(6)ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on xxxxx x maja üks korteriomanikest, kellele kuulub korteriomandi reaalosana korter nr.11, üldpinnaga 81 m

1. Korteriomandite valitseja õigused ja kohustused on sätestatud KOS § 21 lõikes
2. Käesolevas asjas on korteriomandite valitsemiseks sõlmitud xxxxx x maja korteriomanike ja hageja – AS Revekor vahel leping korteriomandite valitsemiseks (tl.6-8), lepingut on korteriomanike üldkoosoleku otsusega pikendatud (tl.9). Nimetatud lepingu p 5.1.4 ja 5.1.
3. kohaselt on Hooldaja (AS Revekor) kohustatud tasuma omanike nimel ja kulul kõik lepingus Poolte poolt kokkulepitud Elamu hooldamisest tulenevad maksud ja korraldama või sõlmima Omanike nimel ja kulul kommunaalteenuste osutamise lepinguid ja jälgima nende täitmist. Omanik on lepingu p. 5.3.3 alusel kohustatud maksma Hooldajale lisaks lepingulisele tasule vahendatavate kommunaalteenuste eest vastavalt hooldaja poolt Omanikele esitatavatele arvetele ja kooskõlas kehtivate kommunaalteenuste tariifidega.Lepingu p.5.3.8 kohaselt peab omanik teatama hooldajale kirjalikult oma kavatsusest teostada iseseisvalt Elamu hooldamiseks vajalikke toiminguid. Lepingu p.6.2 on sätestatud Hooldaja õigus nõuda omanikelt viivist 0,1 % tasumisega viivitatud või vähem tasutud summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Pooltel ei ole vaidlust ka selle üle, et kostja on oma korterist eemaldanud keskkütteradiaatorid ja kütab korterit alates 2006.a. jaanuarikuust elektriga – hageja on selle asjaolu omaks võtnud 24.07.2007 toimunud kohtuistungil (istungiprotokoll tl.42). OÜ Amparel poolt on antud välja tõend, et xxxxx xxxx x -xx elektrijuhtmestik vastab elektriohutusseadusele ja teistele elektri standarditele ning võimaldab korteri kütmist elektriradiaatoritega (tl.27). Kostja on esitanud fotod oma korteris elektriradiaatorite olemasolu kohta (tl.28-32) ning ärakirjad AS-le Revekor esitatud avaldustest majaelanike nõusolekutega kostja loobumise kohta AS Revekor pakutavast küttest (tl.37-38). Hageja on aktsepteerinud kostja korteri kesküttesüsteemist eraldumist ka sellega, et alates 2006.a. veebruarikuust on ta esitanud kütte eest tasumise arved nimetatud korteri kohta 25 % ulatuses nn.täisarvest, ehk siis tasumisele kuuluvast summast juhul, kui korter oleks lülitatud keskküttesüsteemi (tl.5, 35) .Kostja korteri küttekulu arvestus on välja toodud hageja poolt koostatud väljavõttes xxxxx x elamu küttekulust perioodil oktoober 2005 – aprill 2007 (tl.36). Tõendamaks, et kostjalt kütte eest tasu nõudmine 25 % ulatuses arvestuslikust küttekulust sellele korterile on hageja esitanud dokumentaalse tõendina FIE A. P. arvutuse (tl.48). Hinnates nimetatud tõendit, märgib kohus, et see ei vasta vormi poolest dokumentaalse tõendi tunnustele, kuna sellel puudub tõendi koostanud isiku identifitseerimist võimaldav allkiri. Samuti ei ole tõendi sisu põhjal võimalik üheselt teha järeldusi käesoleva tsiviilasja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta, sest arvutuses märgitakse, et „üldisest küttesüsteemist lahkunud korter peab katma üldkasutatavate ruumide küttevajadusena 25,1 % sellest, mida ta maksaks juhul, kui ta endiselt oleks ühtses küttesüsteemis. Sellele lisanduks veel köetavasse ruumi jäävate torude (püstikute) soojuseraldus kuid seda ei vaatle“. Kohus ei pea võimalikuks tõendina arvestada ka hageja poolt esitatud xxxxx x elanike avaldust 28.09.2007 AS Revekor juhatajale, milles taotletakse radiaatorite uuesti paigaldamist korterites 11 ja 12 (tl.46), sest nimetatud avaldus ei tõenda hageja nõuet kostja vastu soojavarustuse eest tasu maksmiseks kuni 2007.a. maikuuni. 4

