonis märgitud kaubakoodi õigsust. Seejuures viitas vastustaja kohtule esitatud täiendavates seisukohtades Lääne maksu- ja tollikeskuse 25.08.2004 kirjale nr 16.2-1/2489. Kaebuse esitaja ei ole selle kirja sisu puudutavaid vastustaja väiteid kahtluse alla seadnud ega ümber lükanud. Asjaolu, et eelnimetatud deklaratsioonides paranduste tegemine seondus tariifikvoodi eraldamisega, nähtub ka tehtud parandustest endist (kd I, tl. 11): deklaratsioonil I 11678 on parandatud kauba 2 osas lahtreid 39, 39 ja 47, deklaratsioonil I 8397 aga kauba nr 2 osas 10 lahtreid 35, 36, 42 ja 46. Selliselt tehtud parandused kinnitavad vastustaja väidet, et parandused seondusid asjaoluga, et deklaratsiooni I 8397 osas rahuldati tariifikvoodi eraldamise taotlus osaliselt ning deklaratsiooni I 11678 puhul jäeti tariifikvoodi taotlus rahuldamata. Seega ei saa nõustuda kaebuse esitaja seisukohaga, et nende deklaratsioonide parandamisel oli tegemist deklaratsioonide järelkontrolliga, mille käigus oleks toll pidanud vale kaubakoodi kasutamise avastama ning mille avastama jätmist tuleks käsitleda tolli eksimusena. 34. Küll leiab kohus aga, et tollile saab ette heita vale kaubakoodi kasutamise mitteavastamist kollasesse koridori suunatud deklaratsioonide kontrollimisel ning deklaratsioonis nr I 13969 kaubakoodi parandamisel. Põhimõtteliselt õige võib olla vastustaja väide, et deklaratsioonid I 44800, I 55214, I 56873 ja I 63290 suunati kollasesse koridori ehk dokumentide täiendavasse kontrolli kauba päritolu teemal tõusetunud kahtluste tõttu. Samas ei ole vastustaja ümber lükanud kaebuse esitaja väidet, et kaebuse esitaja ei teadnud, mida dokumentide täiendaval kontrollimisel kontrollitakse ning eeldas seega, et kontrollitakse kõiki imporditehingute maksustamisega seotud asjaolusid. Põhjendatult märgib kaebuse esitaja, et seda eeldust kinnitab vastavatele deklaratsioonidele kantud märkus „Dokumendid kontrollitud“ (kd I, tl. 14-17). Lisaks sellele tuleb tähele panna, et deklaratsioonil nimetatud kaupade päritolu puudutavad kahtlused said ilmselt tekkida mitte üksnes deklaratsiooni pinnalt, vaid deklaratsiooni ja sellele lisatud dokumente koos vaadeldes. Selles olukorras pidi toll paratamatult tutvuma sisuliselt ka deklaratsioonidele lisatud kaubaarvetega. Kõnealustel kaubaarvetel on kauba kirjeldus täpsem kui deklaratsioonis ning ära on näidatud ka kalade mass (nt. Onchoryncus mykiss: Salmon trout gutted h/on fresh sup 3-4 kg – kd III, tl 23). Seega leiab kohus, et juhul kui deklaratsiooni ja sellega seotud dokumente kontrollitakse nn. kollases koridoris, tuleb eeldada, et kontrollitakse kõiki deklaratsioonist nähtuvaid ja maksustamise seisukohast tähtsust omavaid asjaolusid, sealhulgas kaubakoodi õigsust ning juhul kui selle kontrolli käigus dokumentidest nähtuvat ebakõla deklareeritud kaubakoodi ja deklaratsioonile lisatud dokumentides esitatud kauba kirjelduse vahel ei avastata, saab rääkida tolli eksimusest. Seega juhul kui ka teised ÜTS art 220 lg 2 punktis b sätestatud tingimused osutuvad täidetuks, võib see anda aluse järelarvestuskande tegemata jätmiseks. Siiski tuleb tähele panna, et selline eksimus välistaks muude tingimuste täitmise korral järelarvestuskande tegemise nende konkreetsete deklaratsioonidega deklareeritud kauba osas, ent importöör ei saaks nelja deklaratsiooniga seotud dokumentide täiendava kontrolli käigus esinenud puudustele tuginedes õigustada vale kaubakoodi kasutamist ka edaspidi. Sarnane üldisem järeldus kasutatava kaubakoodi õigsuse osas saaks analoogiliselt eelpool käsitlemist leidnud Euroopa Kohtu lahenditega tulla kõne alla juhul, kui nn. kollases koridoris oleks pika aja vältel kontrollitud suurt hulka sarnaste vigadega vormistatud deklaratsioone. Eelnimetatud neli deklaratsiooni on nö. kollase koridori kontrolli läbinud ajavahemikus 21. sept 2004 kuni 22. november 2004, seega kahe kuu jooksul ning seetõttu ei saaks kaebuse esitaja vabandada sellele tuginedes vale kaubakoodi kasutamist edaspidi. 