Obsah (11)

§ 367§ 4§ 440§ 444§ 238§ 173§ 162§ 163§ 168§ 174§ 1741

2-08-27196 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 3. märts 2009.a, Tallinn Tsiviilasja num

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2. juunil 2008.a esitas Läti Vabariigis registreeritud äriühing SIA "S S" Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt OÜ (OÜ) S välja põhivõla 73 878,70 Eesti krooni ning viivitusintressi (viivise).
3. jaanuaril 2009.a esitatud hagiavalduse täiendusega on hageja viivisenõuet suurendanud, paludes välja mõista
4. jaanuari 2009.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise kogusummas 13 149,37 Eesti krooni (591,44 Läti latti). Samuti on hageja esitanud nõude viivise väljamõistmiseks

§ 367alusel kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

1. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt tellis ja ostis kostja hagejalt kaupa kogumaksumusega 5322,96 Läti latti, mille kohta vormistati
2. juunil 2007.a arve nr
3. Kaup anti vastavalt poolte kokkuleppele hageja poolt Riiast saadetuna kostjale Tallinnas üle
4. juunil 2007.a. Hageja tegi võimalikuks ka kaupade omandi ülemineku kostjale. Kostja võttis
5. juunil 2007.a kauba Tallinnas vastu ning vastavalt poolte kokkuleppele läks ka kauba omandiõigus kostjale üle. Kuigi kostja (ostja) on kauba kätte saanud, ei ole kostja temale müüdu eest täies ulatuses tasunud. Nimelt on kostja tasunud 2000 Läti latti, ehk tasumata on siiani 3322,96 Läti latti.
6. mail 2008.a esitas hageja kostjale nõude lepinguliste kohustuste täitmiseks. Hageja nõudis nõudekirjas kostjalt põhivõla summas 3322,96 Läti latti ja põhivõla tasumise kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud viivisevõla summas 347,01 Läti latti tasumist. Mainitud nõudekirjale ei ole kostja reageerinud.
7. Lähtudes rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 33 lg-tes 1 ja 2 ning § 18 lg-s 1 sätestatust leiab hageja, et poolte vahel tekkinud õigussuhtele tuleb kohaldada Eesti 2 2-08-27196 Vabariigi õigust. Hageja leiab, et kostja on käesoleval juhul võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg-s 1 nimetatud ostja kohustusi rikkunud. Lähtudes VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja § 108 lg-st 1 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmist. Lisaks annab VÕS § 101 lg 1 p-s 6 sätestatu võlausaldajale õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Viivisemääraks loetakse VÕS § 113 lg 1 järgi VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Võttes aluseks VÕS § 82 lg-d 3 ja 7, leiab hageja, et müügihinna tasumise kohustus pidi olema kostja poolt täidetud hiljemalt
8. juulil 2007.a (millele kostja ei ole ka vastu vaielnud). Seetõttu on hageja alustanud viivise arvestamist
9. juulist 2007.a. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
11. septembril 2008.a kohtule esitatud kirjalikus vastuses on kostja teatanud hagi tunnistamisest põhinõude osas ning avaldanud nõusolekut tasuda võlgnevus osamaksetena 5000 Eesti krooni kuus. Samuti on kostja teinud vastuses ettepaneku hagejalt ostetud kaupade tagastamiseks, kuna muutunud turutingimustes ei olevat nende realiseerimine Eestis võimalik. Kostja vaidleb vastu viivisenõudele, kuna selles ei ole pooled kokku leppinud (ei ole lepingut). MENETLUSE KÄIK
12. Kohtuistungil jäi hageja esindaja menetluse käigus esitatud väidete ja nõuete juurde ning palus hagi rahuldada. Kostja esindaja vaidles hagile vastu, paludes jätta selle rahuldamata. Kostja esindaja esitas kohtuistungil maksekorralduse, millest nähtub hageja põhinõude (3322,96 Läti latti) rahuldamine kostja poolt
13. veebruaril 2009.a (vt toimik, lk 62). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
15. Põhinõude osas 73 878,70 Eesti krooni (s.o 3322,96 Läti latti ümberarvutatuna Eesti kroonidesse Eesti Panga ametliku kursi järgi (1 Läti latt = 22,2328 Eesti krooni) hagi esitamise päeval (27.06.2008.a)) on kostja hagi õigeks võtnud. Vastavalt

§ 4

lg-s 3 sätestatule on kostjal õigus tema vastu esitatud nõuet tunnustada (hagi õigeks võtta).

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Seega kuuluks hagi 73 878,70 Eesti krooni saamise nõude osas rahuldamisele hagi õigeksvõtul põhinevalt. Lähtudes

§ 444

lg-st 4, jätab kohus nimetatud nõuet puudutavas osas käesolevas otsuses põhjendused märkimata. Samas on kostja asja materjalidest nähtuvalt hageja põhinõude (3322,96 Läti latti tasumiseks) menetluse käigus vabatahtlikult rahuldanud (vt toimik, lk 64). Seetõttu puudub õiguslik alus 73 878,70 Eesti krooni väljamõistmiseks kohtuotsusega.

