Obsah (6)

§ 196§ 116§ 223§ 76§ 108§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-31817 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2009, Tallinn Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal

) § 223 lg l, põllumajandusministri 27.04.2005 määruse nr 47 "Toorpiima kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohase määramise meetodid ja kord" § 3 lg-d 2, 5 ja § 5 lg-d l, 2, 4, EÜ 29.04.2004 määrusi nr 853 ja 854. Põhjendamatult on jäetud kohaldamata

§ 196ja § 116 lg-d 1, 2.

Eeltoodust tulenevalt on ebaõige maakohtu järeldus, et kostja ei ole lepingulisi kohustusi hageja ees oluliselt rikkunud ja hageja ei olnud õigustatud lepingut erakorraliselt üles ütlema. Ebaõige on maakohtu järeldus, et hageja ise on lepingut oluliselt rikkunud. 7 Maakohtu otsusega nõustub hageja osas, milles on leitud, et kostja on rikkunud määruse nr 47 § 3 lg 2 nõudeid sellega, et piimaproove ei ole võetud vähemalt kord nädalas. Samuti osas, milles loeti tõendatuks, et kostja teavitas hagejat piima mittekvaliteetsusest 28. või 29.03.2007. Samas on aga ebaõiged maakohtu järeldused nende asjaoludega arvestamata jätmise osas. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja poolt määruse nr 47 § 5 lg 2 nõuete rikkumine on ainult formaalne rikkumine ja

§ 116lg 2 p-de 1-4 kohaselt ei ole kostja lepingut oluliselt rikkunud.

Määruse § 5 lg-te 1 ja 4 sätted reguleerivad kohtuotsuse motiivide kohaselt laboratooriumi tegevust. Kohus ei arvestanud, et kostja jättis analüüsitulemustest hageja teavitamise korra kindlaks määramata. Puuduvad motiivid selle kohta, miks pole arvestatud kostja poolt toorpiima kvaliteedi kontrolli korraldamata jätmisega kooskõlas HACCP põhimõttel koostatud enesekontrolli plaaniga. Võimalikud on mitmesugused toorpiima kvaliteedist teavitamise viisid: andmete esitamine kirjalikult piima koguse, kvaliteedi ja hinna kohta, teavitamine interneti või telefoni vahendusel jt. Ühegi eelnäidatud teavitamise viisi osas puudus hagejal ja kostjal omavaheline kinnitatud kokkulepe. 26.02.2007 lepingu p 4.3 kohaselt kohustus kostja hagejale esitama kirjalikult vastuvõetud piima koguse kvaliteediklasside järgi, kusjuures oli täpsustamata, kui tihti kostja eelnäidatud andmeid hagejale esitama pidi. Asjaolu, et kostja ei määranud kindlaks hageja toorpiima kvaliteedist teavitamise korda, soodustas kostja poolt hageja nõuetekohaselt ja tähtaegselt piima ebakvaliteetsusest mitteteavitamist, millega otseselt rikuti määruse nr 47 § 5 lg 2 nõudeid. Hageja piimast võeti piimaproovid ja neid analüüsiti märtsis 2007 kokku neljal korral, s.o 06., 20.,

