) § 421 lg 1 kohaselt loetakse menetlusosaline kohtuistungilt puudunuks ka juhul, kui ta ilmus kohtuistungile, kuid ei osalenud asja menetlemisel.
sätestab, et kui kumbki pool ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, võib kohus p 2 kohaselt jätta hagi läbi vaatamata. Kuna kumbki pool ei ole esitanud kohtule täiendavaid andmeid haginõude kohta ega üles näidanud positiivset huvi menetluse tulemuste kohta, siis kohus leiab, et hagiavaldus tuleb
Hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse (
Tsiviilkohtumenetluses kehtib põhimõte, mille kohaselt kohtulahendis esitatakse üksnes menetluskulude jaotus ning menetluskulude rahaline väljamõistmine toimub peale lahendi jõustumist menetlusosaliste avalduste põhjal (
lg 1, § 174 lg 1).
reguleerib menetluskulude jaotuse asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhul. Nimetatud paragrahvi lõige 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisti. Kohus jätab hageja menetluskulud hageja kanda, seejuures ka tasutud riigilõivu, mis antud asjas
lg 1 p 3 alusel ei kuulu tagastamisele.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Heino-Vello Pihlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.