2-07-15787/17

2-07-15787 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Raivo Einula Määruse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009.a., Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-15787 Tsiviilasi L T versus T T ühisvara jagamiseks Menetlusosalised ja nende Hageja L T (isikukood xxx, elukoht xxx) esindajad Hageja esindaja vandeadvokaat Kai Amos (Advokaadibüroo Amos ) Kostja T T (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja esindaja vandeadvokaat Rene Frolov (Advokaadibüroo Tark & Co ) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-07-15787 L T hagis T T vastu ühisvara jagamiseks.
3. Kinnitada poolte kompromiss ja jagada nende ühises omandis oleva ühisvara järgnevalt: 2.
4. kinnistusraamatus T T nimel olev kinnisasi asukohaga Xxx/ Xxx, Nõmme linnaosa, Tallinn, katastritunnusega xxxkoos sellel asuva ehitise sisustuse ja kinnisasja päraldistega jääb T T ainuomandisse; 2.
5. kinnistusraamatus L T nimel olev kinnisasi asukohaga Xxx, Kuressaare linn, Saaremaa, katastritunnusega xxxkoos sellel asuva ehitise sisustuse ja kinnisasja päraldistega jääb L T ainuomandisse; 2.
6. kinnistusraamatus L T nimel olev kinnisasi asukohaga Xxx, katastritunnusega xxx ja kogupindalaga 7960m2 jääb L T ainuomandisse.
7. Kõik tsiviilasjaga seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning teisele poolele ei 1 2-07-15787 esitata sellest tulenevalt mingeid nõudmisi.
8. Kumbki pool teeb kõik endast oleneva, sealhulgas täielikku ja igakülgset koostööd teise poolega, saavutamaks kohtulahendi, millega nii tema ise kui ka teine pool vabastataks nende tsiviilasja menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest, mille osas tema ise või teine pool sai riigipoolset menetlusabi.
9. Määrus väljastada pooltele, Rahandusministeeriumile, Jus Tsministeeriumile, Eesti Advokatuurile. MENETLUSKULUD
10. L T ja T T vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest nende menetluskulude osas (tulnevalt TsMS § 190 lg 7), s.o. riigilõiv, ekspertiisitulu, riigi õigusabi.
11. Kõik tsiviilasja menetlemisega kaasnenud menetluskulud jäävad Eesti Vabariigi kanda.
12. Tasuda riigieelarve vahenditest Advokaadibüroole Tark & Co vandeadvokaat Rene Frolov’ile töötasuna tema poolt antud riigi õigusabi eest 3 000.- krooni, lisaks käibemaks 540.- krooni, kokku 3 540.- (kolm tuhat viissada nelikümmend) krooni. Edasikaebamise kord Määruse punktide 1-7 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 1 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Määruse punkt 8 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Menetluse käik maakohtus Harju Maakohtu menetluses on L T nõudes T T vastu ühisvara jagamiseks ja hüvitise 2 000 000 krooni väljamõistmiseks (edaspidi tsiviilasi). 23.03.2009.a. edastasid L T ja T T (edaspidi koos ka pooled) kohtule nende poolt allkirjastatud kompromissilepingu (edaspidi kompromiss). Seoses kompromissi sõlmimisega ning juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4, § 430 lg 1 ja 2, § 661 lg 4 taotlevad pooled kompromissi kinnitamist; menetluse lõpetamist ja määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kompromissi kohaselt paluvad hageja ja kostja jagada poolte ühises omandis oleva ühisvara järgnevalt:
13. kinnistusraamatus T T nimel olev kinnisasi asukohaga Xxx/ Xxx, Nõmme linnaosa, Tallinn, katastritunnusega xxx koos sellel asuva ehitise sisustuse ja kinnisasja päraldistega jääb T T ainuomandisse;
14. kinnistusraamatus L T nimel olev kinnisasi asukohaga Xxx, Kuressaare linn, Saaremaa, katastritunnusega xxx koos sellel asuva ehitise sisustuse ja kinnisasja päraldistega jääb L T ainuomandisse;
15. kinnistusraamatus L T nimel olev kinnisasi asukohaga Xxx, katastritunnusega xxx ja kogupindalaga 7960m2 jääb L T ainuomandisse. 2 2-07-15787 Samas kõik tsiviilasjaga seotud menetluskulud jäävad poolte endi kanda ning teisele poolele ei esitata sellest tulenevalt mingeid nõudmisi. Kumbki pool teeb kõik endast oleneva, sealhulgas täielikku ja igakülgset koostööd teise poolega, saavutamaks kohtulahendi, millega nii tema ise kui ka teine pool vabastataks nende tsiviilasja menetluskulude riigituludesse kandmise kohustusest, mille osas tema ise või teine pool sai riigipoolset menetlusabi. Lähtudes TsMS § 661 lg 4 lühendavad pooled käesolevaga kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse suhtes määruskaebuse esitamise tähtaja 1 (ühe) kalendripäevani. