2-08-82791 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Kaija Kaijanen Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2009. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-82791 Tsiviilasi A K (K ) ka

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi

1. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi 2 peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb rahuldada ning tunnistada kohtutäituri EVilippuse tegevus täiteasjas nr 022/2008/2326 täitemenetluse uuendamisel ja A K kaebuse läbivaatamisel ebaseaduslikuks. Kohtutäituri
2. detsembri
3. a. otsus tuleb tühistada, A K kaebus kohtutäituri tegevuse peale tuleb saata menetlemiseks kohtutäiturile.
4. Kohus juhindub asja lahendamisel järgmistest tuvastatud asjaoludest: •
5. märtsil
6. a. algatas kohtutäitur sissenõudja OÜ-u P K
7. veebruari
8. a. dateeringuga avalduse ja
9. jaanuari
10. a. täiteasjas nr 027/2006/1123 koostatud kordusenampakkumise akti alusel täitemenetluse kinnisasja aadressil Herne 8/Õpetajate 2, Tallinn vabastamiseks ebaseaduslikust valdusest (asjaolu nähtub täiteasja nr 022/2008/2326 toimikust). • Harju Maakohtu
11. aprilli
12. a. tsiviilasjas nr 2-07-51560 tehtud määrusega peatati sundkorras A K väljatõstmine korterist aadressil Herne 8-6, Tallinn kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni (Asjaolu nähtub kohtute infosüsteemist [KIS]). •
13. aprilli
14. a. Harju Maakohtu määruse alusel peatas kohtutäitur oma
15. aprilli
16. a otsusega täiteasjas nr 022/2008/2326 täitemenetluse (Asjaolu nähtub täiteasja nr 022/2008/2326 toimikust). • Harju Maakohtu
17. novembri
18. a. määrusega tühistati tsiviilasjas nr 2-0751560
19. aprilli
20. a. määrusega samas tsiviilasjas seatud hagi tagamise abinõu, millega peatati A K sundkorras väljatõstmine korterist aadressil Herne 8-6, Tallinn (Asjaolu nähtub KIS-ist). • Harju Maakohtu
21. novembri
22. a. määrus tsiviilasjas nr 2-07-51560 jõustus
23. detsembril
24. a. (Asjaolu nähtub KIS-ist). •
25. novembril
26. a uuendas kohtutäitur EVilippus täiteasjas nr 022/2008/2326 täitemenetluse. Asjaolu on tõendatud
27. novembri
28. a kohtutäituri otsusega (tl 34). • Kohtutäitur EVilippus jättis A K
29. detsembri
30. a. kaebuse läbi vaatamata ja tagastas kaebuse. Asjaolu on tõendatud
31. detsembri
32. a. kohtutäituri otsusega (tl 31).
34. jaanuaril
35. a. kohtule esitatud kaebuse terviktekstis kohtutäituri tegevusele on avaldaja eelkõige tuginenud väitele, et kohtutäituril puudus alus täitemenetluse uuendamiseks. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 47 lg-le 2 uuendatakse täitemenetlus pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 tuvastanud, et kohtutäitur uuendas vaidlusaluses täiteasjas täitemenetluse
36. novembril
37. a. Kohus on käesoleva kohtumääruse p-is 7 ka tuvastanud, et
38. aprilli
39. a. Harju Maakohtu kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-51560 rakendatud esialgse õiguskaitse korras sundväljatõstmise peatamine osundatud tsiviilasjas tühistati
40. novembri
41. a. Harju Maakohtu määrusega, mis jõustus
42. detsembril
43. a. Seega ei olnud kohtutäituril uuendamise otsuse tegemise ajal alust täitemenetluse uuendamiseks, sest puudus jõustunud kohtulahend, millega esialgse õiguskaitse korras rakendatud täitemenetluse peatamine oleks tühistatud. Kohus möönab, et kuivõrd tsiviilasjas nr 2-07-51560 tehtud lõpplahendis ei võtnud kohus seisukohta esialgse õiguskaitse edasise kehtivuse osas, võis