1. ja 29.03.
2. Enne 28.03.2007 oli kostja tehnoloog A. H. teavitanud hagejat isiklikult kõikide eelnevate piimaproovide korrasolekust. Alles 09.04.2007 selgus, et kvaliteedinõuetele mittevastavad olid kahel järjestikku päeval, s.o
3. ja 29.03.2007 analüüsitud piimapartiid. Kuna hageja sai piima mittekvaliteetsusest teada
4. või 29.03.2007, leidis kohus, et 29.03.2007 proovist hilisem teadasaamine ei oma olulist tähtsust. Maakohus ei arvestanud hageja väitega selle kohta, et pärast 27.
5. kuni 31.03.2007 hageja kostjale piima ei müünud ja kaks järjestikku analüüsitulemust
6. ja 29.03.2007 peavad olema võetud ühest, s.o 27.03.2007 müüdud piimast. Hagejal puudus kostjaga kokkulepe, et proove võetakse ilma hageja juuresolekuta ja triipkoodid võivad olla kostja käes. Selliselt ühest piimapartiist kahe erineva analüüsi võtmist soodustas asjaolu, et hageja kätte triipkoodi antud polnud. Maakohtu otsuses puuduvad motiivid miks eeltoodud hageja väidetega ei arvestatud. Seda enam, et ühest piimapartiist võetud analüüside tulemused ei saanud olla erinevad. Kaks piimaproovi ühest ja samast piimapartiist võeti eesmärgiga näidata määruse nr 47 § 3 lg 2 ja lepingu p 3.4 nõuete järgimist kostja poolt. Kostjal olid eelmainitud nõuded 2007.a vähemalt kahel korral täitmata, mille kohta oli Veterinaar- ja Toiduameti Raplamaa Veterinaarkeskus teinud sellekohased ettekirjutused. Maakohus ei motiveerinud, miks ei arvestatud hageja teavitamata jätmisega mittekvaliteetsest piimast 20.03.2007 analüüsitulemuste põhjal. Puuduvad motiivid, miks hagejat ei vaadeldud kui heauskset piimatootjat, keda peale 06.03.2007 kõigile normidele vastavat analüüsitulemuste saamist ei teavitatud toorpiima kvaliteedi halvenemisest ning hoiti kuni 28.03.2007 teadmisel, et tema piim on kvaliteetne. Seetõttu kahtleb hageja tema piimalt võetud piimaproovide õigsuses. Tunnistaja M. T. ei tõendanud konkreetselt kostja poolt hageja piimalt piimaproovide võtmise korra rikkumist, kuid tõendas, et triipkoodid olid kostja käes. Õige ei ole maakohtu järeldus, et määruse nr 47 § 5 lg 1 ja 4 sätted reguleerivad ainult laboratooriumi tegevust. Tartu Jõudluskontrolli Keskuse analüüside laboratoorium keeldus hagejale andmeid piimaproovide kohta väljastamast, kuna triipkood oli Heinpõllu nime all. Selline rikkumine kostja poolt välistas hagejal võimaluse saada laboratooriumist õigeaegselt andmeid tema piimaanalüüside tulemuste kohta, millega otseselt rikuti määruse nr 47 § 5 lg
7. 8 Maakohus on õigesti leidnud, et kostja on rikkunud piimaproovide võtmise korda sellega, et piimaproove ei ole võetud vähemalt kord nädalas (määruse § 3 lg 2 ja lepingu p 3.4). Ekslik on aga järeldus, et hageja pole sel põhjusel lepingut üles öelnud. Hageja esitas kostjale 03.07.2007 ettepaneku piimaraha vabatahtlikuks tasumiseks ja lepingu seaduslikuks lõpetamiseks. Õige ei ole maakohtu järeldus, et selles ettepanekus ei heida hageja kostjale ette määruse nr 47 § 3 lg 2 nõuete rikkumist. Hageja on viidanud kostja kohustusele määrata kindlaks vastuvõetava piima kvaliteet põllumajandusministri määrusele nr 28 "Piima ja piimapõhiste toodete hügieeninõuete eeskirjade kehtestamine" näidatud korras: teostada kvaliteedi määramist müüja farmidest võetud piimaproovide alusel vähemalt üks kord nädalas Jõudluskontrolli Keskuse analüüside laboratooriumis Tartus (tl 11-12). Samal alusel öeldi hageja poolt muuhulgas üles ka leping (tl 51). Maakohtu otsuses puuduvad sisulised motiivid, miks määruse nr 47 § 3 lg 2 ja lepingu p 3.4 nõuete rikkumisega ei ole arvestatud, kuigi kostja rikkumine maakohtu otsuse motiivide kohaselt on tõendatud. Kostja on võtnud toorpiimaproove hageja farmist suvaliselt, järgimata nädalast intervalli. Ajavahemikul 06.
