← Eesti

3-08-846/147

3-08-846 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 20.02.2009.a, Tallinn Haldusasja number 3-08-846 Haldusasi Kodakondsusja Migratsiooniameti taotlus D.C väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Menetlusosalised Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Aleksei Kuznetsov Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – D.C, esindaja vandeadvokaat Alar Neiland Kohtuistungi toimumise aeg 20.02.2009.a RESOLUTSIOON Pikendada luba D.C väljasaatmis-keskuses kinnipidamiseks tähtajaga kuni 22.04.2009.a. Määrata Advokaadibüroo AE Consult vandeadvokaat Alar Neilandi poolt osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 1470 (üks tuhat nelisada seitsekümmend) krooni. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu hiljemalt 02.03.2009.a. ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

  1. D.C on saabunud Eestisse väidetavalt
  2. aasta aprillis viisa alusel Vene Föderatsioonist (VF) läbi Narva piiripunkti. Viisaga lubatud viibimisaja lõppedes isik Eestist ei lahkunud. 18.04.2005.a tegi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti (KMA) seadusliku aluseta Eesti Vabariigis viibivale D.Cle ettekirjutuse nr 1008333824 Eestist lahkumiseks hiljemalt 24.04.2005.a ja kohaldas lahkumisettekirjutuse täitmise tagamiseks järelevalvemeetmeid. Isik järelevalvemeetmeid ei järginud ning Eesti Vabariigist lahkunud ei ole. 25.04.2005.a esitas D.C sooviavalduse erandina siseriigis elamisloa taotlemiseks, mis jäeti 25.05.2005.a KMA poolt rahuldamata. D.C KMA otsust ei vaidlustanud. 29.04.2008.a peeti Eesti Vabariigis ebaseaduslikult viibiv D.C KMA Tallinna migratsioonibürooinspektorite poolt kinni. Kuna isikul puudusid reisidokumendid, ei olnud väljasaatmist võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia ning seetõttu esitas KMA taotluse D.C 2 paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse, kuni tema väljasaatmiseni. Tallinna Halduskohus andis 30.04.2008.a loa D.C paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse. Edaspidi on D.C väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega KMA taotlusel korduvalt pikendatud, viimati 22.12.2008.a tähtajaga kuni 22.02.2009.a.
  3. 16.02.2009.a esitas KMA Tallinna Halduskohtule taotluse pikendada luba väljasaatmiskeskuses kinnipidamiseks veel kahe kuu võrra. Taotlusest nähtub järgmine: D.C Väljasaatmiskeskuses viibimise ajal pakuti D.C-le täita tagasipöördumistunnistuse vormistamiseks ja VF suursaatkonna poolt nõutavad taotlusankeedid, kuid väljasaadetav keeldus KMA-ga koostööd tegemast, seletades oma seaduserikkumist sooviga jääda elama Eestisse. Kuna isikule reisidokumendi vormistamine viibis D.C kaasaitamiskohustuse täitmata jätmise tõttu, edastas 28.05.2008.a KMA Välisministeeriumile vormikohase tagasivõtutaotluse Vene Föderaalsele Migratsiooniteenistusele (FMT) edastamiseks. D.C väljasaatmine on võimalik Euroopa Ühenduse ja VF vahelise tagasivõtulepingu raames. Väljasaatmine tagasivõtulepingu raames ei eelda kaasaitamist ning selliste isikute tagasipöördumistunnistusega dokumenteerimist ei saa takistada väljasaadetava kaasaitamiskohustuse täitmata jätmine. 14.08.2008.a edastas KMA Välisministeeriumile täiendava päringu saamaks andmeid D.C tagasivõtutaotluse menetlemise hetkeseisu kohta. 08.09.2008.a edastas Välisministeerium KMA-le FMT vastuse tagasivõtutaotlusele, millest ilmnes, et kontrolli tulemusena ei leidnud kinnitamist D.C VF kodakondsusesse kuulumise fakt. Sel alusel jäeti tagasivõtutaotlus rahuldamata. 11.09.2008.a edastas KMA Välisministeeriumi vahendusel FMT-le vastuse FMT 08.09.
  4. a. kirjale, milles palub täiendavalt kontrollida, mis ajast alates ei kuulu isik VF kodakondsusesse ning kui selgub, et isik loobus VF kodakondsusest peale Eestisse saabumist, siis palus KMA D.C tagasivõtutaotlus uuesti menetlusse võtta tagasivõtulepingu art. 2 lõike 1 alusel. Antud säte kohaselt kuuluvad tagasivõtmisele ka need riigis ebaseaduslikult viibivad isikud, kellel oli liikmesriigi territooriumile sisenemisel VF kodakondsus, kuid kes on hiljem sellest loobunud VF õigusaktide kohaselt ega ole saanud liikmesriigi või mõne teise riigi kodakondsust või elamisluba. KMA-le teada olevatel andmetel puudub D.C-l mõne kolmanda riigi kodakondsus. Samuti ei ole isikul Eesti või muu Euroopa Ühenduse riigi elamisluba. Samuti palus KMA FMT-l välja selgitada, millistel alustel väljastati D.C-le 30.06.1995.a UVD 290 poolt VF välispass nr 44N
  5. 22.10.2008.a edastas FMT vastuse KMA täiendavale päringule. FMT vastusest ilmneb, et D.C ei ole VF kodakondsust seadusandlusega kehtestatud korras omandanud, passiga oli ta dokumenteeritud alusetult. 02.01.2009.a edastas KMA FMT-le uue päringu, palvega selgitada, kas D.C-l oleks võimalik taotleda endale VF kodakondsust või taotleda sissesõiduluba muudel alustel selleks, et saada võimalust Venemaale tagasi pöörduda. Sellele kirjale ei ole veel KMA vastust saanud. D.C-le pakuti võimalust taotleda VF seadustega ette nähtud korras VF kodakondsust, kuid isik keeldus KMA-ga koostööd tegemast, põhjendades oma keeldumist sooviga Eestisse elama jääda.