35. Samuti nõustub kaebuse esitaja sellega, et tolli eksimusena ÜTS art 220 lg 1 punkti b mõttes tuleb vaadelda kaubakoodi muutmist deklaratsioonil I 13969. Kui toll avastab deklaratsioonis vea ja selle parandab, võib eeldada, et ametnik enne vea parandamist kontrollib. Samas tuleb tähele panna, et kaebuse esitaja ei ole vastu vaielnud vastustaja selgitusele, et kõnealusel deklaratsioonil on tolliametnik muudatuse teinud mitte omal algatusel, vaid deklarandi taotluse alusel. See asjaolu kahandab kahtlemata tolli eksimuse 11 kaalu. Samas leiab kohus, et igal juhul ei saanud see tolli eksimus kaasa tuua ettenähtust väiksemas summas arvestuskannete tegemist muude deklaratsioonide alusel. 36. Kohus ei nõustu kaebuse esitajaga ka selles, et deklaratsioonides vale kaubakoodi kasutamise mitteavastamine kaebuse esitaja impordi- ja eksporditehingute kontrollimiseks 14.01.2005.a. antud volikirja nr 1.1-4/392 alusel läbi viidud järelkontrolli raames oleks käsitletav tolli eksimusena ÜTS art 220 lg 2 punkti b mõistes. Esiteks nähtub nimetatud kontrolli kohta koostatud kontrollaktist, et kõnealune kontrollkülastus hõlmas kauba importi ja eksporti 2003. aastal, ka akti sisuski kajastatakse 2003. aastal 14 deklaratsiooni kohaselt toimunud importi. Kohtuistungil tõi kaebuse esitaja seaduslik esindaja välja, et kuigi ta ise kontrolli tulemusena koostatud akti Tallinnas allkirjastamas käis, ei ole vastustaja poolt esitatud aktil ühtegi allkirja. Samas tuleb tõdeda, et kaebuse esitaja väited, et kontrollikülaskäigu läbi viinud ametnikele esitati ka kogu 2004. aasta imporditehinguid puudutav dokumentatsioon, samuti nagu väide, et vastustaja poolt kohtule esitatud kontrollakt ei pruugi olla seesama, millele kaebuse esitaja seaduslik esindaja allkirja andis, ei ole tõendamist leidnud. Mis puudutab väidetavalt vastustaja ametniku M.A käitumist kontrollkülaskäigul ning kaebuse esitaja väidet, et talle jäi järelkontrollist põhjendatud mulje, et kõik 2003 ja 2004. aasta dokumendid on korrektsed, siis tuleb märkida, et kuna kirjalikus kontrollaktis 2004. aasta andmete kontrolli kohta andmed puuduvad ning kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et talle tutvustatud kontrollakt oleks olnud vastustaja poolt kohtule esitatuga võrreldes teistsugune, siis ei saanud kaebuse esitaja mulje ka 2004. aasta deklaratsioonide korrektsuse kohta olla põhjendatud. Samas tuleb tähele panna, et kaebuse esitaja poolt viidatud teabedokumendis (kd III, tl. 197
5. jj)ei loeta tolli vigadeks (eksimusteks) ÜTS art 220 lg 2 punkti b tähenduses suuliselt antud teateid, mis ei ole ametiasutuse jaoks siduvad. Kohus nõustub teabedokumendis väljendatud seisukohaga ning leiab, et impordimaksude tasumise eest vastutav isik ei saa tugineda ametniku poolt suuliselt antud teabele ning seda juba seetõttu, et sellise teabe andmist või teabe sisu on põhimõtteliselt võimatu tagantjärele täpselt kontrollida. Seega ei saanud kaebuse esitaja usaldus rajaneda tolliametnikult suuliselt saadud kinnitusel selle kohta, et ka 2004. aasta deklaratsioonide osas on kõik korras. 