8. kuni 20.03.2007, s.o kahe nädala jooksul ei võetud ega analüüsitud ühtegi hageja piimaproovi. Samal ajal võeti 27.03.2007 ühelt piimasaadetiselt kaks piimaproovi, mida analüüsiti
9. ja 29.03.
10. Selline ebaregulaarne piimaproovide võtmine võttis hagejalt võimaluse piima kvaliteedinõuetega vastavusse viimiseks tagasisideme puudumise tõttu. Kui kostja järginuks seaduse ja lepingu nõudeid, olnuks seisuga 09.04.2007 bakterite arvu geomeetriline keskmine tunduvalt madalam kui 220 000 ml kohta. Seega mõjutas eeltoodud rikkumine otseselt hagejale makstavat piima hinna kujunemist ja maakohus pidanuks rikkumise lugema oluliseks lepingu rikkumiseks, mille tagajärjel hageja kaotas huvi lepingu täitmise vastu. Maakohus ei arvestanud, et nõue võtta piimaproove vähemalt kord nädalas teenib piimatootja huvi toota kvaliteetset piima ja saada selle eest väärilist tasu. Maakohus ei arvestanud, et kostja rikkus hageja piimalt analüüsiproovide võtmise korda sellega, et ei esitanud hagejale õigeaegselt piima koguse ja kvaliteediklasside aruannet 2007.a märtsi kohta. Ebaõige on kohtu järeldus selles, et hagejal puudus kokkulepe kostjaga nimelise triipkoodi saamise osas. Alles Tartu Jõudluskontrolli laboratooriumisse helistamisel ja analüüsivastuste küsimisel sai hageja teada, et tema nimel triipkoodi ei ole. Maakohus ei ole motiveerinud, miks pole arvestatud asjaoluga, et triipkood oleks pidanud olema hageja käes ja igakordsel piimaproovi võtmisel pidanuks kostja saama hagejalt piimaproovi märgistamiseks triipkoodi. Tunnistaja M. T. tõendas, et hageja käes igakordse piimaproovi märgistamiseks triipkoodi ei olnud. Eelmärgitud nõude mittejärgimine annab hagejale aluse vaidlustada asjaolu, et Heinpõllu nimel olnud triipkoodiga oli märgistatud hageja piim. Kuni maini 2007 ei väljastanud kostja hagejale nõuetekohaseid dokumente vastuvõetud piima koguse, triipkoodi numbri ja analüüside vastuste kohta, kuigi hageja käis neid isiklikult kostja kontorist küsimas. Ka tunnistaja M. T. oli 09.04.2007 isiklikult ülalnimetatud dokumente küsinud. Mais 2007 õnnestus hagejal saada eelnimetatud dokumendid kostjalt R. S.a vahendusel. Kostja väljastas R. S.ale ka kollase lipiku viitega Heinpõllu triipkoodile, piimakogusele 15 420 kg hinnaga l,80 kr/kg. Selle alusel koostas hageja raamatupidaja tunnistaja M. T. asja rahumeelse lahendamise kaalutlusel kostjale 21.05.2007 arve-saatelehe nr 2, kuid ka seda arvet kostja ei tasunud. Hageja saatis kostjale eelnäidatud arve kahepoolselt, millest ühe eksemplari pidi kostja allkirjastatult hagejale tagastama. Allkiri oleks tähendanud, et kostja arvet aktsepteerib. Maakohtu otsuses puuduvad motiivid, miks ei arvestatud kostja hea usu põhimõtte vastase käitumisega ja soovi puudumisega asja rahumeelselt lahendada. Kostja ei reageerinud hageja 03.07.2007 ettepanekule ega lepingu ülesütlemise 03.08.2007 avaldusele. Kostja käitumine süvendas hageja usaldamatust kostja suhtes, kuna hagejalt võeti võimalus esitada õigeaegsed aruanded maksuametile. 9 Maakohus, juhindudes hagi rahuldamata jätmisel

