1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks.
2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg. 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäär alates 2008.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2175 krooni. Hageja on esitanud lapse kulude kalkulatsioonis andmed, mille kohaselt kulub lapsele igas kuus 6300 krooni. Kostja nõustub maksma elatist kuus 1345 krooni, kuna leiab, et tema majanduslik olukord ei võimalda enamat maksta. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja varaline seisund oleks kostja omast parem. Kohus leiab, et kostja näol on tegemist töövõimelise meesterahvaga, kellel teisi ülalpeetavaid ei ole ja kes peab olema võimeline võtma tarvitusele kõik abinõud, et kindlustada oma lapsele mõistlik elatustase. 2
lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist kohtule, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuulub rahuldamisele. Kostja väide, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust on paljasõnaline ja ei ole kohtus tõendamist leidnud. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et esineksid
Seoses sellega leiab kohus, et vastavalt hageja soovile tuleb elatis mõista välja tagasiulatuvalt alates 01.01.2008.a. summas 2175 krooni. Apellatsioonkaebus
lg 3 alusel ei olnud hageja tõendanud, et vanemate varaline seisund või lapse vajadused on muutunud. Hagiavaldusest nähtub, et hageja elab XXXXXX ja tema varaline seisund on parem kui kostjal. Apellant ei nõustu elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisega alates 01.01.2008. a. Vastavalt
lg 1 ja 2 alusel ei viidanud hageja avalduses, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, kuna kostja tasub elatist regulaarselt. Kohus aga leidis, et kostja väide ei ole tõendamist leidnud. Kui hageja ei toonud esile selliseid asjaolusid, mille üle kostja peaks vaidlema, siis kostja ei pea neid vaidlustama ega tõendama. Asjaolu, et hageja ei esitanud hagi varem tõendab seda, et lapsel oli hagi esitamiseni piisav sissetulek
Apellant leiab, et kuna hagi ei olnud esitatud varem, siis puudus selleks vajadus. Apellandi sissetulek ei võimalda tasuda elatist tagasiulatuvalt. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ning toimiku materjalidega leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja käesolevas asjas tehtud maakohtu otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei hakka neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt üle kordama. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega nagu oleks maakohus jätnud hindamata kostja väite, mille kohaselt ei näe kehtiv õigus ette elatisraha muutmist seoses elatisraha alammäära suurenemisega. Selle väite osas on maakohus seisukoha võtnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellesisulise seisukohaga. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei esitanud hagi alusena mitte üksnes elatisraha miinimumi suurenemist kui sellist, vaid ka asjaolu, et kulutused lapsele moodustavad 6300 krooni suuruse summa ning maakohtu otsusega kostjalt välja mõistetud summa on alla poole viidatud lapse vajadustest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt otsuses väljendatud seisukohtadega, mille kohaselt ei ole apellant esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse elatise väiksemas määras, kui miinimum määras väljamõistmiseks. Teistsugusele seisukohale asumiseks ei anna alust ka 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.