(6)Kostja on juhtinud hageja tähelepanu viimase poolt esitatud arvutuse ebausaldusväärsusele oma kirjalikus seisukohas (tl.50-51), mille kohus on hagejale edastanud (tl.52). Hageja on sellele vastuseks kohtule teatanud, et toetub nõuet esitades muuhulgas Tartu Ringkonnakohtu otsusele tsiviilasjas nr.2-2-256/2002. Hinnates poolte poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid, leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, kui palju on kostja tarbinud tema omandis oleva , xxxxx x majas asuva korteriomandi, mille reaalosa suurus on 81 m2, kütmiseks hageja poolt edastatavat soojusenergiat. Väljavõtetest E. P. kommunaalteenuste võlgnevusest (tl.5 ja 35) ei nähtu, mil viisil on arvestatud tasu kütte eest ning kas see sisaldab ka tasu üldkasutatavate ruumide kütmiseks kulutatud soojusenergia eest. Hageja on küll esitanud eraldi arvestuse (tl.36) xxxxx x maja küttekulude kohta tervikuna ja selle põhjal tehtud arvestused 1m2 küttekulu ning kostja korteri küttekulu kohta, kui nimetatud korter oleks lülitatud küttesüsteemi, võttes aluseks, et hageja korteri pindala moodustab 5,1 % xxxxx x elamu üldpinnast. Kuna vaidlust ei ole selles, et korter nr.11 ei ole ühtses küttesüsteemis, siis on hageja arvestanud kostja korteri küttekuluks 25 % . Nimetatud suhtarvu kasutamise põhjendusena on hageja esitanud tl.48 oleva arvutuse, mis kohtu hinnangul ei ole tõendina kasutatav. Lisaks vormilistele puudustele on nimetatud arvutuses selgitatud, et „üldisest küttesüsteemist lahkunud korter peab katma üldkasutatavate ruumide küttevajadusena 25,1 % sellest, mida ta maksaks juhul, kui ta endiselt oleks ühtses küttesüsteemis. Sellele lisanduks veel köetavasse suumi jäävate torude (püstikute) soojuseraldus, kuid seda ei vaatle“ Kohtu hinnangul ei haaku nimetatud selgitus käesoleva tsiviilasja asjaoludega – hageja on taotlenud kostjalt küttekulude väljamõistmist ulatuses, mida kostja tarbib pärast lahkumist üldisest küttesüsteemis nii üldkasutatavates ruumides kui ka kostja korteris säilinud keskküttesüsteemi osadest (torudest) eralduva soojuse näol. Vastuseks hageja viitele jõustunud kohtuotsusele tsiviilasjas nr. 2-2-256/2002 märgib kohus alljärgnevat. Nimetatud kohtuotsuses on Tartu Ringkonnakohus mõistnud AS Revekor kasuks välja küttesüsteemist eraldunud korteri soojusenergia kulu katteks 20 % arvestuslikust soojakulust seetõttu, et kostja oli selles kohtumenetluses nõustunud sellise arvestuse alusel tasuma, seega oli tegemist hagi osalisel õigeksvõtul põhineva otsusega. Viidatud kohtuotsuses on kohus märkinud, et „hageja (AS Revekor) ei ole tõendanud, milline oli küttesüsteemist eraldunud korteri kütmiseks kulunud sooja hulk ja maksumus, samuti oli tõendamata maja üldkasutatavate ruumide kütmiseks kulunud soojahulk,mille põhjal saaks arvestada kostjale langeva kaasomandiosa küttekulu ja maksumuse.“ Ka käesolevas vaidluses ei ole kostja neid asjaolusid tõendanud. Tartu Ringkonnakohus on oma otsuses toetunud ka tarbijakaitseseadusele (TKS), osundamaks soojavarustusteenust osutava isiku kohustusele tagada tarbijale osutatava teenuse hulga mõõtmine, samuti tarbija kohustusele tasuda soojavarustuse eest vastavalt tegelikult tarbitud soojahulgale.Alates 08.01.2006 kehtiva TKS § 8 lg 1 sätestab, et tarbijale teenust pakkudes või vahetult enne teenuse osutamist teavitab kaupleja tarbijat teenuse müügihinnast, teenuse hinna komponentidest, tariifidest või hinna arvutamise alustest nii, et tarbijal on võimalik teenuse müügihinda piisava täpsusega arvutada. Kohus leiab, et hageja on jätnud nimetatud seadusest tuleneva nõude täitmata ning ei ole ka kohtumenetluses tõendanud, kuidas on kujunenud tema pooolt pakutava teenuse (kütte) hind, mida ta nõuab kostjalt. Seetõttu rahuldab kohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja tema poolt õigeksvõetud nõudevõla kommunaalteenuste eest kuni 01.06.2007, summas 3994,30 krooni. Kostja on tunnistanud ka viiviste nõuet 202,60 krooni ulatuses, s.o. kuni viivised 2006.a.jaanuari- ja 5

(6)veebruarikuu tasumata arvete eest. Järgneva perioodi eest viivise nõude mittetunnistamist põhjendab kostja asjaoluga, et hageja on arvestanud viivist vaid kütte võlgnevuselt – kostja on teiste hageja poolt osutatud kommunaalteenuste eest tasunud. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole siiski suhteliselt pika aja jooksul täitnud hageja ees ka neid kohustusi, millele tal ei ole vastuväiteid esitada, siis on hagejal õigus nõuda ka viiviseid. Hagiavaldusest (tl.3-4), haginõude suurendamise avaldusest (tl.34) ning võla arvestustest (tl.5 ja 35) nähtub, et hageja nõuab kommunaalteenuste võlga, summas 6293,70 krooni ja viiviseid, summas 2288,80 krooni. Kostja on vaidlustanud küttekulude nõude 2509,90 krooni ulatuses, tunnistades nõuet 3994,30 krooni ulatuses.Kostja poolt tunnistatud võlg moodustab 63 % kogu nõudest. Kohus, rahuldades hagi põhinõude osas kostja poolt omaksvõetud ulatuses, leiab, et on õiglane välja mõista ka viivised 63 % ulatuses hagis taotletust, s.o 1442 krooni ulatuses. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb jaotada menetluskulud Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt , siis tuleb jätta hageja menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, s.o. jätta 63 % menetluskuludest kostja kanda ja 67 % hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Epp Tombak Kohtunik 6