§ 223

lg l sätetest, jättis alusetult kohaldamata

§ 196lg l ja § 116 lg-d 1, 2.

Hagejal oli seaduslik õigus 09.04.2007 katkestada ühepoolselt lepingu täitmine kostja poolt lepinguliste kohustuste olulise rikkumise tõttu. Hageja oli taganenud lepingust 09.04.2007 ühepoolse suulise tahteavaldusega, milline oli suunatud kostjale ja kostja esindaja kinnitas kohtuistungil, et lepingust taganemine tehti talle teatavaks. Hageja poolt lepingust taganemist tõlgendas maakohus ekslikult kui olulist lepingu rikkumist hageja poolt. Kohus ei arvestanud, et hagejal puudus põhjendatult huvi jätkata kostjale piima müümist, kuna ta kostjat enam ei usaldanud. Siit tuleneb maakohtu ebaõige

§ 223lg l tõlgendus.

Kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumisi tuleb pidada olulisteks rikkumisteks, kuna hageja jäi ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, s.o piimarahast. Kostja rikkus jämedalt piima hinna kujunemise aluseks olevate näitajate täpse ja seadusliku määramise korda. Eelnäidatud korra järgimata jätmise tõttu kadus hagejal huvi edasise lepingu täitmise vastu. Kostja on lepingut rikkunud tahtlikult ja hageja kaotas kostja suhtes usalduse. Hagejas süvendab usalduskaotust kostja suhtes asjaolu, et kostja jättis Veterinaar- ja Toiduameti hageja mittekvaliteetsetest piimaproovidest pikema aja vältel teavitamata, võttes võimaluse kontrolliks järelevalveametniku poolt. Kostja kasutas kontrollimatult ja tasuta pooleteise kuu vältel hagejalt saadud piima toodete valmistamiseks ja realiseerimiseks. Ekslik on maakohtu hinnang kostja lepingu täitmise nõuetekohaseks lugemiseks ja järelduse osas, et hageja ise rikkus oluliselt lepingut, lõpetades ennetähtaegselt lepingu. On õige, et alates 09.04.2007 hageja kostjale enam piima ei müünud ja teavitas kostjat suuliselt lepingust taganemisest. Kuid selle tingis otseselt kostja käitumine. 09.03.2007 oli hagejale ja tunnistajale M. T.le selge piimaproovide võtmise ebaregulaarsus ja analüüsitulemustest õigeaegne mitteteavitamine. Hagejale sai selgeks, et ta oli peaaegu kuu aega müünud kostjale piima teadmises, et piim on kvaliteetne. Õige ei ole maakohtu järeldus, et Veterinaar- ja Toiduameti hageja mittekvaliteetsest piimast teavitamata jätmine ei oma käesolevas vaidluses tähtsust ja selle eest vastutab kostja seaduses ettenähtud korras. Tegelikult soodustas see asjaolu hageja piima kvaliteedi mittenõuetekohast kindlakstegemist. Maakohus leidis õigesti, et antud asjas ei oma tähtsust hageja piimaproovide võtmise kord OÜ-s Estmilk Production. Tähtsust ei tohtinuks omada ka asjaolu, miks hageja OÜ-le Estmilk Production piima müügi lõpetas, kuna ka see asjaolu ei olnud antud vaidluse esemeks. Tegelikult ei müünud hageja piima OÜ-le Estmilk Production edasi, kuna piimaveo firma lõpetas piima veo Vigalast Raplasse ebarentaabluse tõttu. 22.02.2007 teatas autojuht hagejale, et tema piimale selle viimiseks Raplasse enam järgi ei tulda. Maakohus ei arvestanud, et kostja rikkus EÜ määrusi nr 853 ja 854 ning ei arvestanud nende vastuolulisusega Eesti Vabariigi seadustega, määrusega nr

