Obsah (5)

§ 69§ 9§ 28§ 66§ 67

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2008, Tallinn Haldusasja number 3-07-2566 Haldusasi Hooneühistu Spordi 4A

) § 69 lõike 1 sätetega. Ühistu pole seetõttu tasunud AS VSA poolt saadetud arveid, kuna olmejäätmete vedu reaalselt ei toimu.

1. Kaebaja märgib veel, et vastustaja on kaebajat süüdistanud autodega õuel sõitmisest tekkivate segunenud olmejäätmete tekitamises. Tegemist on garaažiboksidega, kus tegelikkuses keegi ei ela, seal ei toodeta midagi ning seega ei teki ka olmejäätmeid. Territoorium on erastatud maa-ala ning see ei ole läbikäidav, seega võõrad sinna ei pääse. Kaebaja leiab, et autodega olmejäätmete tekitamine on absurd, kuna kinnirullitud liiva ja killustiku pinnasel ei ole võimalik tekitada segunenud olmejäätmeid. Eeltoodust tulenevalt palub kaebaja tühistada vaidlustatud korralduse ja neile AS VSA poolt esitatud arved. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Vastustaja viitab esiteks jäätmehoolduse eeskirjale, mille § 12 lõike 4 kohaselt on Tallinna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele nimetatud paragrahvi lõikes 2 nimetatud olmejäätmete valdajatele. Olmejäätmete valdaja on lõike 4 kohaselt ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub garaaž, suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise, garaaži või korteri kui vallasasja omanik. Lõike 5 kohaselt loetakse jäätmevaldaja

§ 69

lõike 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud kirjaliku jäätmeveolepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. 6. Vastustaja viitab sellele, et

§ 69

lõike 6 kohaselt võib linnavalitsus või tema poolt volitatud isik erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas keskkonnaametile kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 7. Kolmandaks viitab vastustaja ka

§ 69

lõikele 4, mille kohaselt võib valla- või linnavalitsus erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määruse punkti 7.8 kohaselt loeb Linnavalitsus jäätmevaldaja mitteliitunuks, kui esinevad mõjuvad põhjused, mis õigustavad jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist ja jäätmevaldaja soovib ja suudab ise keskkonnaohutult korraldada oma olmejäätmete käitluse. Sama määruse punkti 7.9 kohaselt on mõjuvateks põhjusteks, mis võivad õigustada jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemist, eelkõige järgmised asjaolud: 7.9.1 jäätmevaldaja kasutab oma olmejäätmete kogumiseks presskonteinereid või mõnda teist liiki konteinereid (mis on vastustaja sõnul vähelevinud ja mille hind on vähemalt 50 000 krooni ning mida enamikul jäätmekäitlusega tegelevatel ettevõtjatel ei ole); 7.9.2 jäätmevaldaja kinnisasjal või territooriumil tekib olmejäätmeid suurtes kogustes massiürituste korraldamise ajal, muul ajal tekib olmejäätmeid väikestes kogustes. Vastustaja leiab, et hooneühistu Spordi 4A suhtes ei esine asjaolusid, mis võimaldaksid teda erandkorras lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks.

