KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks
- septembril 2008.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-05-19892 Kohtuasi V Rhagi V K vastu põlvnemise tuvastamiseks ja lapsele elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised Hageja: V R (i k xxx, elukoht xxx), hageja esindaja Rein Vaiksaar Kostja: V K (sünd. xxx.a., elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
- augustil 2008.a. Resolutsioon
- Hagi rahuldada.
- Lugeda tuvastatuks, et V R´l (endise perekonnanimega B) xxx.a. Narvas sündinud tütar V B (sünd registreeritud xxx.a. Ida-Viru Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, kanne nr. xxx) põlvneb V K .
- Välja mõista V K igakuine elatusraha 4000.- (neli tuhat) krooni xxx.a. sündinud tütre V B ülalpidamiseks alates 14.11.2005.a., s.o. hagi esitamisest, kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx.a., lapse ema V R kasuks.
- Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas on viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotamine.
- Jätta V R menetluskulud - riigilõiv põlvnemise tuvastamise hagilt ja hageja esindaja kulud - täies ulatuses V K kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue.
- xxx.a. sündis V R (endise perekonnanimega B ) tütar V B. Isa kohta andmeid V B sünniakti kantud ei ole.
- 14.11.2005.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palus V R tuvastada, et temal xxx.a. sündinud tütar V B põlvneb V K ja välja mõista kostjalt elatise tütre ülalpidamiseks alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 7500.- krooni.
- 07.12.2005.a. kohtule esitatud avalduses vähendas hageja kostja vastu elatise nõuet 4000.kroonini kuus.
- 18.10.2006.a. esitatud avalduses täiendas hageja esitatud hagi kostja vastu ja palus kostjalt elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt 1 aasta eest enne hagi esitamist. Nimetatud nõudest hageja aga kohtuistungil loobus.
- Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena lapse sünnitunnistuse, lapse sünniakti ärakirja, oma nime muutmise tunnistuse, tõendid, mis tõendavad lapsele tehtavaid kulutusi, s.o. mööbli ostmist, kultuuriürituste külastamist, õppemaksu tasumist, eluasemekulusid, mobiiltelefoni ostmist ning riiete ja jalanõude ostmist. . Kostja seisukoht esitatud hagi suhtes.
- Kostja on talle saadetud hagiavalduse ja nõuet muutvad avaldused, samuti kõik hageja poolt esitatud tõendid ning kohtukutse kostja kohtuistungile ilmumise kohustamiseks kätte saanud oma elukohas Hispaania Kuningriigis. Dokumendid on kostjale kättetoimetatud isiklikult keskasutuse kaudu.
- Kostja kohtuistungile ei ilmunud, hagile vastuväiteid ei esitanud.
- Hageja taotles asja sisulist arutamist kohtuistungil ilma kostja kohalolekuta. Kohtuotsuse põhjendused.
- Kohus, uurinud hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele nii põlvnemise tuvastamise nõudes kui ka elatise väljamõistmise nõudes alaealise lapse ülalpidamiseks.
- Materiaalõiguslikuks aluseks põlvnemise tuvastamise nõude rahuldamisel on Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 42 lg 2, mille kohaselt tuvastab kohus lapse põlvnemise isast asjaolude alusel, mis võimaldab meest lapse isaks pidada. Hageja on hagiavalduses väitnud, et kostja oli tema ainukeseks seksuaalpartneriks tütre V B eostamise ajal, millest tulenevalt on ta kindel, et lapse isaks saab olla ainult V K. Tulenevalt TsMS § 231 lg 4 sätestatust tuleb eeldada kostja hagi omaksvõttu, sest kostja ei ole hagile põlvnemise tuvastamiseks vastuväiteid esitanud. 2
- Elatise väljamõistmise nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks on PkS § 60 lg 1, mille kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. PkS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet, et ta lapse ülalpidamiseks hagejale kunagi raha andnud ei ole. Seega tuleb ka nimetatud asjaolu lugeda kostja poolt PkS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõetuks. Hageja on esitanud kohtule tõendid, mis kinnitavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, lisaks eluasemega seotud kulutustele, koolikohustuse täitmisega seotud kulutustele, sidekuludele ning kultuuriürituste külastamisega seotud kulutustele, on üldtuntud asjaoluks ka see, et V Bl on ka kulutused toidule, hügieenitarvetele, ravimitele-vitamiinidele jne. Üldtuntud asjaolu TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja.
- Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohtu käsutuses olevad internetiväljatükid kinnitavad, et kostja on kuulus jalgpallur, kes on mänginud juba aastaid välisklubides ning käesoleval ajal on ta jalgpalliklubi peadirektor, on kostjalt ilmselt piisavalt vahendeid, et oma tütart V B ülal pidada hagetavas summas.
- Kõige eeltoodu alusel asub kohus seisukohal, et kostjalt hageja kasuks poolte lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmine summas 4000.- krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
- Tuginedes PkS §-le 70 lg 1 mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest. Menetluskulude jaotamine.
- Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 164 lg 2 sätestatust ning asub seisukohale, et hageja menetluskulud, s.o. põlvnemise tuvastamise hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja esindaja kulud, tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda Juhindudes Riigilõivuseaduse §-s 22 lg 1 p 2 sätestatust elatiseasjas menetluskulusid pooltel ei ole. Kohtunik: 3