1. EÜ otsekohalduvaid määrusi arvestades on hageja vastuvaidlematult õigustatud saama lepingujärgset toorpiima hinda kuni tema piima mittekvaliteetsusest nõuetekohase teavitamiseni, s.o kuni 30.03.
2. Määruse nr 854 p 5 kehtestab, et juhul kui toorpiim ei vasta määruse p 3 või p 4 nõuetele, peab toidukäitleja (piimatööstus) teavitama pädevat asutust ja rakendama asjakohased meetmed olukorra parandamiseks. Seda nõuet kostja ei täitnud. EÜ otsekohalduvad määrused on ülimuslikud Eesti Vabariigi seaduste ja Eestis sõlmitud lepingute ees. Võlaõiguslike lepingute puhul, millised on vastuolus otsekohalduvate määrustega nr 253 ja 254, kuuluvad kohaldamisele määrused. Määruse nr 47 rakendamise kord käesoleval ajal puudub. Määruses nr 47 räägitakse kvaliteediklassidest, mitte geomeetrilisest keskmisest. Senini ei ole Eestis ühtset korda piima kvaliteediklasside ja maksesüsteemi ühtsuse kohta, need on oluliselt vastuolus. Eelnäidatud lünka seadusandluses ei saa tõlgendada hageja kui nõrgema lepingupoole kahjuks. EÜ määruste nr 853 ja 854 kohaselt loetakse piimatootjat, keda peale esimest kõigile normidele vastavat piimaproovide analüüsitulemuse saamist ei teavitatud toorpiima kvaliteedi halvenemisest, heauskseks piimatootjaks, kellel on õigus saada lepingujärgset toorpiima hinda kuni nõuetekohase teavitamiseni. 10 Vastus apellatsioonkaebusele Kostja ei esitanud tähtajaks kirjalikku vastust. 14.01.2009 esitas kostja kohtule vastusena kaebusele teesid. Ringkonnakohtu otsus Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu otsus tuleb tühistada. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 2 peab ringkonnakohus võimalikuks teha uue otsuse ning hagi rahuldada. Maakohus hindas ebaõigesti kogutud tõendeid ning tuvastas seetõttu vääralt asjas tähtsust omavad asjaolud. Poolte vahel 26.02.2007 sõlmitud piima ostu-müügi lepingu kohaselt hageja müüb ja kostja ostab lepinguga määratud tingimustel naturaalpiima, mis vastab ostja poolt kehtestatud kvaliteedi nõuetele ja mis on kooskõlas Eesti Vabariigis kehtestatud naturaalpiima kvaliteedi nõuetega (p 1). Pooled leppisid kokku, et ostja on kohustatud teostama piima kvaliteedi määramist müüja farmidest võetud piimaproovide alusel vähemalt üks kord nädalas Jõudluskontrolli Keskuse analüüside laboratooriumis Tartus (p 3.4). Lepingu lisa nr 1 kohaselt määrati kvaliteediklass sõltuvalt analüüsitulemustest, arvestuse aluseks oli kahekuulise perioodi kestel arvutatud bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu geomeetriline keskmine, kusjuures II kvaliteediklassi puhul ei olnud tasu ette nähtud. Asjas on tuvastatud, et kostja võttis hagejalt 2007.a märtsis-aprillis vastu 15,420 tonni piima (kõrgema kvaliteediklassi hinna järgse maksumusega (koos käibemaksuga) 61 865 krooni), kuid keeldus piima eest tasumast põhjendusel, et see ei vasta kvaliteedinõuetele. Hageja on esitanud nõude kostja vastu piima maksumuse saamiseks, sest leidis, et kostja on rikkunud lepingut ja õigusnormidega kehtestatud toorpiima kvaliteedi kontrollimise korda. Hageja väitel rikkus kostja põllumajandusministri 27.04.2005 määrusega nr 47 kinnitatud korda „Toorpiima kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord“ ja toiduseaduse nõudeid. Kostja vaidles hagile vastu ning väitis, et juhindus toorpiima vastuvõtmisel nimetatud määrusega kehtestatud meetoditest ja korrast: kuna lepingu ühepoolse lõpetamise ajal oli hageja toorpiima bakterite/mikroorganismide geomeetriline keskmine 220000, puudub hagejal õigus nõuda piima eest tasu. Maakohus leidis, et kostja ei ole oluliselt rikkunud põllumajandusministri 27.04.2005 määrusega nr 47 kinnitatud korda kvaliteedi nõuetekohasuse määramise osas. Kohtu arvates ei rikkunud kostja nimetatud korra § 5 lg-st 2 tulenevat teavitamiskohustust, mille kohaselt pärast laboratooriumist analüüsitulemuste saamist teavitab toorpiima töötleja viivitamata sidevahendite kaudu või muul viisil nendevahelise kokkuleppe kohaselt analüüsitulemustest toorpiima tootjat, kelle toodetud toorpiima analüüsiti. Kohus luges tõendatuks, et hageja sai 28.03.2007 piimapartii ebakvaliteetsusest