lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 17.03.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik 15.12.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.12.2004.a müügilepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduauto Xxx(reg.nr xxx, väljalaskeaasta 1999) hinnaga 60 381 krooni. Samas sõlmisid pooled ka kapitalirendilepingu , mille nõuetekohase täitmise järel oleks kostja saanud taas sõiduki omanikuks. Kapitalirendilepingu järgseks intressiks lepiti kokku 29% ühe aasta kohta. Kuna kostja jättis kohustused täitmata, ütles hageja 06.09.2006.a. lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista:
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on põhivõla, viiviste ja intressi osas õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 94, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 ning alusel. Kohus leiab, et poolte vahelist lepingut saab käsitleda ka krediidilepinguna. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse 2 rahasumma, krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Riigikohus on 19.04.2006.a otsuses nr 3-2-1-29-06 ja 17.06.2008.a otsuses nr 3-2-1-56-08 asunud seisukohale, et liisinguleping on oma sisult krediidileping ning liisinguandja on vaadeldav krediidiandjana VÕS § 401 lg 1 tähenduses. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu sätteid. Kuna liisinguvõtjaks on füüsiline isi, kuuluvad kohaldamisele ka tarbijakrediidilepingu sätted (VÕS § 34). Kohus jätab hagi leppetrahvi 5 901.35 krooni osas rahuldamata. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-120-08 on tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.
alusel rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud, tuleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis välja kokkulepitud intressimääras ehk suuruses 29% tagastamata krediidisummalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 10.12.2008 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 11.12.2008. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 2025 krooni, millest 25 krooni moodustab riigilõiv elektroonilise menetlusdokumentide väljatrüki eest ja 2000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 2025 krooni. Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.