37. Teiseks ÜTS artikli 220 lg 2 punktis b sätestatud tingimuseks on see, et tolli eksimust ei oleks olnud võimalik avastada tasumise eest vastutaval isikul, kes toimis heauskselt ja järgis kõiki kehtivaid sätteid tollideklaratsiooni kohta. Kohus leiab, et käesoleval juhul see tingimus täidetud ei ole. Asjaolu, et deklaratsioonidel märgitud kaubakood ei ole õige, oleks kaebuse esitajal olnud lihtne avastada, kui ta oleks nõutava põhjalikkusega kaupade klassifikaatoriga tutvunud. Vaadates Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kombineeritud nomeklatuure, on kaubakoodid 03021120 (lõhed liigist Oncorhynchus mykiss, peaga ja lõpustega, roogitud, igaüks massiga üle 1,2 kg või peata, lõpusteta ja roogitud, igaüks massiga üle 1
6. kg)ning kood 03021180 (muud) märgitud kõrvuti. Kontrollides kaubakoode elektroonilisest Euroopa Komisjoni Tolli ja Maksupoliitika Peadirektoraadi hallatavast andmebaasist TARIC (http://ec.europa.eu/taxation_customs/dds/tarhome_et.htm), ei ole sisuliselt võimalik kauba kirjelduse järgi otsides (nt. märksõna „lõhe“) saada otsingutulemust, mis ei kajastaks kõrvuti kaebuse esitaja poolt deklaratsioonides kajastatud vale koodiga ka õiget koodi. 38. Kohus ei nõustu kaebuse esitaja väitega, et kõnealuste kaubakoodide kirjelduses kasutatav sõnastus on segadusseajav. Iseenesest õige on kaebuse esitaja väide, et kõnealune kaup vastab oma olemuselt ka deklaratsioonides kasutatud koodi kirjeldusele, ent see ei muuda koodide kirjeldustes kasutatud sõnastust segadusse ajavaks. Segadusse ajavast sõnastusest saaks rääkida 12 juhul, kui kaebuse esitaja oleks mingisugustele mõistlikele kaalutlustele tuginedes leidnud, et erinevate kaubakoodide kirjeldusi arvestades tuleks konkreetne kaup deklareerida just konkreetse koodiga. Käesoleval juhul kaebuse esitaja aga selliseid mõistlikke kaalutlusi välja toonud ei ole. Kaebuse esitaja ja kolmanda isiku antud seletustest nähtub, et deklaratsioonile kanti sama kood, mis oli esitatud kauba lähteriigis vormistatud ekspordideklaratsioonil ja kaubaga kaasas olnud dokumentides ning täiendavalt ei kontrollitud koodi õigsust, tuginedes asjaolule, et toll oli varem sama kaupa sama koodiga aktsepteerinud. 39. Eelviidatud Hewlett Pacardi kohtuasjas tehtud otsuse punktis 22 viitab Euroopa Kohus oma varasemale praktikale, mille kohaselt tuleb selleks, et hinnata, kas maksukohustuslasel oleks olnud võimalik tolli eksimus avastada või mitte, arvestada eksimuse iseloomu, maksukohustuslase erialast kogemust ning seda, kas maksukohustuslane oli hoolas. Erialase kogemuse osas viidatakse kaebuse esitaja poolt nimetatud teabedokumendis (kd III, tl 205206) tõepoolest sellele, et kogemusteta ettevõtjaks võib pidada sellist ettevõtjat, kes on küll varem korduvalt samasuguseid protseduure teostanud, ent kelle puhul ei ole tollimakseid kunagi õigesti arvutatud ja kellele ei ole ka kunagi teatatud, ent nende sooritatud protseduurid on ebaõiged. Seevastu tuuakse samas teabedokumendis ära, et kogenud ettevõtjana tuleb vaadelda elukutselisi töötajaid tolli või rahvusvahelise kaubanduse alal. Valdava enamuse vaidlustatavate maksuotsuste aluseks olevad deklaratsioonid on koostanud T.R, esmalt kaebuse esitaja esindajana, hiljem kaudse esindamise vormis tollimaakleri töötajana. 