lg 4 kohaselt on Tallinna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele lg-s 2 nimetatud olmejäätmete valdajatele. Olmejäätmete valdaja on lg 4 kohaselt ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub garaaž, suvila, elu- või äriruum. Lõike 5 kohaselt loetakse jäätmevaldaja JäätS § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või mitte. 2) JäätS § 69 lg 4 ja
lg 6 kohaselt võib linnavalitsus erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrusega nr 51 kinnitatud Tallinna linnas korraldatud jäätmeveo rakendamise kord p 7.8 kohaselt loeb linnavalitsus jäätmevaldaja mitteliitunuks, kui esinevad mõjuvad põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist ning jäätmevaldaja soovib ja suudab ise keskkonnaohutult korraldada oma olmejäätmete käitluse. Sama korra p 7.9 kohaselt on mõjuvateks põhjusteks, mis võivad õigustada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist: jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks presskonteinereid või mõnda teist liiki konteinereid, mis on vähelevinud, ja mille hind on vähemalt 50 000 krooni ning mida enamikul jäätmekäitlusega tegelevatel ettevõtjatel ei ole; jäätmevaldaja kinnisasjal või territooriumil tekib olmejäätmeid suurtes kogustes massiürituste korraldamise ajal, muul ajal tekib olmejäätmeid väikestes kogustes. Kaebaja suhtes ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid teda erandkorras lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. 3) Hooneühistu Spordi 4a ja korteriühistu puhul on tegemist eraldiseisvate jäätmevaldajatega, sõltumata sellest, kas garaažibokside omanike ja majaelanike ring kattub või mitte. Korteriühistu prügikonteinerite kasutamine on küll aktsepteeritav lahendus, kuid selleks peab kaebaja sõlmima vastava kokkuleppe korteriühistu ja prügiveofirmaga. Pakutud lahendus pole aga aluseks kaebaja lugemiseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ja sel põhjusel taotlust ka ei rahuldatud. 4) Kaebajale soovitati jäätmeprobleemi optimaalsemal viisil lahendamiseks sõlmida prügivedajaga leping, mis vastaks kaebaja poolt tekitatud jäätmete mahule. Vastustajale teadaolevalt on kaebajal AS-ga VSA Eesti vastav leping sõlmitud 01.12.2007, mille kohaselt on teenuse hinnaks 35 krooni kuus. Kuna probleem on leidnud läbirääkimistel optimaalseima sisulise lahenduse, jäävad kaebaja motiiv ja taotlus kaebuse esitamisel arusaamatuks. 2
Paragrahvi 10 kohaselt on jäätmetekitaja isik, riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub (
S § 69 lg 2 kohaselt on jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Kaebaja on garaažialuse maa omanik. JäätS grammatilise tõlgenduse tulemusena ei ole garaaž „suvila, elu- või äriruum“, kuid JäätS § 69 lg 2 mõte on olnud hõlmata mistahes hooned, et ei tekiks olukorda, kus hoones küll ei elata, kuid seal tekitatakse jäätmeid ja nende vedu ei ole korraldatud. Lisaks täpsustab JäätS § 69 lg-s 2 sätestatut
lg 4, mille kohaselt on Tallinna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele. Olmejäätmete valdaja on
lg 4 kohaselt ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub garaaž, suvila, elu- või äriruum. Seega on kaebaja garaažide aluse maa omanikuna olmejäätmete valdaja
tähenduses ja jäätmevaldaja JäätS § 69 lg 2 tähenduses. 2) Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lg 6 piirab kohtu kontrolli kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti üle. Kohus ei saa asetada end haldusorgani rolli ja hakata ise asjaolusid hindama. Kohus hindab haldusakti väljaandmisel teostatud kaalumist vaid sellest aspektist, kas kaalumine leidis aset ja kas haldusorgani otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ega riku õiguse üldtunnustatud väärtusi. Käesoleval juhul on haldusorgan otsust piisava hoolsusega kaalunud, kaalutlused on veenvad, loogilised ja õiguspärased. Korralduses on leitud, et garaažides tekivad seoses autode hoidmise ja kasutamisega segunenud olmejäätmed, mis välistab jäätmeveoga mitteliitumise. Seega on korraldus adekvaatselt põhjendatud. 