Obsah (9)

§ 64§ 660§ 187§ 430§ 432§ 173§ 1741§ 150§ 168

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Määruse tegemise aeg ja koht 07. aprill 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Määruse tegemine nr 2-08-69156 AS SEB Pank versus Dagmar Laan

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Otsustused

1. Lõpetada tsiviilasjas menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
2. Pooled paluvad menetluse lõpetada kompromissi kinnitamisega.
3. Kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse 142046 krooni ja 39 senti, riigilõivu 3375 krooni, kokku 145421 krooni ja 39 senti.
4. Kostja kohustub tasuma 145421 krooni ja 39 senti alates
5. maist 2009 igakuiselt võrdsetes osades mitte vähem kui 3000 krooni kuus, hiljemalt iga kuu 15-ndaks kuupäevaks selle ülekandmisega hageja arvelduskontole nr 10302600014003 AS SEB Pank Viljandi (selgitusse märkida Dagmar Laanisto laenuvõla tasumine).
6. Nõuetekohane tasumine loetakse teostatuks eelnevas punktis sätestatud summade laekumisel hageja arvelduskontole.
7. Kompromissis sätestatud mistahes kohustuste mittenõuetekohasel täitmisel kohustub kostja alluma kohesele sundtäitmisele hageja kõigi kompromissist tulenevate nõuete koheseks rahuldamiseks.
8. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest vastavalt

§-le

2. Pooled lühendavad vastavalt

§ 64

lg-le 2 kokkuleppel seaduses sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega, milleks on 2 (kaks) päeva menetluse lõpetamise määruse kättesaamisest arvates.

1. Menetluskulud jäävad ülejäänud osas poolte endi kanda. Muud otsustused Seoses menetluse lõpetamisega: määruse jõustumisel tagastada Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 3375 krooni, mis laekus hageja kontolt nr 188500.45 AS-s SEB Pank
2. oktoobril 2008 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 viitenumber 2900072699 hageja kontole nr 188500.45 AS-s SEB Pank (selgitusse märkida – Dagmar Laanisto asjas osaline riigilõivu tagastamine); jaotada menetluskulud ja jätta need kompromisslepingu kohaselt poole riigilõivu ulatuses kostja kanda; ülejäänud menetluskulud jätta poolte endi kanda; toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjale kätte; saata määruse koopia Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused Selgitada:

§ 660

lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule; Kompromissi kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 2 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist ja hageja taotleb tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohtu põhjendused Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (

§ 430lg 1).

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks (

§ 430lg 2).

Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (

§ 430lg 3).

Kui kohus ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Sel juhul asja menetlus jätkub (

§ 430lg 4).

Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist (

§ 430lg 6).

Kompromiss võib olla tingimuslik (

§ 430lg 7).

Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi 2 rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub (

§ 430lg 8).

Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada (

§ 430lg 9).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohus leiab, et eelosundatud sätete alusel tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks (

§ 1741lg 1).

Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi (

§ 150lg 2 p 1).

Hageja taotles poole riigilõivu tagastamist, kostja nõustus tasuma kompromissi kohaselt pool riigilõivu. Pooled menetluskulude nimekirju muude menetluskulude osas ei esitanud. Enne menetluse lõpetamise otsustuse tegemist on kohus andnud menetlusosalistele võimaluse menetluskulude nimekirja ja kulude olemasolu kohta tõendite esitamiseks. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti (

§ 168lg 3).

Kalev Kuningas Kohtunik 3