Obsah (8)

§ 113§ 2§ 8§ 76§ 100§ 101§ 208§ 103

KOHTUOTSUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 26.11.2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-07-40677 Tsiviilasi AS E

§ 113lg 1 ja § 94 sätestatud määras.

Viivis on seisuga 01.06.07 järgmine: arve nr 05200701976761 535,40 krooni tasumise tähtaeg oli 23.05.07, kostja on viivitanud 8 päeva, arve nr 04200701533865 summas 470 krooni tasumise tähtaeg oli 23.04.07 ja viivitatud päevade arv oli 38 ja arve 032007010949 summas 470 krooni tasumise tähtaeg oli 23.03.08 ja viivitatud päevade arv

1. Kokku moodustab viivis 81,86 krooni.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista võla ja viivise kokku 6711,55 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda
3. Hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega. Kostjal oli võimalik enne lepingu allakirjutamist selle tingimustega tutvuda. Tähendust ei oma see, et kostja pidi korterist välja kolima, sest see ei vabasta lepingu täitmisest. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt viidatud maksed oleks tehtud, selliseid laekumisi ei ole.
4. Tõendid: lepingud ja tooteleping , seadmete üleandmis-vastuvõtuaktid 08.01.07, arvete väljatrükid, võla teatis ja võlanõue kostjale, arvete väljatrükid. Kostja vastuväited
5. Kostja hagi ei tunnista. Kostja allkirja ei ole selle lepingu esimesele leheküljel, kus on määratletud 3 aastat lepingu tähtajaks. Kostja ei ole selle tähtajaga nõus. Hageja on 2 pannud sellise tähtaja lepingusse hoolimata sellest, et kostja polnud nõus. Sellest on eelnevalt läbi räägitud. Kostja soovis saavutada kompromissi, ent see ei õnnestunud. Kostja ei saa olla vastutav TV ja Interneti kasutamise eest sellel perioodil, kui ta oli sunnitud oma eelmisest korterist välja kolima. Kui kostja kolis oma korerist välja, oli ta nõus lepingut jätkama xxx asuval uuel aadressil, millega ei olnud nõus E . Ei ole nõus maksma seadmete kogu hinna eest, kuna ta ei saa neid seadmeid enam kasutada. Juunis oli lõplik summa 5402,25 krooni ja ei ole selge, miks on nõue suurem. Hageja keeldus lubamast seadmete renti ja ka nende tagasi müüa. E ei lubanud aasta tagasi asja müüa, samas ei ole selge, kuidas korrigeeritakse seadmete väärtuse langust, mis on toimunud. Kostja on teinud kaks makset 1690 krooni 16.05.07 ja 599,15 krooni 25.05.
7. Tõendeid ei esitanud. Kohtu põhjendused 11.

§ 2

lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohastus teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus võlgnikult kohustuse täitmist ja § 3 p 1 on võlasuhte tekkimise aluseks leping ning § 8 lg 2 järgi on leping pooltele siduv. Nimelt on

§ 8

lg 1 alusel leping kahe või enamisiku vaheline tehing, millega lepingupool kohustub midagi tegema tegemata jätma ja lg 2 alusel on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

§

§ 76

lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 100

järgi on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 järgi kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning lisaks lubatav ka viivisenõue

§ 101

lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi, mis sätestavad võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi lepingus märgitud ulatuses või seaduses sätestatud ulatuses.

§ 208

lg 1 kohaselt peab ostja müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

1. Pooled sõlmisid tootelepingu nr . Kostja kasutas alates 27.10.05 märgitud lepingu alusel tasulist telefoni ja internetiühenduse toodet „Kodulahendus " ja mille versiooniks oli telefon, internet 1024/256 aadressil xxx, Tallinn. Selle lepingu alusel võimaldas hageja kostjale tarbida ja kostja tarbiski üldkasutatava sidevõrgu kaudu tasulisi sideteenuseid. Lepingu p 5 järgi kohustus ta tasuma teenuse eest vastavalt hageja hinnakirjale ja talle esitatud arvele sellel märgitud maksetähtajaks. Hageja esitas arveid igakuiselt tarbitud teenuste eest maksetähtajaga arve esitamise kuu
2. kuupäev. 09.01.07 võimaldas hageja kostja soovil uuesti tasulise telefoni ja internetiühenduse toodet Kodulahendus "/toote versioon telefoni internet 1024/256, digiTV/ aadressil xxx, Tallinn, hageja kohustus võimaldama kostja kasutada vastavaid sideteenuseid ja kostja oli kohustatud tasuma saadud teenuse eest vastavalt hinnakirjale ja arvel märgitud tähtajaks. Esimene arve on ka kostja poolt tasutud. Teenuse eest pidi kostja maksma arve esitamise kuu
3. kuupäeval. Nende asjaolude üle puudus poolte vahel vaidlus, seega on asjas tõendatud, et pooltel oli leping, millega hageja võimaldas kostjale tasu eest sideteenuseid aadressil xxx, Tallinn vastavalt tootelepingule alates 27.10.05 ning alates 09.01.07 aadressi xxx, Tallinn, esitas kostjale tarbitu kohta vastavad arved ja kostjal oli kohustus tasuda tarbitud teenuse eest tasuda arve esitamise kuu
4. kuupäeval. 13.