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sh sellest, et menetluse lõpetamise korral ei saa pool uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama poole vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled paluvad oma ühistaotluses, et tulenevalt asjaolust, et mõlemale poolele on nende kehva majandusliku seisundi tõttu antud tsiviilasjas menetluskulude, sh riigilõiv (Harju Maakohtu 14.05.2007.a. määruse alusel on L T le antud riigipoolset menetlusabi hagi esitamisel, vabastades ta osaliselt riigilõivu tasumisest summas, mis ületas L T poolt faktiliselt tasutud 2 000 krooni), ekspertiisikulu (Harju Maakohtu 02.04.2008.a. määruse alusel on T T le antud riigipoolset menetlusabi kinnisvaraekspertiisi kulude tasumisel, võimaldades tal tasuda temale langev osa eksperditasust (so 50% ehk ½ ekspertiisikulust) 6 kuu jooksul menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 02.04.2008.a. määrusega on tehtud samasisuline otsustus ka L T kasuks. Pooltele teadaolevalt on eksperdile makstud eksperditasu summas 10 620.- krooni, sh käibemaks), riigi õigusabi (Harju Maakohtu 30.08.2007.a. määruse alusel on T T le antud tsiviilasja menetluses riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Harju Maakohtu 08.11.2007.a. määruse alusel on L T le antud tsiviilasja menetluses riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, kuid tasu väljamaksmist ei ole taotletud), kandmisel riigipoolset menetlusabi, kuid pooled on vastastikkuste järeleandmiste ja ühiste jõupingutuste tulemusel suutnud sõlmida kompromisslepingu ajal, mil nende majanduslik seisund ei ole paranenud, taotlevad pooled lähtudes TsMS § 190 lg 7 ühtlasi nii L T kui ka T T vabastamist menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest nende menetluskulude osas, milles emmale-kummale või mõlemale anti tsiviilasjas riigipoolset menetlusabi. Menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastamise küsimuse lahendamisel paluvad pooled ’mõjuva põhjusena’ TsMS § 190 lg 7 mõttes lisaks kompromissi sõlmimisele arvestada ka järgnevat. Väga keeruliste, raskete ja pikkade läbirääkimiste tulemusel jõudsid pooled olukorrani, kus L T oli nõus poolte ühisvara jagamisega kompromissis sätestatud tingimustel, kuid eeldusel, et tema ei peaks kandma rohkem menetluskulusid – see tähendab, et need jääksid kas T T või riigi kanda. T T on sügava nägemispuude tõttu püsivalt töövõimetu (töövõime kaotus 100%) ja tema sissetulekuks on riiklikud sotsiaaltoetused. Kompromissi kohaselt T T omandisse jääv kinnistu on tema ning tema juures elava poolte ühise tütre kodu, mida seetõttu menetluskulude katteks müüa lihtsalt ei ole võimalik – seadus seda ka ei eelda. Hetkel veel gümnaasiumis õppiv ja kõikide eelduste kohaselt oma õpinguid edaspidi jätkav tütar on T T kasvatamisel ja peaasjalikult ka tema ülalpidamisel (kuigi L T tasub tütrele ka elatist), mistõttu kulub T T sissetulek täies ulatuses tema ja tütre igapäevaseks eluks. Seetõttu ei ole T T objektiivselt võimeline menetluskulusid tasuma. Samas soovib ta igati asja lahendamist kompromissiga. Kuna pooled soovivad asja lahendamist kompromissiga, siis lepiti kokku teha ühiselt kõik jõupingutused selleks, et leida kohtu ja riigi poolt mõistmist menetluskulude osas – seda kompromissi kaudu saabuva õigusrahu huvides. 3 2-07-15787 Vandeadvokaat Rene Frolov on esitanud 25.03.2009.a. kohtule kirjaliku taotluse, milles palub tasuda Advokaadibüroole Tark & Co riigieelarvest 3 000.- krooni, millele lisandub käibemaks 18%, see on 540.- krooni, seega kokku 3 540.- krooni. Antud tsiviilasjas õigusabi osutamiseks tegelikult kulunud tööaeg 24.03.2009.a. seisuga on 87h. Ülevaade riigi õigusabi osutamisel tehtud tööst ja selleks kulunud ajast on esitatud taotluse lisas (köide 2, tlk 204-210). Lähtudes lisatud ülevaatest oleks põhjendatud riigi õigusabi tasu kindlaksmääramine lähtudes tegelikult tehtud tööst. Samas leiab esindaja, et vältides tarbetuid vaidlusi tegelikult tehtud töö mahu ja kestvuse põhjendatuse jms osas saaks igal juhul põhjendatuks lugeda riigi õigusabi määramist ~80% (umbkaudu kaheksakümne protsendi) ulatuses tegelikult tehtud tööst, so 70h (70 töötundi). See arvestus teeks tasumisele kuuluva riigi õigusabi tasu suuruseks 70 x 420 = 29 400 krooni + käibemaks 5 292 krooni = 34 692 krooni (nimetatu ei arvesta asjaolu, et riigi õigusabi osutamisel on kantud mh sidekulu (kliendiga suhtlemine ja telefoni teel nõu pidamine), koopiate tegemise ja postikulu (kohtule ja/või teisele poolele edastatud menetlusdokumendid) ja muid kulusid, mille hüvitamist seadus ei võimalda). Esindaja märgib, et lähtudes:
16. L T ja T T 23.03.2009.a. taotlusest, milles pooled paluvad muude asjade kõrval kohtult poolte vabastamist menetluskulude (ennekõike riigi poolt juba kantud ekspertiisikulude) riigituludesse tasumise kohustusest – ja seda olukorras, kus nad on raske menetluse käigus ja raskete järeleandmiste kaudu saavutanud kompromissi;
17. allakirjutanu poolt 10.03.2009.a. eelistungil väljendatud ja jätkuvast valmisolekust teha järelandmisi enda poolt tehtud töö eest taotletava riigi õigusabi tasu suuruse osas selleks, et pooled saaksid kompromissiläbirääkimiste käigus maksimaalses ulatuses loota punktis 1 nimetatud taotluse rahuldamise väljavaadetele;
18. eeldusest, et advokaadi poolt osutatud õigusteenuse eest taotletava riigi õigusabi summa oluline vähendamine ja sellest tulenev kokkuhoid riigi õigusabi tasu arvelt võimaldab riigil (ja ses olukorras riigi huvide eest seisval kohtul) suhtuda paremini ja vastutulelikumalt punktis 1 nimetatud taotlusse, ei taotle allakirjutanu käesolevaga riigi õigusabi tasu kindlaksmääramist mitte ülalnimetatud põhjendatud summas 34 692.- krooni (sh KM) vaid umbkaudu 30 000.- krooni (sh KM) ehk umbes 90% ulatuses vähendatud summas ehk summas 3 540.- krooni (sh KM). Arvestades eeltoodut ning juhindudes RÕS § 22 lg 1 ja 2, samuti Jus Tsministri 26.01.2005 määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord” § 1 lg 2 ning § 12 lg 1, 2, 4 ja 5 palun määrata Advokaadibüroo Tark & Co vandeadvokaat Rene Frolovile tsiviilasjas 2-07-15787 perioodil 29.06.2007.a. kuni 24.03.2009.a. (k.a.) T T le osutatud õigusabi eest riigi õigusabi tasu summas 3 540.- krooni (3 000.- krooni + käibemaks 540.- krooni). Määruse põhjendused ja kohaldatav seadus Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub 4 2-07-15787 rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 432 ja
19. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Menetluskulud TsMS § 190 lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus hinnanud poolte ühistaotlust ja tõendeid leiab, et hageja ja kostja tuleb vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest nende menetluskulude osas:
20. riigilõiv (Harju Maakohtu 14.05.2007.a. määruse alusel on L T le antud riigipoolset menetlusabi hagi esitamisel, vabastades ta osaliselt riigilõivu tasumisest summas, mis ületas L T poolt faktiliselt tasutud 2 000 krooni);
21. ekspertiisikulu (Harju Maakohtu 02.04.2008.a. määruse alusel on T T le antud riigipoolset menetlusabi kinnisvaraekspertiisi kulude tasumisel, võimaldades tal tasuda temale langev osa eksperditasust (so 50% ehk ½ ekspertiisikulust) 6 kuu jooksul menetlust lõpetava lahendi jõustumisest. Harju Maakohtu 02.04.2008.a. määrusega on tehtud samasisuline otsustus ka L T kasuks. Pooltele teadaolevalt on eksperdile makstud eksperditasu summas 10 620.- krooni, sh käibemaks);
22. riigi õigusabi (Harju Maakohtu 30.08.2007.a. määruse alusel on T T le antud tsiviilasja menetluses riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Harju Maakohtu 08.11.2007.a. määruse alusel on L T le antud tsiviilasja menetluses riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud, kuid tasu väljamaksmist ei ole taotletud), nende kehva majandusliku seisundi tõttu. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 21 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi tasu advokaadile riigi õigusabi osutamise eest makstav tasu. Vastavalt RÕS § 21 lg 3 kehtestab riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab justiitsminister määrusega. Justiitsministri 26.01.
23. a määruse nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korda ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) § 12 lg 1 ja 2 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistumise eest ja tsiviilasja kohtulikus menetluses osalemise eest 210.- krooni iga poole tunni kohta. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 ning Korra § 12 lg 1 ja 2 peab kohus kostja esindaja Rene Frolovi taotlust põhjendatuks, loeb taotluses märgitud tööajakulu vastavaks asjas õigusabi osutamiseks kulunud ajale ja leiab, et tasu riigi õigusabi osutamise eest kuulub väljamaksmisele taotluses märgitud määras, s.o. Advokaadibüroole Tark & Co vandeadvokaat Rene Frolov’ile töötasuna tema poolt antud riigi õigusabi eest 3 000.- krooni, lisaks käibemaks 540.- krooni, kokku 3 540.- krooni. 5 2-07-15787 Raivo Einula Kohtunik 6