← Eesti

2-07-6498/10

Obsah (6)§ 416§ 128§ 146§ 113§ 415§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-6498 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Reet Allikvere ja Tiit Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 11

§ 416lg 3 alusel hageja nõude selles osas rahuldamata.

  1. Kokku mõistis kohus kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja 143 244,76 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
  2. Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 07.04.2008 tagaseljaotsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata. Menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 kohaselt solidaarselt kostjate kanda.
  3. Kohus kohaldas ebaõigesti

§ 416lg 3 kui jättis kahjuhüvitise hageja kasuks välja mõistmata.

Kostjad on hagejaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, jättes tasumata kokkulepitud krediidi- ja intressimaksed ning pärast lepingu ülesütlemist tekkinud kohustused, millega on hagejale tekitatud kahju. 14.

§ 128

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisnes kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Saamata jäänud tuluna tuleb antud juhul mõista intressi, mille tasumises on hageja ja kostja kokku leppinud lepingu põhitingimustes ning mille saamisega hageja on arvestanud, aga samuti intressi, mida hageja oleks võinud saada kostjate poolt tasumisele kuulnud summade edasilaenamisest. Kusjuures hageja ei nõua kostjatelt tuleviku intressi, vaid saamata jäänud tuluna kahjuhüvitist. 15. Hea usu põhimõttest tulenevalt ja kahju hüvitamise eesmärke arvestades ei ole aktsepteeritav olukord, kus lepingulisi kohustusi olulisel määral rikkunud isik on tunduvalt paremas positsioonis, kui lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud isikud, kuivõrd kostjad vabaneksid kohustuste rikkumise tõttu tuleviku intressimaksete tasumisest. Kahjuhüvitise väljamõistmine kõrvaldaks nimetatud ebaõigluse. 16. Maakohus on

§ 416

lg 3 ebaõigesti kohaldanud ja valesti tõlgendanud.

§ 146lg 3 kehtib juhul kui kostjad reaalselt enam krediiti ei kasuta.

Antud juhul on krediidisumma veel kostja kasutuses ka käsutuses. Samas ei maksa kostjad krediidi kasutamise eest. Seega ei ole hageja käesoleva hetkeni saanud ei tema poolt välja antud krediidisummat ega mingit tasu selle kasutamise eest. 17. Lepingu ülesütlemisel peab kohustatud isik täitma viivitamatult kõik oma lepingust tulenevad kohustused. Samas juhtub tihti nii, et kohustatud isik koheselt oma kohustusi ei täida ehk ülesütlemisel tekkinud kohustused jäävad täimata. Seetõttu ei saa kuidagi pidada

§ 416lg 3 toodud väidet „lepingu ülesütlemine“ võrdseks väitega „krediidi kasutamata jätmise aeg“. Tõlgendus, millega nimetatud väited 3

(4)võrdsustatakse, oleks vastuolus õiguse üldpõhimõtetega, seadusega ja igasuguse mõistlikkuse põhimõtetega. Lepingu ülesütlemine võib küll toimuda, kuid aeg, mille jooksul kostja krediiti reaalselt kasutab ehk ei täida lepingu ülesütlemisel tekkinud kohustusi, võib olla palju pikem. Vastustajate seisukoht
  1. Kostjad ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, see on kahju väljamõistmata jätmise osas.
  3. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid otsust tuleb muuta motiivide osas.
  4. Riigikohus on analoogses asjas 21.01.2009 otsuses nr 3-2-1-120-08 p-s 13 asunud seisukohale, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise korral ei hõlma kahju ärahoidmise eesmärk endas kahjuna saamata jäänud intressi või muu tulu nõude esitamise võimalust, sest tagatud on juba varem kokku lepitud intressimääras viivisenõue

§ 113

lg 1 kolmanda lause ja § 415 lg 1 järgi.

§ 415

lg 1 teist lauset, mille kohaselt ei välista ega piira esimeses lauses sätestatu krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. tuleb kohaldada koostoimes võlaõigusseaduse üldosa kahju hüvitamist reguleerivate sätetega, sh

§ 127

lgga 2.

§ 127

lg 2 kohaselt ei hüvitata kahju ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. 22. Eeltoodu alusel tuleb maakohtu otsus 54 955,24-kroonise nõude rahuldamata jätmise osas jätta muutmata. Otsusest tuleb aga välja jätta põhjendused

§ 416lg 3 kohaldamise kohta. 23. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad Ts

MS § 162 lg 1 kohaselt apellatsioonimenetluse kulud apellandi kanda. Reet Allikvere Gaida Kivinurm Tiit Kollom 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.