20. aprillil 2007 Põhja maksu- ja tollikeskusele esitatud seletuskirjas märgib kaebuse esitaja, et on kasutanud tollimaakleri teenuseid. Kohtu hinnangul ei saa tollivormistuseks esindajat või lausa vastava tegevusloa saanud tollimaaklerit kasutavat ettevõtjat pidada kogemusteta ettevõtjaks. Mis puutub aga sellesse, et AS M.V Wool puhul ei ole kõnealust liiki kauba importimisel kunagi tollimakseid õigesti arvutatud, siis kuigi see on tõsi, ei saa üksnes selle pinnalt väita, et kaebuse esitajal ei oleks olnud võimalik viga avastada. Siinkohal tuleb tagasi tulla vea iseloomu juurde ning küsida, mis asjaoludel see viga sai tekkida. Kohtu hinnangul on tolli eksimus (niivõrd kuivõrd kohus eelpool tolli eksimusi tuvastas) tingitud eelkõige kaebuse esitaja hooletust suhtumisest oma kohustustesse. 40. Siinkohal tuleb veelkord viidata Hewlett Pacardi kohtuasjale ning sealsele erinevusele võrreldes käesoleva asjaga. Euroopa Kohtu kaasuses leiti, et deklarandi hoolsuskohustust vähendas asjaolu, et temaga ühte ärigruppi kuuluv ettevõtja oli saanud teise liikmesriigi tollilt sõnaselge suunise deklareerida arvutiklaviatuurid sama kaubakoodiga. Ühetgi sarnase kaaluga õigustust käesolevas haldusasjas kaebuse esitajal esitada ei ole. Samuti tuleb tähele panna, et arvutiklaviatuuride paigutamine Euroopa Kohtu lahendis nimetatud kaubakoodi alla („arvutite eraldiseisvad osad“ või arvutite „komponendid“) võib olla tõepoolest sisuliselt keeruline, samas kui imporditava kala paigutamine konkreetse koodi alla lähtudes kala massist, seda kindlasti ei ole. Iseenesest õige on kaebuse esitaja märkus, et kaubakoodi ekslikkus ilmneb alles siis, kui kõrvutada kahe asjassepuutuva kaubakoodi kirjeldusi, ent seejuures ei ole kaebuse esitaja välja toonud ühtegi mõistlikku põhjust, miks ta sellist võrdlust vajalikuks ei pidanud. Ainsana viitabki kaebuse esitaja sellele, et varem ei ole valeks osutunud kaubakoodi deklareerimisele tema tähelepanu juhitud ning seetõttu eeldas ta, et deklareeritud kood on õige. Samas ei ole kaebuse esitaja kuidagi põhjendanud ega tõendanud isegi mitte seda, et esmakordselt vastavat kaupa importides oleks ta hoolsuskohustuse ulatusele nõutaval määral kauba klassifitseerinud ja kaubakoodi kontrollinud. Seega näib õige olevat vastustaja seisukoht, et kaebuse esitaja on pimesi nõustunud Norras väljastatud dokumentidele märgitud 13 koodiga ega ole seda kontrollinud. Sellises olukorras ei saa kaebuse esitaja tugineda asjaolule, et toll ei ole tema eksimust varem märganud. 41. Kokkuvõttes märgib kohus veel, et importööri vastutus deklareeritud andmete õigsuse ja täielikkuse eest on impordi maksustamise korralduses kesksel kohal. Tolliseaduse § 38 kohaselt lasub vastutus deklareeritud andmete täielikkuse ja õigsuse ning esitatud dokumentide autentsuse eest, samuti kauba tollideklaratsioonile vastavuse eest deklarandil ja kaudse esindamise korral ka isikul, kelle eest tollideklaratsioon esitati. Sama seaduse § 25 lg 1 kohaselt on kauba tariifse klassifitseerimise ehk tollideklaratsioonis kaubale vastava kaubakoodi määramise kohustus esmajärjekorras deklarandil. Viimati nimetatud paragrahvi teises lõikes sätestatud tolli kohustus deklarandile viivitamatult klassifikatsiooni mittevastavusest teatada, ei tähenda aga siiski seda, et deklarant vabaneks vale kaubakoodi deklareerides TS § 38 sätestatud vastutusest, kui toll viga ei avasta. Teatud juhtudel on küll ette nähtud, et importöör võib talle pandud vastutusest vabaneda ja õigustada enda poolt objektiivses mõttes vääralt astutud samme tolli tegevusega või tolli poolt antud juhistega, ent käesoleval juhul kohtu hinnangul selleks alust ei ole. 42. Viimaks ei nõustu kohus ka kaebuse esitaja seisukohaga, et käesoleval juhul olnuks alus ÜTS art 239 kohaldamiseks. ÜTS art 239 lg 1 esimese taande kohaselt on tollimaksu vähendamine võimalik juhul kui selle põhjuseks on asjaolud, mille puhul ei saa isikut süüdistada pettuses või ilmses hooletuses. Pettuses ei ole AS-i M.V Wool põhjust süüdistada, küll aga saab talle ette heita ilmset hooletust ning seega ei oleks ÜTS art 239 kohaldamiseks alust. Põhjendusi selle sätte kohaldamiseks käesolevale juhtumile ei ole võimalik leida ka kaebuse esitaja poolt kohtule esitatud teabedokumendist (kd III, tl. 210 jj). 