§ 103

alusel vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et rikkumine ei ole vabandatav.

§ 103

lg 2 järgi on rikkumine vabandatav, kui kohustust rikuti vääramatu jõu tõttu ja vääramata jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seega saab vääramatuks jõuks lugeda vaid sellist asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja sellise asjaolu tekkepõhjus peab olema objektiivne, st võlgnik ei ole seda 3 oma tegevuse või tegevusetusega ise põhjustanud. 14. Kostja väitis, et ta ei saanud tarbida teenuseid, kuna pidi korterist välja kolima, sest omanik tuli Itaaliast tagasi. Kohus leiab, et märgitud asjaolu, kus kostja pidi välja kolima üüritud korterist, kus ta sai tarbida hagejaga sõlmitud lepingute alusel vastavaid teenuseid, ei ole objektiivselt võttes selline asjaolu, mis oleks väljaspool kostja mõjussääri ja mis oleks seega vääramatuks jõuks

§ 103

lg 2 tähenduses, mis vabastaks kostja vastutusest hagejaga sõlmitud lepingute rikkumise eest. Juhul kui kostjal oligi kolmanda isikuga üüri - või rendileping, mis lõppes ja mille tõttu ei saanud kostja enam tarbida sideteenuseid, ja kui sellest tulenevalt on kostjal tekkinud kulusid või kahjusid, siis on tal õigus esitada iseseisvaid nõuded väidetavalt kostja õiguste rikkuja vastu. Eeltoodu alusel vastutab kostja aga hagejaga sõlmitud lepingu rikkumise eest. 15. Hageja väitis, et kostjal on tasumata saadud teenuste eest 01.07.06-31.08.06 vastavalt arvete nr 08200603259376 397,70 krooni, 09200603678171 438,60 krooni, kokku 836,30 krooni. Märgitud kohta esitas hageja ka vastavate arvete väljatrükki. Hageja väitis, et kostja jättis tasumata perioodil 01.02.07-30.09.2007 teenuste eest, mille kohta on esitatud arvete väljatrükid. Nendest nähtub, et tasumisele kuulus sideteenuse eest arve nr 03200701094907 järgi 470 kr, nr 04200701533865 järgi 470 kr, nr 05200701976761 järgi 535,39 kr, 06200702422591 järgi 470 krooni, kokku 1945,40 krooni. Seega on sideteenuste eest tasumiseks esitatud kokku 2781,70 krooni, mitte 3254,70 krooni nagu on hageja märkinud hagiavalduses ja nõudnud arvetes. Esitatud arvel nr 1020070420244 kajastuvad kohtukulud ja kohtumenetluse sissenõudmise kulud 473 krooni, mis ei ole aga osutatud ja tarbitud sideteenuse võlg. Hageja ei ole esile toonud, et kostjal oleks lepingust tulenev kohustus tasuda lisaks sideteenustele ka mingeid kohtukulusid. Kohtu ja menetluskulude tasumise kord on reguleeritud menetlusseaduses ning õige ei ole hageja nõue seega kostjalt sideteenuse lepingu raames märgitud kulude tasumist arve nr 1020070420244 järgi. Kostja märkis, et ta tegi kaks makset vastavalt 1690 krooni 16.05.07 ja 599,15 krooni 25.05.07, kuid kostja ei ole tõendanud, et ta sellise makse on ka teinud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja on rikkunud lepingust tulenevat sideteenuse eest tasumise kohustust ja seega on hagejal õigus

