Obsah (4)

§ 176§ 180§ 136§ 183

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-81170 Tsiviilasi OÜD avaldus pan

) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt

§-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise.

§ 180

lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. OÜDseaduslik esindaja juhatuse liige L K esitas kohtule avalduse OÜDpankroti välja kuulutamiseks. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisa kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Võlgnikul puudub vara, kohustusi on võlgnikul kokku 596 137.66 krooni. Võlgniku majandustegevus on lõppenud, rendileping on lõppenud alates 01.10.

1. Võlgnik on ajavahemikul 2004-2008.a tegutsenud kahjumiga. Võlgniku omakapital seisuga 31.12.2007 oli – 430 792 krooni ja seisuga 31.12.2008 – 467 324 krooni. 2008.a teisel poolaastal asus võlgniku esindaja sisuliselt ettevõtet likvideerima – töötajad saadeti puhkusele, seejärel 4 2-08-81170 lõpetati töölepingud kahepoolsel kokkuleppel, võlgnik võõrandas osa varast. Käesolevaks ajaks on tööleping kõigi töötajatega lõpetatud. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; vastused järelepärimistele; pearaamatu väljavõte, pangatehingute väljavõte, vara nimekiri, müügileping, võlgniku 2005., 2006.,
2. ja 2008 majandusaasta aruanne – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Kohus leiab, et kuna võlgniku tegevus on lõppenud, töölepingud töötajatega lõpetatud, võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, võlgniku omakapital ei vasta

§ 136ja 176 nõuetele, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu.

Võlgniku raamatupidamine ei ole nõuetekohaselt korraldatud. 30.11.2008 on võlgnik koostanud materiaalse põhivara koondi, millest nähtub, et kogu vara (v.a ühe õmblusmasina) jääkmaksumus on 0 krooni, võlgniku seadusliku esindaja selgituste kohaselt ei ole põhivara käesolevaks hetkeks olemas. Võlgniku dokumentidest ei nähtu, et põhivara oleks võõrandatud. 01.10.2008 müüs võlgnik põhivara (9 erinevat õmblusmasinat ja muud õmblustarvikut) S OÜ-le hinnaga 49 270.90 krooni, mis oli kõrgem müüdud vara raamatupidamislikust väärtusest. Kassaraamatu väljatrüki kohaselt laekus müügist saadud raha kassasse 01.10.2008, pärast seda kuupäeva on tehtud kassast väljamakseid vaid 20 414 krooni ulatuses (3 makset – M(10.11.2008) ja A AS (16.10.2008 ja 10.11.2008), seega vähemas ulatuses, kui oli põhivara müügihind. Sellest hoolimata kassaraamatu kohaselt kassas rahalised vahendid puuduvad. Seega, kassaraamatu kohaselt pidi kassajääk olema enne 01.10.2008 miinuses.

§ 183kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus.

Arvestades asjaolu, et võlgniku raamatupidamisaruanded ei kajasta võlgniku vara (põhivara) jääki ning võlgniku juhatuse liige ei ole korraldanud võlgniku kassas oleva raha arvestust, on võlgniku juhatuse liige jätnud täitmata oma raamatupidamise korraldamise kohustuse. Kuna võlgniku raamatupidamine ei kajasta võlgniku vara tegelikkus seisu, siis ei ole võimalik tuvastada võlgniku vara koosseisu, vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi, mis annaks võimaluse pankrotivara moodustada ning saadud raha arvelt võlausaldajate nõudeid rahuldada. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades asjaolu, et karistusseadustiku § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse teadvalt rikkumine süütegu, on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku kassajääk on

1. II poolaastal 150 000 – 200 000 krooni suurune,
2. aasta II poolaastal see vähenes aasta lõpuks 49 320 kroonini. Kuni 01.04.2008 kassajääk vähenes pidevalt, pärast seda tehtud kassatehingute kohta päevatehingute ja jäägi arvestusi võlgnik ajutisele pankrotihaldurile ja kohtule esitanud ei ole. Kassase jõudis raha eelkõige pangaautomaadist sularaha väljavõtu tulemusena; kassamüüki nähtub vaid
3. aasta raamatupidamise alusdokumentidest. Kassast maksti välja palkasid ning mõnel üksikjuhul ka üüritasu ja kõrvalkulusid. Enamasti vähenes kassajääk raha viimise kaudu panka. Märtsis 2008.a arestis Maksu- ja Tolliamet võlgniku pangakontod. Pärast seda toimusid võlgniku arveldused kassa vahendusel. Eeltoodust tulenevalt on võlgnik hoidunud kõrvale maksuvõla tasumise kohustusest, samas on ta võlgade tasumisel eelistanud oma teisi võlausaldajaid (töötajat, üürileandjat, raamatupidamisteenust osutavat firmat) Eesti Vabariigile (läbi Maksuja Tolliameti). Võlgniku kohustused moodustavad 596 137.66 krooni, millest maksuvõlgnevus koos intressidega on 532 159 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liikme poolset riiklike maksude tasumisest kõrvalehoidumist ning teiste võlausaldajate eelistamist Eesti Vabariigile (läbi Maksu- ja Tolliameti) on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. 5 2-08-81170 Äriseadustiku (edaspidi

) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse.

§ 176

sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui

§s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. Võlgniku 2006.a majandusaasta aruande kohaselt oli võlgniku omakapital seisuga 31.12.2006 21 428 krooni (tl 55), 2007.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku omakapital 31.12.2007 seisuga – 430 792 krooni (tl 32), 2008.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku omakapital seisuga 31.12.2008 – 467 324 krooni.

§ 136kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni.

Seega ei vastanud võlgniku omakapital seisuga 31.12.2006

§ 136nõuetele.

Võlgniku osanikud ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Võlgniku juhatuse liikmel oli tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja

§ 180

lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust äriühingu juhatus ei ole täitnud ja pankrotiavaldust kohtule võlgnik esitanud ei ole. Kuna võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2006 21 428 krooni, siis järeldub eeltoodust, et võlgnik muutus maksejõuetuks 2006.a vältel. Täpsemat perioodi ei ole kohtul võimalik hinnata võlgniku igakuiste raamatupidamisdokumentide puudumise tõttu. Eeltoodust järeldub, et võlgnik juhatus pidanuks esitama pankrotiavalduse hiljemalt 2006.a lõpuks, seda kohustust võlgniku juhatuse liige täitnud ei ole, pankrotiavalduse on kohtule esitatud alles 01.12.2008, seega kaks aastat peale võlgniku maksejõuetuks muutumist. Kohus leiab, et pankrotiavalduse esitamine kaks aastat pärast võlgniku maksejõuetuks muutumist on käsitletav raske juhtimisveana, kuna pärast maksejõuetuks muutumist on võlgnik võõrandanud vara ning eelistanud ühtesii võlausaldajaid teistele, millest tulenevalt vara puudumisel puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Pankrotiavalduse mittetähtaegne esitamine on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajale on tehtud ettepanek tasuda kohtu deposiiti raha võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks. Võlausaldaja Maksu- ja Tolliamet on avaldanud, et ei soovi pankrotimenetluse kulusid kanda. Teised isikud ei ole kohtu deposiiti ei ole kõnealust summat tasunud. Kohus leiab, et kuna OÜD puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜD pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata. Merike Varusk Kohtunik 6