Obsah (5)

§ 367§ 416§ 34§ 402§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Ande Tänav, Malle Seppik Otsuse tegemise aeg ja koht 26.01.2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-0

§ 367

lg-tele 1 ja 2 ning

§ 416lg-le 3.

7. Debitoorse võlgnevusena on hageja arvestanud 15 759,55 krooni, mille hulgas kindlustusmaksed summas 5 776,32 krooni, tagastusteenus OÜ-le Reeborn summas 2 950 krooni, tasumata rendimaksed summas 7 033,23 krooni. Vara realiseerimisega seotud kulud on tõendatud Saksa Auto AS poolt esitatud arvega nr 262600527 summas 16 232,44 krooni ning kuuluvad kostjatelt väljamõistmisele. Seega on kostja tõendatud võlgnevus hagejale 121 214,45 krooni. 2 8.

§ 367

lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud.

§ 367

lg 3 sätestab, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb kulude, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel.

1. Hageja poolt vara üleandmisel 10.01.2006 hinnati sõiduki seisukorda, arvestades ligikaudseks müügihinnaks 100 000 krooni, kusjuures käibemaksu ei ole selles eraldi välja toodud. Vastavalt vara müügiaktile nr 0086523L anti vara müüki 03.02.2006 hinnaga 115 000 krooni (käibemaksuga) ja müüdi 17.03.2006 hinnaga 102 000 krooni (käibemaksuga).
2. Liisingulepingu üldtingimuste p-st 7.4 tulenevalt kustutatakse liisingueseme võõrandamisest saadud rahasumma arvelt esmajärjekorras liisingulepingu ülesütlemise ja liisingueseme võõrandamisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud põhjendatud kulud, seejärel liisinguvõtja poolt liisingulepingu ülesütlemiseni tasumata osamaksed ja intress, seejärel kõik sellele järgnevate kalendrikuude eest tasumisele kuuluvad maksed, siis tasumata viivised ning leppetrahvid ning üksnes seejärel kannab liisinguandja järelejääva rahasumma liisinguvõtja kontole. Üldtingimuste p 8.2 sätestab muu hulgas, et kui liisingueseme tagastamisel liisingueseme seisund ei vasta liisingulepingus ettenähtud tingimustele, on liisinguvõtja kohustatud viima omal kulul liisingueseme vastavasse seisu. Kostja, liisinguvõtjana tagastas liisingueseme vigastatuna, mille remondikulud kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele. Remondituna müüdi sõiduk hinnaga 102 000 krooni.
3. Juhindudes Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-1-07 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud nr 3-21-07) p-s 34 väljendatud seisukohast, leidis maakohus, et hageja nõude arvestamisel tuleb lepingu üldtingimuste järgi auto müügist saadud raha arvestada tervikuna, sõltumata sellest, et selles sisaldus käibemaks.
4. Hageja ja Viktor Karpovi vahel 29.09.2004 sõlmitud käenduslepingust nr 0086523L tulenevalt kohustus Viktor Karpov tagama solidaarselt OÜ-ga V&K Eurotehnoloogia sõlmitud liisingulepingust nr 0086523L tulenevad kohustused kuni lepingu täieliku täitmiseni. Seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista 19 214,45 krooni (121 214.45102 000) hageja kasuks.
5. Juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 jättis maakohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega solidaarselt kostjate kanda. Apellatsioonkaebus
6. Hageja palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse osaliselt tühistada hagi osaliselt rahuldamata jätmise osas ning teha tühistatud osas asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega mõista kostjatelt hageja kasuks välja täiendavalt 15 559,55 krooni ning jätta menetluskulud kostjate kanda.
7. Kaebuse põhjenduste kohaselt tuleneb liisingulepingu kui krediteerimislepingu olemusest põhimõte, mille kohaselt tuleb liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamise korral hüvitada liisinguandjale kui krediteerijale kõik liisinguesemega seotud kulutused ning liisinguandja ei tohiks olla halvemas seisus, kui liisinguandja oleks tegutsenud üksnes laenuandjana (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-29-06). Apellant on seisukohal, et maakohtu otsuses toodud liisingulepingu tõlgendus on vastuolus lepingu rikkumise tõttu selle ülesütlemisega kaasnevate kahjude täieliku hüvitamise põhimõttega. Kohus ei ole oma otsust piisavalt põhjendanud ja on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust.
8. Kohus on oma otsuses tuginenud

§-le 416. Hageja rõhutab, et liisinglepingu sõlminud OÜ V&K Eurotehnoloogia puhul ei ole tegemist tarbijaga

§ 34

mõttes ning sõlmitud lepingu puhul ei olnud tegemist ühtlasi tarbijakrediidilepinguga

§ 402mõttes.