1. Kostja on vastu vaielnud hagis esitatud viivisenõudele. Samas ei ole kostja eitanud põhinõudeks oleva rahalise kohustuse täitmisega viivitamist. Poolte esitatu põhjal on kostja eeldatavalt viivitanud raha maksmise kohustuse täitmisega ajavahemikus 07.07.2007.11.02.
2. Kohus leiab, et kostja vastuväited ei anna alust hageja viivisenõude rahuldamata jätmiseks.
3. REÕS § 33 lg-st 1 tuleneb, et kui pooled ei ole lepingule kohaldatavat õigust sama seaduse § 32 kohaselt valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellele osale kohaldada selle teise riigi õigust. Hageja on leidnud, et poolte vahel sõlmitud müügileping on kõige tugevamalt seotud Eesti Vabariigiga. Kostja ei ole hageja sellisele seisukohale vastu vaielnud. Seega puudub pooltel vaidlus, et õigussuhtele tuleb kohaldada Eesti Vabariigi õigust. 3 2-08-27196
4. Vastavalt VÕS § 208 lg-s 1 sisalduvale määratlusele kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Puudub vaidlus selles, et kostja ei ole ostjana ostuhinna tasumise kohustust nõuetekohaselt täitnud, viivitades tasumisega. VÕS § 101 lg 1 p-s 6 ja § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatu kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Seega ei sõltu viivise nõudmise õiguse tekkimine poolte kokkuleppest. Seadus annab võlausaldajale õiguse nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Eeltoodut arvestades ei oma kostja vastuväited poolte kokkuleppe puudumise kohta seonduvalt viivisenõudega õiguslikku tähtsust. VÕS § 113 lg 1 teisest lausest lähtudes on seadusjärgse viivisemäära suuruseks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
5. jaanuari ja
6. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab VÕS § 94 lg 2 järgi Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt Eesti Panga poolt väljaandes Ametlikud Teadaanded
7. juulil 2007.a avaldatud teatele oli VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
8. juulit 2007.a 4%. Vastavalt
9. jaanuaril 2008.a ja
10. juulil 2008.a avaldatud teadetele oli kõnealuse intressimäära suuruseks 4% ka enne
11. jaanuari 2008.a ja
12. juulit 2008.a.
13. detsembril 2008.a ilmunud teate ja
14. jaanuaril 2009.a ilmunud õiendi kohaselt oli põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne
15. jaanuari 2009.a 2,50% ning alates
16. detsembrist 2008.a on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonide fikseeritud intressimäär 2,50%. Lähtudes ülaltoodust, tuleb VÕS § 113 lg-s 1 nimetatud viivisemäära suuruseks
17. juulist 2007.a kuni
18. detsembrini 2008.a lugeda 11% aastas.
19. Kostja poolt vaidlustamata hageja väidete kohaselt pidi ostuhinna tasumise kohustus olema täidetud hiljemalt
20. juulil 2007.a. Seega muutus kostja kohustus hiljemalt nimetatud kuupäeval sissenõutavaks ning alates
21. juulist 2007.a sattus kostja kohustuse täitmisega viivitusse. Kostja on tasunud hagejale ostuhinnast
22. augustil 2007.a 1000 Läti latti ning
23. novembril 2007.a samuti 1000 Läti latti. Ülejäänud osa ostuhinnast (3322,96 Läti latti) on kostja asja materjalidest nähtuvalt tasunud hagejale
24. veebruaril 2009.a (s.t pärast hagiavalduse esitamist).
25. Seega oli kostja 5322,96 Läti lati (s.o kogu ostuhind) tasumisega viivituses 46 päeva (ajavahemik 07.07.2007-21.08.2007). Lähtudes VÕS § 113 lg-s 1 sätestatust, oli ühe päeva viivisemäära suuruseks sellel perioodil 0,03% (s.o 11% : 365) ning ühe päeva viivise suuruseks 1,59 Läti latti (s.o 5322,96 x 0,03%). Hagejal on õigus nõuda kostjalt ülalnimetatud ajaperioodi eest viivist kogusummas 74,14 (s.o 46 x 1,59) Läti latti. 4322,96 Läti lati tasumisega oli kostja viivituses 78 päeva (ajavahemik 22.08.200707.11.2007). Ühe päeva viivisemäära suuruseks sellel perioodil tuleb samuti lugeda 0,03%, mis teeb ühe päeva viivise suuruseks 1,29 Läti latti (s.o 4322,96 x 0,03%). Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt kõnesoleva ajaperioodi eest viivist kogusummas 100,62 (s.o 78 x 1,29) Läti latti. 3322,96 Läti lati tasumise kohustusega oli kostja hagi esitamise hetkeks (s.o seisuga 26.06.2008.a) viivitanud 232 päeva (ajavahemik 08.11.2007-26.06.2008). Ühe päeva 4 2-08-27196 viivisemäära suuruseks sellel perioodil oli jätkuvalt 0,03%, mis teeb ühe päeva viivise suuruseks 0,99 Läti latti (s.o 3322,96 x 0,03%). Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt märgitud ajavahemiku eest viivist kogusummas 229,68 (s.o 232 x 0,99) Läti latti.
26. Kokku oli hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks ülaltoodu põhjal 403,44 Läti latti. Ümberarvutatuna Eesti kroonidesse Eesti Panga ametliku kursi järgi (1 Läti latt = 22,2328 Eesti krooni) hagi esitamise päeval (27.06.2008.a) moodustab see 8969,60 Eesti krooni.
27. Pärast hagiavalduse esitamist oli kostja 3322,96 Läti lati tasumisega täiendavalt viivituses kuni
28. veebruarini 2009.a, seega 230 päeva (ajavahemik 27.06.200811.02.2009). Ühe päeva viivisemäära suuruseks perioodil 27.06.2008-31.12.2008 tuleb lugeda 0,03%, mis teeb ühe päeva viivise suuruseks 0,99 Läti latti (s.o 3322,96 x 0,03%). Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt ajavahemiku 27.06.2008-31.12.2008 eest viivist 186,12 (s.o 188 x 0,99) Läti latti. Alates
29. jaanuarist 2009.a tuleb VÕS § 113 lg 1 järgseks viivisemääraks lugeda 9,5% aastas, vastavalt 0,026% päevas. (s.o 9,5% : 365). Ühe päeva viivise suuruseks teeb see käesoleval juhul 0,86 Läti latti (s.o 3322,96 x 0,026%). Hagejal on seega õigus nõuda kostjalt ajavahemiku 01.01.2009-11.02.2009 eest viivist 36,12 (s.o 42 x 0,86) Läti latti. Kokku on hagejal pärast hagiavalduse esitamist ja enne põhikohustuse täitmist kostja poolt tekkinud täiendavalt viivisenõue summas 222,24 Läti latti. Ümberarvutatuna Eesti kroonidesse Eesti Panga ametliku kursi järgi hagi esitamise päeva seisuga (1 Läti latt = 22,2328 Eesti krooni) moodustab nimetatud summa 4940,84 Eesti krooni.
30. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks kuulub seega rahuldamisele 13 910,44 (s.o 8969,60 + 4940,84) Eesti krooni ulatuses. Viivise täiendavaks väljamõistmiseks

