Obsah (6)

§ 1§ 29§ 30§ 27§ 23§ 165

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Lukiina Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 19.03.2009, Tallinnas (kohtunik töövõimetuslehel 03.02.03.03 2009) Tsiviilasja

§ 1

lg 2 järgi loetakse võlgnikku maksejõuetuks:

1. a)kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja
2. b)see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetus tähendab likviidsete ehk kiiresti realiseeritavate varade puudumist. Võlgnikul puudub likviidne vara. Peale selle on võlgniku majandustegevus lõpetatud ja puuduvad rahalised vahendid ning muud ressursid (tööjõud) majandustegevuse jätkamiseks. Seega võib võlgnikku lugeda maksejõuetuks. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuritegu ega rakse juhtimisviga. Olemasolevate dokumentide põhjal võib väita, et maksejõuetuse põhjustajaks on äripartnerite liigne usaldamine. Ajutine haldur ei pea perspektiivikaks jätkata võlgniku tegevust, kuna majandustegevus on lõpetatud, puuduvad rahalised vahendid ja tööjõud tegevuse jätkamiseks. Samadel põhjustel ei näe võimalust võlgniku tervendamiseks. Tagasivõitmise-ja nõudmise võimalused puuduvad. 29.01.2009 kohtuistungil ajutine haldur jääb esitatud aruande juurde ja on kokkuvõtvalt arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Seetõttu on ajutine haldur kooskõlas PankS § 29 lg 1 seisukohal, et pankrotimenetlus tuleb pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. 29.01.2009 kohtuistungil võlgniku esindaja nõus ajutise halduri aruandega ja nõus ajutise pankrotihalduri tasu 17 500 krooni taotlusega ja kulutustega 2924 krooni ning et need välja mõista SMlt. Eelnimetatuga nõustumist kinnitab SM allkirjaga 29.01.2009 kohtuistungi protokollis. Kohtumääruse põhjendused. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: 2 pankrotiseaduse (edaspidi

) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 30

lõikes 2 nimetatud summat.

§ 30

lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta

§ 29

lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Võlgnikul vara puudub. Võlgniku võlaks: Maksu-ja Tolliametile 691 490 EEK (mis koosneb põhinõudest 557120 krooni ja intressinõudest summas 13370 krooni). Samuti puudub tal majandustegevus, mistõttu puudub ka võlgade tasumiseks vajalik sissetulek ning võlad intresside ja viiviste näol pidevalt kasvavad. Olemasoleva vara näol võlgadele kate puudub. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kuna võlgnik on rahatu, puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks, seega ajutine haldur on seisukohal, et menetlus lõpetada raugemisega. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse kohta. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Ajutine haldur jääb oma seisukohtade juurde ja nende aluseks on võlgniku registrijärgne vara, millest haldur lähtub. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldaja nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul registrijärgne vara puudub ajutise halduri aruande kohaselt. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi.

§ 27

lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alustel.

§ 29

lg 1 on sätestatud, et kui pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus, lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse raugemise tõttu. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelpärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et

§ 29

lg 1 alusel tuleb lõpetada OÜ P pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamisel lähtub kohus

§ 23

lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate 3 kulutuste arvestamise kord, vastu võetud justiitsministri

3. a määrusega nr 71 jõustunud 1.01.
4. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise pankrotihalduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise pankrotihalduri kutseoskusi. Tasu määramisel võib kohus lähtuda ka võlgniku tegevusalast ja pankrotivara iseloomust. Ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1500 (üks tuhat viissada) krooni. Ajutine pankrotihaldur on taotlenud kohaldada tunnitasu 1500 krooni. Ajutine pankrotihaldur on kulutanud oma ülesannete täitmiseks 11 tundi ja rakendanud tariifi 1500 krooni tund, seega tasu summas 17 500 krooni. Vajalikke kulutusi ajutine pankrotihaldur on teinud summas 2924 krooni. Kohus leiab, et haldurile tuleb määrata tasu vastavalt ajutise pankrotihalduri taotlusele 17 500 krooni, mis vastab tehtud töö mahule, keerukusele ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri taotlusega, kus pankrotihaldur on taotlenud ajutise halduri tasu summas 17 500 krooni ja vajalikke kulutusi 2924 krooni. 29.01.2009 kohtuistungil võlgniku esindaja nõus ajutise halduri aruandega ja nõus ajutise pankrotihalduri tasu 17 500 krooni taotlusega ja kulutustega 2924 krooni ning nende väljamõistmisega SMlt . Eelnimetatuga nõustumist kinnitab SM allkirjaga 29.01.2009 kohtuistungi protokollis. Lähtuvalt

§ 165

lg 3 vabastada pankrotihaldur ülesannete täitmisest pärast võlgniku registrist kustutamist. Lukiina Vismann kohtunik 4