Seega ei ole

§ 416kohaldatav.

Riigikohtu otsus, millele maakohus viitas, 3 käsitleb olukorda, kus liisinguvõtja omandab vara eraisikult ning seejärel liisib seda tarbijale. Apellant omandas OÜ V&K Eurotehnoloogia taotlusel auto 28.09.2004 OÜ-lt Balti Realiseerimiskeskus ning on tasunud ostuhinnalt käibemaksu (müügileping nr 0086523L-OM). Seega on väär kohtu järeldus, et vara võõrandamisest saadud summat tuleks arvestada käibemaksuga. Kuna hageja on käibemaksukohustuslane, pidi ta vara võõrandamise tehingult tasuma käibemaksu riigile. Kuivõrd vara lepinguline jääkmaksumus oli arvestatud ilma käibemaksuta, oli hageja poolt ka õige arvestada vara müügist saadud summat ilma käibemaksuta.

1. Sõiduki võõrandamise tingis lepingu ennetähtaegne ülesütlemine lepingu rikkumise tõttu. Lepingu sõlmisel eeldas hageja, et vara väärtus tasutakse graafiku alusel ning OÜ V&K Eurotehnoloogia hüvitab selle käigus hagejale vara soetamisel tasutud summa kaasa arvatud vara soetamisel makstud käibemaksu. Kuna leping öeldi ennetähtaegselt üles, katkes ka soetamismaksumuse hüvitamine.
2. Üldtingimuste p-s 3.7 silmas peetud vara müügist saadud summat tuleb mõista kui summat ilma käibemaksuta, kuna nimetatud summa sai hageja reaalselt endale ning seda summat on võimalik nõude arvutamisel aluseks võtta arvestada. Vara müügist jäi reaalselt hagejale summa ilma käibemaksuta ehk 86 440,68 krooni. Nimetatud summa ulatuses vähendas hageja ka oma nõuet jääkmaksumuse osas. Liisinguleping ei andnud hagejale õigust käibemaksu võõrandamisest saadud summalt arvestada, vaid see kohustus tulenes otseselt seadusest. Vastused apellatsioonkaebusele
3. Viktor Karpov on apellatsioonkaebuse ja ringkonnakohtu määruse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise kohta kätte saanud 20.10.
4. Vaatamata kohtu nõudmisele ei ole kostja apellatsioonkaebusele vastust esitanud.
5. Kostja OÜ V&K Eurotehnoloogia on alates 01.09.2008 äriregistrist kustutatud. Ringkonnakohtu põhjendused
6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja menetlusnormide rikkumise ning ka OÜ V&K Eurotehnoloogia äriregistrist kustutamise tõttu osaliselt tühistada. Ringkonnakohus saab TsMS § 657 lg 1 p-i 2 alusel teha tühistatud osas uue otsuse ilma tsiviilasja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellatsioonkaebus tuleb Viktor Karpovit puudutavas osas rahuldada ning hagi rahuldamise ulatuse muutmise tõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Kuna kostja OÜ V&K Eurotehnoloogia on alates 01.09.2008 lõppenud, tuleb maakohtu otsus OÜ V&K Eurotehnoloogia suhtes hagi osalise rahuldamise osas tühistada. Apellatsioonkaebus tuleb jätta OÜ V&K Eurotehnoloogia puudutavas osas rahuldamata ja OÜ V&K Eurotehnoloogia vastu suunatud nõude osas tuleb menetlus TsMS § 428 lg 1 p 5 alusel lõpetada.
7. Kolleegium nõustub maakohtu poolt hagi aluseks olevate faktiliste asjaolude tuvastamist puudutavate seisukohtadega ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid korrata. Kuna OÜ-t V&K Eurotehnoloogia enam ei eksteeri ja Viktor Karpov ei ole maakohtu otsust vaidlustanud, kontrollib ringkonnakohus vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 esimese astme kohtu otsuse sisulist seaduslikkust ja põhjendatust üksnes Viktor Karpovi vastu suunatud nõude osaliselt rahuldamata jätmist puudutavas osas.
8. Maakohus on otsuse langetamisel juhindunud Riigikohtu 28.02.2007 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-1-07 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud nr 3-2-1-07). Viidatud otsuses avaldatud Riigikohtu seisukohad on käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased, kuid maakohus on viidatud lahendiga ilmselt hooletult tutvunud ja ei ole seetõttu Riigikohtu seisukohti mõistnud. Maakohus ei ole Riigikohtus arutlusel olnud vaidluse asjaolusid võrrelnud käesolevas vaidluses tuvastatud asjaoludega või jätnud märgatud erinevusele ekslikult tähtsuse omistamata ning teinud seetõttu seadusele mittevastava kohtulahendi. 4
9. Riigikohtu 28.02.2007 otsuse nr 3-2-1-1-07 p-i 34 selgituseks peab esmalt nõustuma hagejaga selles, et maakohus on kohaldanud ekslikult

