lg 2 kohaselt on dokumendiks ka kohtulahendid teistes kohtuasjades.
lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagi või vastuhagiga esitanud nõue, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega tuleb kohtul, kui poolte vahelise vaidluse asjaolud on samad, mis olid jõustunud kohtuotsuse tegemise aluseks, lähtuda jõustunud kohtuotsuse resolutsioonist. Riigikohtu 31.10.2007.a otsuse nr 3-2-1-88-07 kohaselt ei mõjuta otsuse põhjendav osa iseseisvalt võetuna poolte õigusi ja kohustusi. Seega ei arvesta kohus varasemas kohtuvaidluses tehtud otsuste põhjendusi, vaid ainult otsuste resolutsiooni. Jõustunud kohtuotsustega on jäetud rahuldamata O H nõue kinnistusraamatusse hüpoteegi sisse kandmiseks. Harju Maakohtu 07.12.2005.a ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.10.2006.a otsused on tehtud täpselt samadel asjaoludel, mis on esitatud käesolevas tsiviilasjas. Ringkonnakohus analüüsis oma otsuses ka O Hja M T i vahel 20.12.1997.a sõlmitud lepingut ning jätnud O H pandiõiguse 3 kinnistamata. Kohus leidis, et pandiõigus on lõppenud. Seega loeb kohus jõustunud kohtuotsuse resolutsioonidega tõendatuks, et pandiõigus on lõppenud. AÕS § 65 lg 1 kohaselt isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormse või kitsenduse sissekandmise läbi, võib nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Kuna kohus on tuvastanud, et pandiõigus on lõppenud, rikub kinnistusraamatusse kantud eelmärge kinnistu omaniku M M õiguseid. O H on kohustus anda nõusolek eelmärke kustutamiseks kinnistusraamatust. Kuna O H on sellest keeldunud, asendab tema tahteavaldust eelmärke kustutamiseks jõustunud kohtuotsus. Hagi tuleb rahuldada. Kohus selgitab kostjale, et antud kohtuotsusega ei võta kohus seisukohta selles osas, kellelt on O Hõigus nõuda võla tasumist. Kohus lahendab vaid kinnistusraamatusse seatud eelmärke kustutamise taotlust nende asjaolude põhjal, mis on kohtuotsuse koostamisel kohtule teada. Kui O H soovib võla väljamõistmist M T i pärijatelt või AS M T , on tal võimalik esitada kohtusse vastav hagi. Kui selleks pärijaks on M M, on O H õigus hagi tagamise korras taotleda M M kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmist. Menetluskulud
Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud
alusel kostja kanda.
lg 1, 2 kohaselt võib hageja nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.