  6. Kohtuistungil jäi KMA taotluse juurde. D.C vaidleb taotlusele vastu, kuna soovib Eestisse elama jääda. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 3
  7. Kohus leiab, et KMA taotlus D.C väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 2 lõike 1, § 14 lõike 3, § 18 lõike 1, § 23 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 4.1 D.C-l puuduvad jätkuvalt VMS § 51 lõikes 1 sätestatud seaduslikud alused Eestis viibimiseks ning ta kuulub Eestist väljasaatmisele. KMA on D.C-le teinud 18.04.2005.a ettekirjutuse nr 1008333824 Eestist lahkumiseks hiljemalt 24.04.2005.a ja jätnud 25.05.2005.a tema sooviavalduse erandina siseriigis elamisloa taotlemiseks rahuldamata. D.C ei ole KMA otsust ega lahkumisettekirjutust vaidlustanud. Nimetatud haldusaktid on kehtivad ja D.C-l ei ole võimalik neid täiendavalt vaidlustada. Ka juhul kui kohus keelduks loa andmisest väljasaatmiskeskuses viibimise tähtaja pikendamiseks, ei annaks see D.C-le õigust Eestis viibida ning tal oleks jätkuvalt kohustus Eestist lahkuda. D.C on kohustatud Eestist lahkuma tulenevalt VSS § 7 lõikest 1 ja § 14 lõikest 3 ning jõusolevast lahkumisettekirjutusest. 4.2 Asja materjalidest ei nähtu, et väljasaatmine oleks perspektiivitu. D.C on talle väljastatud passi kohaselt VF kodanik (vt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15.01.2009.a määrus, p 10). Euroopa Ühenduse ja VF vahelise tagasivõtulepingu art 2 võimaldab seadusliku aluseta Eestis viibiva isiku väljasaatmise Vene Föderatsiooni kui kodakondsusjärgsesse riiki. Pole põhjust arvata, et VF keeldub oma kodanikku tagasivõtmast, kui isik selleks soovi avaldab. Väljasaadetav on kohustatud väljasaatmisele kaasa aitama, sh selleks vajalike dokumentide muretsemisele (VSS § 264 lõike 1 punkt 3). 4.3 Kuigi D.C kohene Eestist väljasaatmine ei ole reisidokumendi puudumise tõttu võimalik, puuduvad alused tema väljasaatmiskeskusest vabastamiseks. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine alates 30.04.2008.a on halduskohtu hinnangul proportsionaalne sunnivahend väljasaatmise täideviimise tagamiseks. Väljasaatmiskeskuses kinnipidamine peab tagama väljasaatmise võimalikkuse ning aitama kallutada isikut koostööle väljasaatmise lõpuleviimiseks (vt Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 15.01.2009.a määrus, p 12). Kuna D.C ei ole vabatahtlikult Eestist lahkunud, ega seni enda väljasaatmisele kaasa aidanud, siis võib eeldada, et ta asub väljasaatmisest kõrvale hoidma. Kohus leiab, et väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on antud juhul ainus abinõu, mis võib kallutada isikut väljasaatmisele kaasa aitama. 4.
  8. VSS § 25 kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus selleks pädeva kodakondsus- ja migratsiooniametniku taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni VSS § 24 lõike 2 või 3 järgi. 4.
  9. Eeltoodud põhjustel kohus pikendab D.C väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni 22.04.2009.a (k.a).
  10. Riigi õigusabi tasust. D.C-le osutas menetluses riigi õigusabi vandeadvokaat Alar Neiland. Justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi esindaja tasu halduskohtumenetluses haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise ja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta. Riigi õigusabi tasu kindlaksmääramise taotluse kohaselt on esindaja kulutanud kohtuistungiks ettevalmistumiseks ja kohtuistungil osalemiseks kokku 3,5 tundi. Kohus leiab, et taotluses märgitud ajakulu on põhjendatud. Seega tuleb riigi õigusabi tasu suuruseks määrata 7 x 210 krooni = 1470 krooni. Vastavalt justiitsministri 26.01.2005.a määruse nr 2 §-le 6 maksab Eesti Advokatuuri juhatus riigi õigusabi osutajale selle tasu välja advokaadibüroo pidaja taotluse alusel, millele on lisatud käesoleva määruse ärakiri. 4 Indrek Paukštys Kohtunik Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Lauri Madise ja Ruth Virkus Määruse tegemise aeg ja koht
  11. aprill
  12. a, Tallinn Haldusasja number 3-08-846 Haldusasi Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus D.C väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
  13. veebruari
  14. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus D.C määruskaebus Menetlusosalised Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – D.C, esindaja vandeadvokaat Alar Neiland Taotluse esitaja – Kodakondsus- ja Migratsiooniamet, esindaja Talvi Järvi RESOLUTSIOON
  15. Rahuldada D.C määruskaebus.
  16. Tühistada Tallinna Halduskohtu
  17. veebruari
  18. a määrus osas, millega pikendati D.C väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega. Teha selles osas uus määrus.
  19. Jätta Kodakondsus- ja Migratsiooniameti taotlus D.C väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks rahuldamata.
  20. Vabastada D.C viivitamatult väljasaatmiskeskusest.
  21. Määrata Advokaadibüroo AE Consult vandeadvokaat Alar Neilandi poolt D.C-le osutatud riigi õigusabi tasu suuruseks 2730 krooni. Lilianne Aasma Lauri Madise Ruth Virkus

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.