§-i 416. Erinevalt Riigikohtu otsuse aluseks olnud asjaoludest, kus liisinguvõtjaks oli füüsiline isik, ei saa OÜ V&K Eurotehnoloogia kui juriidilise isiku poolt sõlmitud liisingulepingule kohaldada tarbijakrediidilepingu (

§ 402

) kohta käivaid sätteid.

§ 34

kohaselt on tarbija füüsiline isik ja seetõttu ei ole

§ 416käesolevas vaidluses kohaldatav.

Maakohtu vastupidine seisukoht on asjakohatu ja tuleb kohtuotsusest välja jätta. Vastavalt TsMS § 436 lg-le 1 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muuhulgas tähendab see seda, et otsus peab põhinema vaidluses tuvastatud asjaoludele kohaldatavatel õigusnormidel. 25. Teiseks on Riigikohus otsuse nr 3-2-1-1-07 p-s 31 rõhutanud, et lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamisel tuleb kahjustatud poolele tagada võimalikult sarnane olukord lepingu täitmisega ning seda ka maksuõiguslikust aspektist (

§ 127lg 1).

Sealsamas on kolleegium viidanud Riigikohtu poolt 02.05.2001 haldusasjas nr 3-3-1-1801 tehtud otsusele ja selgitanud, et käibemaks on oma olemuselt tarbimismaks, mille maksab kokkuvõttes kauba omandaja, kes ei saa ostuhinnalt tasutud käibemaksu tagasi arvestada, ning andnud p-s 34 juhise, et lepingu ülesütlemisel tuleb käibemaks maha arvata liisingueseme väärtusest, kui liisinguandja tõendab, et käibemaks arvestati lisaks turuhinnale. Eelöeldu tähendab käesoleva vaidluse jaoks vastupidiselt maakohtu järeldusele seda, et käesolevas vaidluses tuvastatud asjaolude kohaselt on hagejal õigus sõiduki müügist saadud summast käibemaks maha arvata. Hageja on esitanud tõendina 29.09.2004 sõlmitud müügilepingu nr 0086523L-OM, millest nähtub üheselt, et hageja on ostnud OÜ V&K Eurotehnoloogia taotlusel OÜ-lt Balti Realiseerimiskeskus sõiduauto Volkswagen Passat Variant TD 1,9 ning tasunud ostuhinna koos käibemaksuga (tl 10). Kuna hageja ostis kostja kasutusse antud vara käibemaksukohuslaselt, ei kehtinud hageja jaoks KMS §-s 41 sätestatud erikord. Kuivõrd hageja on KMS § 3 kohaselt ka ise käibemaksukohustuslane, oli hageja jaoks kostja poolt tagastatud sõiduki võõrandamisel käibemaksu arvestamine KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt vältimatu ning hagejale jäi vara müügist alles summa ilma käibemaksuta ehk 86 440,68 krooni. Hageja poolt märgitud auto turuväärtusele ei ole vastuväiteid esitatud. Seega on hageja nõue OÜ-ga V&K Eurotehnoloogia 28.09.2004 sõlmitud liisingulepingu nr 0086523L üldtingimuste p-i 3.7 (tl 33) ja Viktor Karpoviga 29.09.2004 sõlmitud käenduslepingu p-de 1, 2 ja 4 (tl 28) alusel Viktor Karpovilt 34 773,77 krooni väljamõistmiseks põhjendatud (121 214,45 – 86 440,68 = 34 773,77) ja tuleb täies ulatuses rahuldada. Samale tulemusele viivad ka

§ 367lg-d 1 ja 3.

1. Menetluskulude jaotamise osas on maakohtu otsus samuti puudulik. Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu sellele, et TsMS § 163 lg 1 ei võimalda menetluskulude jaotamisel piirduda pelgalt konstateeringuga, et menetluskulud tuleb jaotada vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. TsMS § 163 lg 1 kohaldamisel peab kohus vastavalt hagi rahuldamise ulatusele märkima otsuses protsentuaalselt, kuidas poolte kantud menetluskulud vastastikku jagunevad.
2. Kuna käesoleval juhul tuleb hagi Viktor Karpovi suhtes täies ulatuses rahuldada, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kogu ulatuses Viktor Karpovi kanda. Iko Nõmm Ande Tänav Malle Seppik 5