imetamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. põhjendused. 10.02.2009 on M J esitanud Viru Maakohtule hagi A P`i vastu laste J P ` ja J P ` ülalpidamiseks elatise nõudes. Kostja oma e-kirjana edastatud vastuses hageja nõuet ei tunnista, väites, et tal puuduvad võimalused hageja nõutud summas elatusraha maksmiseks.. Kohus edastas kostja vastuse hagejale tutvumiseks ning kohustas pooli oma väidete tõendamiseks esitama kohtule vastavaid tõendeid (dokumente). Asja kiirema lahendamise huvides määras kohus eelistungi. 21.03.2009 toimunud eelistungil jõudsid pooled asjas kokkuleppele, mille vormistasid kirjaliku kompromisslepinguna ja esitasid selle kohtule kinnitamiseks. Vastavalt kompromisslepingule kohustub kostja hageja arveldusarvele maksma alates 01.05.2009 iga kuu 15.kuupäevaks elatist 1300 krooni lapse kohta kuus (summa sisaldab elatusrahalt arvestatavat tulumaksu), samuti kohustub kostja hüvitama hagejale tema poolt kantud menetluskuludest (õigusabi eest tasutud summast 1534 krooni) ½ osas, s.o. summas 767 krooni hiljemalt 01.05.2009. Hagi esitamisest kuni 01.05.2009 tasumata elatusraha nõudest hageja loobub. Seoses kompromissi sõlmimisega paluvad pooled see kohtul vastu võtta ning esitatud kujul määrusega kinnitada, lõpetades ühtlasi asjas menetluse. Pooled teatavad, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest ning kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise tagajärgedest. Kohtumääruse põhjendused. Kohus leiab, et poolte taotlus elatusraha nõudes kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud alaealiste laste huvides ning on esitatud tingimustel täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Asjaolude muutumisel on PkS § 61 lg 3 kohaselt huvitatud isiku nõude alusel kohtul õigus elatise suurust muuta. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissilepingus märgitu kohaselt on vastavad õiguslikud tagajärjed ka pooltele 3 teada ja on neile arusaadavad.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus poolte kokkuleppel määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada ning pooled võivad ka määruskaebuse esitamise õigusest loobuda. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel
Kohtunik Ärakiri õige: Nooremreferent /allkiri/ Kohtumäärus jõustus 21. aprillil 2009.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.