1. Vastustaja lisab, et hooneühistu Spordi 4A poolt 06.08.2007 Kristiine Linnaosa Valitsusele esitatud taotluses korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks esitati põhjendus, et hooneühistul tekib prügi väheses koguses ning garaažibokside kasutajad panevad tekkinud prügi oma elukohajärgse korteriühistu prügikonteineritesse. Kaebajale selgitati vastustaja sõnul, et hooneühistu Spordi 4A ja korteriühistu puhul on tegemist eraldiseisvate jäätmesubjektide ehk jäätmevaldajatega, sõltumata sellest, kas garaažibokside omanike ja majaelanike ring kattub või 2 mitte. Lisaks selgitati, et selline lahendus on küll aktsepteeritav, kuid selleks peab hooneühistu Spordi 4A sõlmima vastava kokkuleppe vastava korteriühistu ja prügiveofirmaga. Pakutud lahendus pole aga aluseks hooneühistu lugemiseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks ja sellel põhjusel esitatud taotlust ka ei rahuldatud.
2. Vastustaja sõnul pakkus ta kohtumisel kaebaja esindaja A. Laanesooga välja ka sisulise lahenduse, mis lahendaks kaebaja jäätmeprobleemi optimaalsemail viisil. Vastustaja tegi kaebajale ettepaneku rääkida läbi AS-ga VSA Eesti, kes teostab antud piirkonnas jäätmete vedu ning sõlmida leping, mis vastaks hooneühistu poolt tekitatud jäätmete mahule. Kristiine Linnaosa Valitsusele teadaolevalt on neil AS-ga VSA Eesti ka vastav leping sõlmitud 01.12.2007, mille kohaselt on teenuse hinnaks 35 krooni kuus. Vastustaja leiab, et probleem on leidnud läbirääkimistel optimaalseima sisulise lahenduse ning kaebuse esitaja motiiv ja taotlus jäävad seetõttu arusaamatuks. Vastustaja leiab, et korralduse tühistamiseks puudub alus ning palub eeltoodust tulenevalt jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, hinnanud kõiki poolte esitatud põhjendusi ja tõendeid nende kogumis, leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. Kohtu põhjendused on järgmised.
4. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et Tallinna haldusterritooriumil on korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik. Vaidlust ei ole selleski, et hooneühistu Spordi 4A on kinnistusraamatusse kantud Tallinnas Spordi tn 4A (registriosa nr 8589501) omanikuna (II jao kande kohaselt „Garaažiühistu „SPORDI 4A“, registrikood 80118359, Tallinn).
5. Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas esineb seaduslik alus hooneühistu korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks või ei. Kaebuse esitaja leiab, et kuna hooneühistu Spordi 4A hõlmab garaažibokse, siis ei teki seal jäätmeid. Teisisõnu vaidleb kaebuse esitaja vastu sellele, et linnavalitsus käsitleb teda olmejäätmete valdajana jäätmeseaduse mõttes. Juhul, kui kohus loeb kaebuse esitajat jäätmetekitajaks (jäätmete valdajaks), vajab analüüsimist küsimus, kas vaidlustatud korraldus on piisavalt põhjendatud ja kas vastustaja on õigesti teostanud kaalutlusõigust.
6. Kohus leiab, et jäätmekäitlust reguleerivad õigusaktid loevad kaebuse esitajat jäätmetekitajaks/jäätmevaldajaks.

§ 9

kohaselt on jäätmevaldaja jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Paragrahvi 10 kohaselt on jäätmetekitaja isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub (sama sätestab jäätmehoolduseeskirja § 3 p 10). Seega ei sätesta nimetatud õigusnormid iseenesest seda, et garaaži või garaažiühistu (või ka hooneühistu) näol oleks tegemist jäätmetekitajaga. 14. Seoses korraldatud ehk kohustusliku jäätmeveoga sätestab

§ 69

lõige 1, et jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest või käesoleva seaduse § 66 lõikes 4 nimetatud määruse jõustumisest. Liitumisajaks loetakse antud loa või määruse jõustumise ajast hilisemat aega. Lõike 2 kohaselt on jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveo tähenduses ka korteriühistu, selle puudumisel aga selle kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Jäätmeseadus ei sätesta otsesõnu korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustust garaaži, garaažiühistu või hooneühistu osas. Samas on loetakse liitunuks „kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum“. Kaebuse esitaja on vaidlusaluse garaažiühistu aluse maa omanik.

grammatilise tõlgenduse tulemusena ei ole garaaž küll ei „suvila, elu- või äriruum“, kuid kohus leiab, et

§ 69

lõike 2 mõte on olnud hõlmata mistahes hooned, et ei tekiks olukorda, kus hoones küll ei elata, kuid seal tekitatakse 3 jäätmeid, kuid nende vedu ei ole jäätmete tekitamise kohas korraldatud. Lisaks täpsustab

§ 69

lõikes 2 sätestatut jäätmehoolduseeskirja § 12 lõige 4, mille kohaselt on Tallinna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveoga liitumine kohustuslik kõikidele sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud olmejäätmete valdajatele. Olmejäätmete valdaja on jäätmehoolduseeskirja § 12 lõike 4 kohaselt ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub garaaž, suvila, eluvõi äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise, garaaži või korteri kui vallasasja omanik. Seega on kaebuse esitaja Tallinnas Spordi tn 4A asuvate garaažide omanikuna olmejäätmete valdaja jäätmehoolduseeskirja tähenduses ja jäätmevaldaja

§ 69lõike 2 tähenduses.