teada viivitamatult (ning tal oli võimalik rakendada abinõusid piima kvaliteedi tõstmiseks). Seetõttu ei omistanud kohus 29.03.2007 analüüsi tulemustest mitteteatamisele olulist tähtsust, sest just eelmisel päeval oli ebakvaliteetsest piimast teatatud. Kolleegium selle käsitlusega ei nõustu. Eelnimetatud määrusega kinnitatud dokumendist tulenevad nõuded toorpiima kvaliteedile ning juhend, milliste meetoditega ja kuidas toorpiima kvaliteeti määratakse, ei ole formaalne, vaid kohustuslik toorpiima tootmises osalejatele, tagamaks piima kvaliteeti. Seda enam, et pooled olid sidunud kvaliteedinõuete järgimise tingimusega, et teatud juhtudel ei ole piima töötleja kohustatud vastu võetud piima eest tootjale tasu maksma. Ka on maakohus jätnud siinkohal tähelepanuta, et 20.03.2007 analüüsi tulemustest ei teavitanud kostja hagejat ettenähtud ajal, vaid kaheksa või enam päeva pärast analüüsi tulemuste saamist (kohus pidas tõendatuks, et tarnitud piima mittekvaliteetsusest sai hageja teada kas 28.03.2007 või 29.03.2007). Kaevatav otsus ei sisalda põhjendust, miks ei ole selle analüüsi tulemustest õigeaegne teavitamata jätmine kostja poolne rikkumine. Nimetatud analüüsi osas ei teavitatud hagejat toorpiima kvaliteedi halvenemisest õigeaegselt ning kuni 28.03.2007 võis ta olla teadmisel, et tema tarnitud piim on 11 kvaliteetne. Sellest tulenevalt oli hagejal põhjendatult alus kahelda võetud piimaproovide õigsuses. Kuigi hageja ei tõendanud, et piimaproovide võtmisel oleks nende võtmise korda rikutud (tunnistaja M. T. ei olnud proovide võtmise juures), on tunnistaja ütlustega tõendatud, et proovide märgistamiseks ettenähtud triipkoodid olid kostja käes. Kostja ei vaielnud vastu hageja väitele, et piimaproovidele ei paigaldatud triipkoode tema juuresolekul (triipkoodid ei olnud hageja käes ning piimaproovi võtmisel ei saanud kostja neid proovi märgistamiseks hagejalt). Maakohus ei pidanud kostja poolseks rikkumiseks ka seda, et hageja tarnitud piimalt võetud proovid saadeti laborisse teise isiku nimel oleva triipkoodi all (kostja ei vaidlustanud hageja väidet, et see asjaolu välistas hagejal võimaluse saada Jõudluskontrolli Keskuse laborist analüüsitulemuste kohta infot telefoni teel). Kui kostja väitis, et tal oli hagejaga kokkulepe teise isiku nimel väljastatud triipkoodi kasutamiseks, oleks pidanud seda tõendama kostja. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja ei pidanud tõendama, et tal oli kostjaga kokkulepe nimelise triipkoodi saamiseks. „Toorpiima kvaliteediklasside nõuded ning nõuetekohasuse määramise meetodid ja kord“ § 3 lg 2 sätestab, et toorpiima töötleja võtab toorpiima kvaliteediklassi määramiseks vähemalt kord nädalas toorpiimaproove igast piimatootmisfarmist, mille toorpiima ta töötleb. Sama tuleneb ka 26.02.2007 lepingust. Pooltevahelise lepingu p 3.4 kohaselt lasus kostjal kohustus teostada piima kvaliteedi määramist piimaproovide alusel vähemalt üks kord nädalas. Kohtule esitatud tõendite kohaselt on kostja määranud vaidlusalusel perioodil piima kvaliteeti viiel korral: 06.03.2007, 20.03.2007, 28.03.2007, 29.03.2007 ja 09.04.
3. Seega kontrolliti piima kvaliteeti märtsis neljal korral: esimesest teise analüüsini oli kahenädalane vahe, teisest kolmandani oli vahe kaheksa päeva ning neljas analüüs tehti juba järgmisel päeval. Antud juhul on kostja rikkunud oluliselt nii lepingut kui vastavat normatiivset dokumenti, mistõttu ei saa nõustuda maakohtu seisukohaga, et kostja toimis õigesti, kui võttis proovid kahel järjestikusel päeval (27.03.2007 ja 28.03.2007, tulemused saadi vastavalt 28.03.2007 ja 29.03.2007), sest määrus nr 47 seda ei keela. Siinjuures ei ole kohus pööranud tähelepanu hageja väitele, et mõlemad viimatinimetatud proovid saadi võtta ühest ja samast piimapartiist, sest ajavahemikus 27.03.2007 kuni 31.03.2007 hageja kostjale piima üle ei andnud. Viimast asjaolu kostja ei vaidlustanud. Eelnevast nähtuvalt on õige apellandi väide, et kostja on võtnud toorpiimaproove hageja farmist suvaliselt, järgimata nädalast intervalli, mistõttu võis see mõjutada ka kvaliteedinõuete järgimist. Igal juhul ei