lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud. Poolte abielu sõlmiti xxx.a. Tallinnas ja perekonda sündis xxx poeg S . Poolte faktiline ja perekondlik suhe on käesolevaks ajaks lõppenud, abieluliste suhete taastamist ei pea hageja võimalikuks. Hageja palub jätta poeg S tema elukohta ja välja mõista kostjalt elatisraha 5 200.00 krooni koos iga-aastase tõusuga 5%. Kostja on tasunud kokkuleppel igakuiselt netosummana 4 000.00 krooni alates 01.06.2007.a. kuni 01.10.2007.a., hilisemalt 2 000.00 krooni. Hageja sissetulek koosneb palgast, kostja töötab T T ning on AS M nõukogu liige. Kostjale kuulub kolm kinnistut . Hageja on arvestanud kulutused lapsele ligikaudu 12 000.00 krooni ulatuses. Hageja palub abielu lahutada ja välja mõista elatis 5 200.00 krooni alates 01.11.2007.a. Kostja vastuväited. Kostja on seisukohal, et perekondlike suhete taastamine ei ole võimalik ja palub abielu lahutada. Kostja vastuväidete kohaselt katkesid poolte suhted 09.04.2007.a., kui kostja asus hageja soovil elama Tallinna, xxx. Hageja tõi enda juurde oma ema ja kostja sõitis kaheks kuuks Saksamaale. Vaidlust ei ole, et poeg lahuselu korral jääb ema elukohta, kostjal puuduvad andmed poja tegelike ülalpidamiskulude kohta. Kostja palus menetluse kestel leppeaega, et otsustada perekondlike suhete jätkamise üle. Kohtu põhjendused. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 29 lg 2 kohaselt abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus asub seisukohale, et poolte seletustega on piisavalt tõendatud abielu jätkamise võimatus. Abielu jätkamist ei pea kumbki pooltest võimalikuks, 07.05.2008.a. toimunud kohtuistungil taotles kostja leppeaega, asja sisulise arutamise ajal 04.09.2008.a. kinnitas kostja, et nõustub abielu lahutama. Poolte perekondlikud suhted ei ole taastunud ja abielu tuleb lahutada. PerekS § 51 kohaselt kui vanemad elavad lahus, lepivad nad kokku, kumma vanema juures elab laps. Kokkuleppe puudumisel lahendab vaidluse vanema nõudel kohus. Pooltel on abielu ajal sündinud poeg S , kes nende kokkuleppel jääb ema elukohta. Ühisvara jagamise nõuet esitatud ei ole. PerekS § 30 kolmanda punkti kohaselt abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest. Pooltel on vaidlus väljamõistetava elarisraha suuruse üle. Hageja palub selleks määrata 5 200.00 krooni, kostja on enne kohtumenetlust tasunud 4 000.00 krooni, seejärel 2 000.00 krooni ja võimaliku kompromissi sõlmimise korral väljendanud võimalust tasuda 4 000.00 krooni. Kohtuistungil leidis kostja, et 3 000.00 krooni on see suurus, mida ta ei vaidlusta. PerekS § 58, mille kohaselt kohus lähtub lapsesse puutuva vaidluse läbivaatamisel lapse huvidest, Lastekaitse seaduse § 3 järgi on lastekaitse põhimõtteks alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Vanem on PerekS § 60 lg 1 järgi kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Seega ei saa primaarseks pidada vanemate väljaminekuid ja kohustusi, vaid lapse vajadusi ja huve. Kuivõrd kostja ei ole vastuväiteid esitanud elatise nõude osas, vaid vaidlustab hagetavat elatisraha suurust, leiab kohus, et hagi elatise nõudes kuulub rahuldamisele osaliselt ning välja tuleb mõista lapse ülalpidamiseks 4 000.00 krooni. Hageja ja kostja on esitanud oma palgasuurused, millest nähtub, et kostja igakuine sissetulek 11 000.00 – 18 000.00 krooni ning hagejal kuskil 19 000.00 krooni. Küll on varanduslik olukord kinnisvara kui omandi osas kostjal märksa suurem kui hagejal. Pooltel ülalpeetavaid ei ole peale ühise poja. Lisaks vanemate varanduslikule olukorrale on teiseks kriteeriumiks elatisraha suuruse kindlaksmääramisel PerekS § 61 lg 2 kohaselt lapse vajadused. Kohus leiab, et kostja vastuväited elatisraha liigse suuruse osas on siiski põhjendatud. Kulutusi on võimalik optimeerida, seadus ei näe ette võimalust arvestada asjaolu, et hageja ei pöördu kohtusse elatise suuruse suurendamiseks ning seega 4 000.00 krooni oleks piisav summa käesoleval ajal, et tagada lapse ülalpidamine arvestadse ka kulutusi eluruumile. PerekS § 61 lg 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kohus arvestab vajalikuks elatisraha suuruseks 4 000.00 krooni, mis tuleb kostjalt välja mõista. Elatisraha määratlemine ja väljamõistmine ei võta ära vanematelt võimalust oma lapse arendamiseks lisakulutusi teha. Hageja on esile toonud ja tõendanud erivajaduse, et lapsel on lõtv parapleegia ning omandatud lampjalg, mistõttu on vajalik taastusravi ( arstitõend), kostja nõustus erivajadustega 793.00 krooni ulatuses. Tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt PerekS §-le 23, 61, 64 või 69. Seega jääks lapse ülalpidamiskuludeks kostja poolt 3 160.00 krooni, ning arvestades vanemate võrdseid kohustusi, on ülalpidamiskulu 6 000.00 krooni paari-aastasele lapsele piisav. Elatis mõistetakse välja huvitatud isiku nõudel alates nõude esitamisest (PerekS § 70). Hageja on hagi esitanud 14.12.2007.a., seega kuuluks elatis väljamõistmisele nimetatud tähtajast. PerekS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 lõikes nimetatud asjaolusid. Hageja on hagiavalduses märkinud elatise väljamõistmise ajaks 01.11.2007.a., kuid ei ole vaidlustanud asjaolu, et kostja on tasunud nimetatud ajal 2 000.00 krooni, mille kohus loeb piisavaks, ega pea vajalikuks elatist välja mõista enne hagi esitamist. Välja mõistetava elatise suuruse kohaselt tulnuks kostjal tasuda hagi esitamisest kuni otsuse tegemiseni (14.12.2007 kuni 19.09.2008) 36 000.00 krooni, ehk 18 000.00 krooni rohkem kui ta seni on tasunud, siis tuleb arvestada täidetud kohustust ja kohus mõistab elatise välja alates 01.05.2008.a. mitte 14.12.2007.a. Menetluskulud.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste Kohtukulude jaotus.
lg 2 kohaselt otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib
lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30-ne päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb kummagi poole menetluskulud, (v.a elatise riigilõiv) jätta tema enda kanda. Kohus asub seisukohale, et asja menetluskulud elatise nõudes tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda.
Vastavalt riigilõivuseaduse §-le 22 lg 1 p 2 on elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine hagejale riigilõivuvaba. Liili Lauri kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.