1. 06.08.2007 esitas hooneühistu Spordi 4A Kristiine Linnaosa Valitsusele taotluse korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. Kristiine linnaosa vanema 11.10.2007 korraldusega nr 323 jäeti taotlus rahuldamata. Haldusasja lahenduse seisukohalt on oluline, et vaidlustatud korraldus on haldusorgani poolt kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakt. Vastavalt HKMS § 19 lõikele 6 kui asutus, ametnik või avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitev muu isik on volitatud tegutsema diskretsiooni (suvaõiguse) alusel, kontrollib kohus ka seda, kas haldusakti andmisel või toimingu sooritamisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusaktile esitab nõuded haldusmenetluse seaduse § 4, mille lõike 1 kohaselt on kaalutlusõigus (diskretsioon) haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel ja lõike 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.
2. Kohtulik kontroll kaalutlusõiguse alusel välja antud haldusakti üle on piiratud: kohus kontrollib, kas õigusnormid, mille alusel haldusakt välja anti, sisaldasid endas kaalutlusruumi, kas tegemist sai olla otsustusdiskretsiooniga (kas võtta vastu konkreetne otsus või mitte) või lisaks ka valikudiskretsiooniga (milline otsus vastu võtta), millised on kaalutavad väärtused ja millist eesmärki otsus kandma peab. Kohus ei saa asetada ennast haldusorgani rolli ja hakata asjaolusid ise hindama so otsustama, millised tuvastatud asjaoludest on olulisemad. Kohus hindab haldusakti väljaandmisel teostatud kaalumist vaid sellest aspektist, kas kaalumine leidis aset ja kas haldusorgani otsus on loogiliselt ja ratsionaalselt põhjendatud ning ei riku õiguse üldtunnustatud väärtusi (nt võrdsuse või proportsionaalsuse põhimõtet). Kohus leiab käesoleval juhul, et haldusorgan on tehtud otsust piisava hoolsusega kaalunud ning et need kaalutlused on veenvad, loogilised ja seetõttu ka õiguspärased. Korralduses on leitud, et garaažides tekivad seoses autode hoidmise ja kasutamisega segunenud olmejäätmed, mis välistab jäätmeveoga mitteliitumise. Seega on korraldus adekvaatselt põhjendatud.
3. Kohus leidis eelnevalt, et kaebuse esitaja on jäätmevaldaja

ja jäätmehoolduseeskirja tähenduses.

§ 28

lg 1 kohaselt on jäätmevaldaja kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Vastavalt

§ 66

lõigetele 1 ja 2 on korraldatud jäätmevedu olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Kohaliku omavalitsuse organ korraldab oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo.

§ 67

lg 1 järgi korraldab kohaliku omavalitsuse üksus iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega jäätmeveo eri- või ainuõiguse andmiseks konkursi konkurentsiseaduse alusel kehtestatud korras. Vastavalt

§ 69

lõikele 1 toimub korraldatud jäätmeveoga liitumine kõigile jäätmevaldajatele automaatselt seaduse alusel, st, et isikul puudub valik, kas korraldatud jäätmeveoga liituda või mitte. Jäätmevaldaja on korraldatud jäätmeveoga liitunud alates kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud jäätmeveo jäätmeloa kehtima hakkamisest. Korraldatud 4 jäätmeveo eesmärk on eelkõige liita kõik jäätmete tekitajad jäätmeveo süsteemiga ning seeläbi vähendada peremehetute jäätmete teket linna ja selle lähiümbruse avalikul territooriumil. Nimetatud eesmärk on kohtu hinnangul kantud ülekaalukast avalikust huvist. 18. Erandina saab isikut korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugeda

§ 69

lg 4 alusel, mis sätestab, et valla- või linnavalitsus võib lugeda erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Taotleja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise otsustamisel tuleb kohalikul omavalitsusel arvestada sellega, et taotleja jäätmete käitlus ei tohi sattuda vastuollu jäätmeseaduse nõuetega. Seetõttu pole taotluse rahuldamiseks alust juhul, kui asjas kogutud andmed ei võimalda piisava kindlusega veenduda, et taotleja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine ei too kaasa jäätmekäitlemise nõuete rikkumist.

1. Kohus märgib veel, et jäätmekäitluses on oluline läheduse põhimõte, mis on sätestatud jäätmeseaduse §-s 32: jäätmed kõrvaldatakse nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas jäätmekäitluskohas, kus on tagatud inimese tervise ja keskkonna ohutus. See põhimõte toetab haldusorgani põhjendusi, miks kaebuse esitaja peaks tekkinud olmejäätmed ladestama garaažide juures, mitte oma kodustes majapidamistes. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et korraldus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Seega tuleb kaebus jätta rahuldamata.
2. HKMS § 92 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ega kaebaja ei ole taotlenud enda kantud menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kadriann Ikkonen kohtunik 5