8 lg 1, 2 , § 76 § 101 lg 1 p1 ja § 108 lg 1 alusel nõuda kohustuse täitmist ja seda vastavalt 2781,70 krooni ulatuses ning märgitu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 16. Hageja andis 08.01.2007 kostja kasutusse toote kasutamiseks vajalikus seadmed: ADSL ruuteri Thomson ST- 780WL hinnaga 1290 krooni lepingu 5839627 ja vastava akti alusel ning IP Digiboksi Amino Aminet lepingu 0 alusel ja akti alusel. Selles vaidlus puudus ning seega on tõendatud, et kostja sai ülalmainitud ruuteri ja digiboksi enda kasutusesse. Järgnevalt vaatleb kohus küsimust seadmete eest nõutavast tasust. Hageja ütles üles tootelepingu nr /Xxx, Tallinn/ toote kasutamiseks alates ning lepingu 09.01.07 (aadressil xxx, Tallinn toote kasutamiseks) ja seadmete lepingud põhjusel, et kostja jäi võlgu, st kostja rikkus lepingust tulenevat teenuse eest tasu maksmise kohustust. Selles vaidlus puudus, seega on leidnud tõendamist asjaolu, et kõik vaidlusalused lepingud on üles öeldud. Hageja on esitanud kohtule vastava ruuteri kasutamise lepingu ja digiboksi kasutamise lepingu . Kostja märkis, et ei teadnud, et leping on sõlmitud 3-aastaks, lisaks puudub selle esimesel lehel allkiri, kostja ei soovinud sellist lepingut. Kostja ei ole tõendanud, et tegelikult oli tema tahe suunatud teistsuguse lepingu sõlmimisele, et lepingu tingimused oleksid teistsugused. Asjaolu, et kostja pole lepingu esimesele leheküljele alla kirjutanud ei tähenda, et leping ei oleks pooltele siduv või et osa lepingu tingimused oleksid kehtetud. TsÜS § 87 ja 86 alusel on tehing tühine kui see on vastuolus heade kommete või avaliku korraga, või on tehing tühine siis kui ta on vastuolus seadusest tuleneva keeluga, kui seaduse keelu mõtteks ongi rikkumise korral kaasa tuua tehingu tühisus. Lepinguid võib sõlmida tähtaegselt ja tähtajatult ning lepingust ning seadusest, sj elektroonilise side seadusest (lepingu ajal sõlmitud red) ei tulene, et sideteenuseks vajalike seadmete kasutamise tasuta lepingut ei või sõlmida 4 tähtajaliselt ning kui see on tähtajaliselt sõlmitud, siis oleks tehing kehtetu. mis on sõlmitud asja kasutamiseks tähtajaliselt ei ole kuidagi seadusega vastuolus. Samuti ei tulene seadusest, et lepingu igale lehele tuleb kirjutada allkiri. Eeltoodu alusel leiab kohus, et lepingud ja , millega sai kostja enda kasutusse tasuta 3- aastaks ruuteri ja dogiboksi, ei ole tühine. Seega on seadmete lepingust tulenevad õigused ja kohustused pooltele siduvad

§ 8lg1,2 ja § 76 lg 1 järgi.

1. Vastavalt seadmete lepingute p 5.7 on kostja kui klient kohustatud ostma seadme välja ja lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel vastavalt p 11 sätestatud korrale. Hagejal on õigus märgitud lepingute p 8.7 alusel üles öelda seadmete kasutamise lepingud tootelepingus märgitud alusel. Vaidlus puudus selles, et kostjaga sõlmitud tootelepingud on üles öeldud vastavalt 31.08.06 ja 31.05.07 ja et seadmete lepingud on samuti üles öeldud 31.05.
2. Hageja poolt kohtule esitatud avaldustega/teatisega on hageja tõendanud, et ta esitas 02.05.07 kostjale võlateatise, teavitas lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlga 17.05.
3. Sedam, et kostja oleks võlga märgitud tähtajaks ära tasunud, ei ole kostja tõendanud. Eeltoodu alusel oli õigus hagejal toote lepingud üles öelda ja samuti seadmete kasutamise lepingud üles öelda

§ 101

lg 1 p 4 alusel ning elektroonilise side seaduse § 100 lg 2 alusel, mis lubab sideettevõtjal lepingu isegi ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, kui sideteenuse osutamist on piiratud käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktide 1 alusel ja kui alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates. Nimelt võimaldab eelmärgitud seaduse § 98 lg 1 p 1, 5 sideettevõtjal lõppkasutaja sideteenuse osutamist piirata, kui lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti või on rikkunud oluliselt sideteenuse lepingu tingimusi, va siis kui § 98 lg 4 järgi on lõppkasutaja kõrvaldanud enne sideteenuse osutamise piiramist piiramise aluseks olnud asjaolu ning sideettevõtja on sellest teadlik. Seda, et kostja oleks oma võla hagejale enne lepingu ülesütlemist ära tasunud, ei ole tõendamist leidnud, seega oli õigus hagejal tootelepingud üles öelda ja samuti üles öelda seadmete, so ruuteri ADSL Thomson ST-78WL ja IP Digiboksi Amino Aminet 100 kasutamise lepingud ja nõuda vastavalt seadmete lepingu p 5.7 ja 11 alusel kohustuse täitmist, st kostja kohustub seadmed ostma välja ja tasuma nende eest. Seadmete lepingute p 11 sätestab, et seadme väljaostu kohustuse täitmiseks tuleb kostjal tema kasutuses olev seade välja osta, ja maksta tasu ja mille kohta on hagejal õigus esitada arve, mis tuleb tasuda tähtaegselt ja arvates tasu maksmisest läheb omandiõigus seadmetele üle kliendile. Kuna seadmed olid olnud kostja kasutuses alla 1 aasta, st et seadmed anti vastavalt aktiga üle 08.01.07, milles vaidlus puudus, ja tootelepingud ning seadmete lepingud ütles hageja üles enne ühte aastat nende kasutamisest, siis on hagejal õigus kooskõlas