43. Seega leiab kohus kokkuvõttes, et tolli eksimus sai võimalikuks seetõttu, et kaebuse esitaja suhtus deklareerimise ja õige kaubakoodi tuvastamise kohustusse hooletult ning ei saa väita, et kaebuse esitaja ei oleks saanud seda viga avastada. Ühtegi sellist arvestatavat põhjendust, millele tuginedes kaebuse esitaja saaks väita, et ta iga järgmise deklaratsiooni esitamisel ei pidanud vajalikuks kaupa ja selle vastavust kaubakoodi kirjeldusele kontrollida, ei ole esitatud. MENETLUSKULUD 44. HkMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebuse esitaja kahjuks. Kuivõrd ei vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtule menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, siis menetluskulude väljamõistmise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Kristjan Siigur Kohtunik 14 RIIGIKOHUS HALDUSKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-3-1-6-09 Otsuse kuupäev 15. aprill 2009 Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Jüri Põld ja Harri Salmann Kohtuasi AS M. V. Wool kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse 25. mai 2007. a maksuotsuse nr 12-5/319, 1. juuni 2007. a maksuotsuse nr 12-5/345 ning 8. juuni 2007. a maksuotsuse nr 12-5/360 tühistamise ja tagasitäitmise nõuetes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1554 Menetluse alus Riigikohtus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kassatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1554 ulatuses, millega tühistati Põhja MTK 1. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/345 osas, millega nõuti maksusummade tasumist tollideklaratsioonide I 25938 03/04/2006, I 28126 10/04/2006, I 29940 17/04/2006, I 32145 24/04/2006 ja I 34620 30/04/2006 alusel kokku summas 191 841 krooni, ning Põhja MTK 8. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/360 osas, millega nõuti maksusummade tasumist tollideklaratsioonide 06EE11100090040202 08/05/2006, 06EE11000090093510 15/05/2006, 06EE11000090141791 22/05/2006, 06EE11000090195448 29/05/2006 ja 06EE11100090243171 05/06/2006 alusel kokku summas 292 325 krooni. 3. Jätta muutmata Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1554 ulatuses, millega jäeti jõusse Põhja MTK 1. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/345 osas, millega nõuti maksusummade tasumist tollideklaratsioonide I 25938 03/04/2006, I 28126 10/04/2006, I 29940 17/04/2006, I 32145 24/04/2006 ja I 34620 30/04/2006 alusel kokku summas 191 841 krooni, ning Põhja MTK 8. juuni 2007. a maksuotsus nr 12-5/360 osas, millega nõuti maksusummade tasumist tollideklaratsioonide 06EE11100090040202 08/05/2006, 06EE11000090093510 15/05/2006, 06EE11000090141791 22/05/2006, 15 06EE11000090195448 29/05/2006 ja 06EE11100090243171 05/06/2006 alusel kokku summas 292 325 krooni. 4. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008. a otsus haldusasjas nr 3-07-1554 menetluskulude väljamõistmist puudutavas osas. 5. Mõista Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuselt AS M. V. Wool kasuks välja menetluskulud 31 440 krooni. 6. Tagastada kautsjon. Tõnu Anton, Jüri Põld, Harri Salmann 16