ole sel viisil saadud näitajad usaldusväärsed ega võimalda järeldada, et hageja tarnitud piima kvaliteedi kohta saadud tulemused andsid kostjale õiguse jätta vastuvõetud toorpiima eest tasu maksmata. Asjaolu, et piimaproovide analüüse teostas sõltumatu labor, kust saadud tulemuste alusel määrati piima kvaliteediklass, ei kõrvalda neid rikkumisi, mis leidsid aset piimaproovide võtmisel (s.h analüüsitulemustest tootja teavitamisel). Kuna kohustus vastuvõetud piima kvaliteeti kontrollida (ja teha selleks ettenähtud ajal kindlaksmääratud toimingud) lasus kostjal kui piima ostjal, siis lasus eelkõige temal kohustus tõendada, et selleks läbiviidud protseduurid vastasid lepingule. Pooled ei vaielnud asjaolu üle, et hageja lõpetas piima tarnimise ja pooltevaheline leping on lõppenud ning et periood, mille kestel hageja kostjale piima üle andis, jäi lühemaks kui kaks kuud (mille keskmise kvaliteedi põhjal hind määratakse). Samas ei eitanud kostja tasumise kohustust juhul, kui toorpiima kvaliteedi näitajad oleksid vastanud kokkulepitud kvaliteediklassi tasemele. Seetõttu ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust asjaolu, mis põhjusel hageja piima müümise lõpetas (kas hageja, saades teada, et 09.04.2007 seisuga oli bakterite geomeetriline keskmine 220 000/ml kohta ning isegi kui ta edaspidi müüb vaid kvaliteetset piima, ei teki tal tasu saamise õigust veel mitme kuu jooksul, otsustas sel põhjusel piima müümise lõpetada) ning millised olid põhjendused, mis hageja tõi esile lepingu ülesütlemise avalduses. Asjas on tõendatud, et vaidlusaluse koguse, s.o 15, 420 tonni, toorpiima on kostja vastu võtnud. 06.03.2007 analüüsitud toorpiim vastas oma 12 näitajatelt eliitklassi piimale, mille hinnaks oli kokku lepitud 3,60 krooni kilogrammi kohta. Kuni märtsi lõpuni 2007 (28.03.2007 või 29.03.2007) ei olnud hagejat teavitatud kvaliteedi halvenemisest. Põllumajandusministri 27.04.2005 määrusega nr 47 kinnitatud korra § 3 lg 5 kohaselt kehtib toorpiima kvaliteediklass toorpiimaproovi analüüsi tulemusest teadasaamise päevast kuni järgmise proovi analüüsi tulemustest teadasaamise päevani, § 5 lg 1 järgi edastatakse analüüsid toorpiima töötlejale proovi võtmisest arvates 60 tunni jooksul sidevahendite kaudu või muul viisil nendevahelise kokkuleppe kohaselt, pärast laboratooriumist analüüsitulemuste saamist teavitab toorpiima töötleja viivitamata sidevahendite kaudu või muul viisil nendevahelise kokkuleppe kohaselt analüüsitulemustest toorpiima tootjat, kelle toodetud toorpiima analüüsiti (§ 5 lg 2). Seetõttu ka juhul, kui analüüsiks võetud piimaproovide põhjal võiks väita kvaliteedi alanemist tasemeni, mis ei võimaldaks tootjal tasu nõuda, saaks eelnimetatud ajani pidada piima kvaliteeti kõrgeimaks. Kuna aga objektiivseid andmeid toorpiima kvaliteedi kohta ei ole, siis ei ole alust järeldada, et hiljem tarnitud piim oli madalama kvaliteediga. Seetõttu on kostja kohustatud hagejale märtsis-aprillis 2007 müüdud piima eest tasuma 61 865 krooni (52 428 krooni + käibemaks 18%, s.o 9437, 04 krooni).

§ 76

lg-st 1 tulenevalt peab kostja oma lepingujärgse kohustuse täima.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 26.02.2007 piima ostu-müügi lepingu alusel vastuvõetud toorpiima maksumus tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§ 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivist), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt lepingu p-le 4.4 oli kostja kohustatud tasuma hagejale vastuvõetud piima eest peale aruandekuu lõppu 60 päeva jooksul 15-ndaks kuupäevaks. Lepingu p-s 5.5 leppisid pooled kokku viivise 0,5% tähtaegselt tasumata arvest iga tasumisega viivitatud päeva eest. Viivise päevamääraks oli seega 309, 33 krooni, hageja piiras oma vastava nõude põhivõlgnevuse summaga, s.o 61 865 krooniga (200 päevaga). Hageja nõue tervikuna muutus sissenõutavaks 16.07.2007. Hagetav viivis tuleb kostjalt välja mõista. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, tühistab esimese astme kohtu otsuse ja rahuldab hagi, siis kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Ü. Jänes G. Kivinurm K. Paal 13