3) Vastavalt JäätS § 69 lg-le 1 toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Korraldatud jäätmeveo eesmärk on liita kõik jäätmetekitajad jäätmeveo süsteemiga ning seeläbi vähendada peremehetute jäätmete teket linna ja selle lähiümbruse avalikul territooriumil. Nimetatud eesmärk on kantud ülekaalukast avalikust huvist. 4) Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda JäätS § 69 lg 4 alusel, mis sätestab, et valla- või linnavalitsus võib lugeda erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Taotleja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise otsustamisel tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada sellega, et taotleja jäätmete käitlus ei tohi sattuda vastuollu jäätmeseaduse nõuetega. Seetõttu pole taotluse rahuldamiseks alust juhul, kui asjas kogutud andmed ei võimalda piisava kindlusega veenduda, et taotleja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine ei too kaasa jäätmekäitlemise nõuete rikkumist. 5) Jäätmekäitluses on oluline läheduse põhimõte. JäätS § 32 järgi kõrvaldatakse jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. See põhimõte toetab haldusorgani põhjendusi, miks kaebaja peaks tekkinud olmejäätmed ladestama garaažide juures, mitte oma kodustes majapidamistes. Eeltoodust tulenevalt on korraldus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. 3
Kaebajal ei teki aasta jooksul jäätmeid rohkem kui 10 liitrit. Nii väikese koguse jäätmete äravedamiseks AS-ga VSA Eesti ei olnud nõus lepingut sõlmima. Kaebajale on saadetud AS VSA Eesti poolt arveid olematu jäätmeveo eest ca 1000 krooni eest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
redaktsioonist lähtub ringkonnakohus ka vaidlusaluse korralduse õiguspärasuse hindamisel. 11. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebaja puhul on tegemist jäätmevaldajaga JäätS § 9 ja § 10 ning
S § 69 lg 2 järgi on jäätmevaldaja ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum.
lg 4 (korralduse vastuvõtmisel ajal kehtinud redaktsioonis) järgi on olmejäätmete valdaja ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. Kuigi viidatud sätted ei nimeta jäätmevaldajana otsesõnu garaaži- või hooneühistut, võib nende sätete süstemaatilisel tõlgendamisel näha õigusakti kehtestaja soovi määratleda jäätmevaldajana hoonestatud kinnistu omanikku (või hoonete omanikku), sest tavaliselt toob hoonete kasutamine endaga kaasa ka jäätmete tekkimise võimaluse. Sätete sellist tõlgendust kinnitab ka alates 08.11.2007 kehtima hakanud
08.11.2007-06.11.2008 redaktsioonis kehtis
lg 4 sõnastuses: „Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub garaaž, suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise, garaaži või korteri kui vallasasja omanik.“ Kaebaja on hoonestatud kinnistu omanik. Seetõttu leiab ka ringkonnakohus, et kaebaja puhul on tegemist jäätmevaldajaga. 4
lg 4 järgi on Tallinna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele lg-s 2 nimetatud olmejäätmete valdajatele. Lõige 2 kohaselt hõlmab korraldatud jäätmevedu segunenud olmejäätmeid, vanapaberit ja ‑pappi, kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid (v.a aia- ja haljastujäätmed) ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. Viidatud sätete kohaselt on kaebaja kui olmejäätmete valdaja liitumine linna poolt korraldatud jäätmeveoga kohustuslik.
lg 6 lubavad valla- või linnavalitsusel erandkorras teatud tähtajaks lugeda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Selline jäätmekäitlus eeldab, et jäätmevaldaja veab ise oma jäätmed jäätmekäitluskohta ehk jäätmevedajaga sarnast tegevust.
lg 1 järgi korraldab jäätmevaldaja jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse, v.a korraldatud jäätmevedu (mille puhul on selline kohustus pandud kohaliku omavalitsuse poolt konkursi korras valitud jäätmevedajale).
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.