§ 367

alusel (protsendina põhinõudest) puudub alus, kuna kostja on käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks põhinõude täitnud. 16. Kohus märgib täiendavalt, et kostja vastuses sisalduvad muud vastuväited ei oma käesoleva tsiviilasja lahendamise seisukohast tähtsust. Kohus jätab seetõttu

§ 238

lgte 1 ja 5 alusel tähelepanuta ka kostja vastusele lisatud tõendid (vt toimik, lk 29-33). Lähtudes VÕS § 103 lg-s 1 sätestatust, vabaneb võlgnik vastutusest kohustuse rikkumise eest üldjuhul üksnes siis, kui rikkumine on vabandatav. Seejuures eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Poolte poolt esitatu põhjal ei ole kohtule teada asjaolusid, mis muudaksid kostja ostuhinna tasumise kohustuse täitmisega viivitamise vabandatavaks. Lisaks tuleneb VÕS § 105 teisest lausest, et kui võlgnik ja võlausaldaja tegutsevad majandus- või kutsetegevuses, võib võlausaldaja nõuda viivist sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest. 17.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi osalise rahuldamise korral peaksid pooled

§ 163

lg-st 1 tulenevalt kandma menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades

§ 168

lg-tes 4 ja 5 sätestatut, peab kohus põhjendatuks lähtuda 5 2-08-27196 menetluskulude jaotamisel analoogia korras siiski

§ 162lg-st 1, jättes menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Hageja põhinõude (73 878,70 Eesti krooni) jätab kohus rahuldamata üksnes seetõttu, et kostja on võla pärast hagi esitamist tasunud. Samas on kostja oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks, mistõttu

§ 168lg-s 6 kohaldamisele ei kuulu.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (

§ 174lg 1).

Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (

§ 174lg 3).

18. Kohtu hinnangul ei kuulu rahuldamisele hageja taotlus hüvitatavate menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks otsuses vastavalt

§ 1741lg-le 1.

Käesolev otsus põhineb osaliselt küll hagi õigeksvõtul, kuid viimatinimetatud normi rakendamine on kohtu arvates otstarbekas juhul, kui hagi kuulub õigeksvõtul põhinevalt rahuldamisele kõikide selles esitatud nõuete suhtes.

§ 1741

lg 1 näol on tegemist erinormiga

§ 173ja § 174 sätete suhtes.

Kohtu hinnangul puudub põhjus erinormi laiendavalt tõlgendada. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 6