§ 8

lg 1,2 , § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 208 lg 1 alusel ja seadmete lepingute p 5.7 ja p 11 järgi nõuda tasu vastavalt lepingus kokkulepitule ruuteri eest 1125 krooni ja digiboksi eest 2250 krooni, kokku 3375 krooni. Nimetatud seadmete eest tasumiseks on hageja esitanud kooskõlas lepingute p 11 vastava arve 06200702422591 02.06.2007 tähtajaga 23.06.07, kuid kostja ei ole tõendanud, et ta oleks märgitud ulatuses 3375 krooni seadmete eest hagejale tasunud. Kostja väited sellest, et tal tuleb tema arvates liigselt tasuda märgitud seadmete eest ja arvestatud ei ole kulumit, ei ole õiged, sest seadmete lepingus on kokku lepitud asjade müügihind, mis alanes tulenevalt sellest, kui kaua oli seadmeid kasutatud ja sellest, millal leping lõppeb. Seega, kui kostja rikkus lepingut aasta jooksul, mille tõttu oli hageja õigustatud lepingu üles ütlema, siis oligi asja tasu suurem kui siis kui leping oleks lõppenud hiljem. Nii on hageja arvestanud müügihinna suuruse määramisel ja märgitud seadmete kasutuse tähtaega. Näiteks siis, kui seadet oleks kasutatud juba 1-2 aastat lepingu jõustumisest, oleks tasu olnud ruuteri puhul vaid 750 krooni ja digiboksi puhul 1500 krooni ning edasisel kasutamisel veelgi vähenenud. Kostja väited sellest, et ta ei tohtinud neid seadmeid kellelegi teisele müüa või neid rentida, on iseenesest õiged, sest seadmete lepingust tulenevalt oli tal õigus neid seadmeid vaid kastutada ja alles nende ostmisel läheb omand üle talle. Kostja väitel keeldus hageja talle teenuse 5 jätkamisest Jõe tänaval, kui ta kolis eelmisest korterist välja. Kostja ei ole täpsustanud ega tõendanud, millal talle sellise teenuse osutamisest keelduti, seega ei saa sellised väited kuidagi vabastada kostjat kohustuse täitmisest hageja ees. Küll aga peab kohus vajalikuks selgitada, et eletroonilise side seaduse § 98 lg 1 p 1,5 sätestab sideettevõtja õiguse sideteenuse osutamise piiramiseks kui lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti või lõppkasutaja rikub oluliselt sideteenuse lepingu tingimusi. 18. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt lepingu alusel ning kooskõlas

§ 8

lg 1,2 , § 76 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1 ja § 208 lg 1 välja mõista tasu ruuteri eest 1125 krooni ja digiboksi eest 2250, kokku 3375 krooni. Kokku tuleb kostjalt välja mõista põhivõlga 6156,70 krooni (2781,70 + 3375). 19. Vastavalt

§-le 82 lg 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja palus välja mõista kostjalt viivise seisuga 01.06.

1. Arve nr 05200701976761 535,40 krooni tasumise tähtaeg oli 23.05.07, kostja on viivitanud 8 päeva, arve nr 04200701533865 summas 470 krooni tasumise tähtaeg oli 23.04.07 ja viivitatud päevade arv oli 38 päeva ja arve 032007010949 summas 470 krooni tasumise tähtaeg oli 23.03.08 ja viivitatud päevade arv
2. Kokku moodustab viivis 81,86 krooni. Võla sissenõutavaks muutumise aja, viivise suurusele ja arvestusele ei esitanud kostja vastuväiteid, seega on kostja olnud arvete tasumisega viivituses, mis on lepingu rikkumine

§ 100

tähenduses ja hagejal on

§ 101

lg 1 p1 ja 6 alusel õigus nõuda kostjalt viivise tasumist summas 81,86 krooni ning märgitud viivis tuleb kostjalt ka hageja kasuks välja mõista. 20. Hagi kuulub osalisele rahuldamisele vastavalt 93 % ulatuses (6156,70 6629,70-st on 93%). TsMS § 163 lg 1 alusel jäävad hageja menetluskulud 93 % ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud vastavalt 7% ulatuses hageja kanda. Kohtunik 6