44. aprilli
45. a. Harju Maakohtu määruse resolutsioon viia eksimusse. Arvestades aga asjaolu, et menetlusosalise taotlusel tühistas kohus esialgse õiguskaitse korras sundväljatõstmise peatamise
46. novembril
47. a, milline kohtumäärus ei olnud aga täitemenetluse uuendamise otsustamise ajaks jõustunud, oli kohtutäituri tegevus täitemenetluse uuendamisel ennatlik. Seega tunnistab kohus kohtutäituri tegevuse täitemenetluse uuendamisel
48. novembril
49. a ebaseaduslikuks ning kohtutäituril tuleb otsustada täitemenetluse uuendamine uuesti. 3
50. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtutäitur on jätnud A K
51. detsembri
52. a. kaebuse põhjendamatult läbi vaatamata. Kohtutäituri esindaja avaldas ärakuulamisel, et kohtutäitur ei ole esitanud kaebajale kutset kaebuse läbivaatamisele ning kohtutäitur on küll teinud kaebuse läbivaatamata jätmise kohta otsuse jättes aga kaebuse sisuliselt lahendamata. Kohus leiab, et TMS § 217 järgi ei saa kohtutäitur formaalselt jätta täitemenetluse osalise kaebust läbi vaatamata, vaid kohtutäituril on õigus see mistahes asjakohastel põhjendustel rahuldada või jätta rahuldamata. TsMS § 3 lg 3 järgi peab isik seaduses ettenähtud juhul olema enne kohtusse pöördumist läbinud kohtueelse menetluse. Kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale kaebamisel on seadus sätestanud kohustusliku kohtueelse menetluse (TMS § 218 lg 1). Antud juhul on kohtutäitur jätnud kohustusliku kohtueelse menetluse läbi viimata. TMS § 217 lg 3 kohaselt vaatab kohtutäitur kaebuse kohtutäituri tegevuse peale läbi menetlusosaliste osavõtul 15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Sama paragrahvi lg 4 järgi teatab kohtutäitur menetlusosalistele kaebuse läbivaatamise aja. Menetlusosalise kaebuse läbivaatamisele ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist. Osundatud normidest tuleneb, et kohtutäitur võib küll juhul, kui võlgnik ei ole kaebuse läbivaatamisele ilmunud, tema kaebuse läbi vaadata, kuid selle eelduseks on asjaolu, et võlgnikule on kaebuse läbivaatamise aeg teatavaks tehtud. Kuivõrd kohtutäiturit esindanud kohtutäituri abi selgitas ärakuulamisel, et kohtutäitur ei ole kutsunud menetlusosalisi kaebuse läbivaatamise juurde, jättes muuhulgas võlgnikule teatamata kaebuse läbivaatamise aja, on kohtutäitur sellega rikkunud TMS § 218 lg-s 4 sätestatut, mis ei võimaldanud võlgnikul kaebuse läbivaatamisest osa võtta. Kohtutäituri tegevus on ebaseaduslik ka eeltoodud põhjusel. 10.

§ 477

lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Alates 01.01.

1. a. kehtima hakanud TsMS § 477¹ lg 2 teise lause järgi kohaldatakse esialgsele õiguskaitsele hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt sama paragrahvi
2. lõikele, kui menetluse saab algatada üksnes avalduse alusel, võib kohus esialgset õiguskaitset kohaldada ning esialgse õiguskaitse määruse tühistada või seda muuta üksnes avalduse alusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Harju Maakohus on
3. jaanuari
4. a. määrusega esialgse õiguskaitse korras peatanud täiteasjas nr 022/2008/2326 täitemenetluse kuni antud tsiviilasjas lõpplahendi tegemiseni. Kuigi avaldaja kaebus rahuldatakse, tuleb kohtu hinnangul esialgse õiguskaitse korras rakendatud täitemenetluse peatamine tühistada, sest täitemenetluse peatamine ei ole käesolevas asjas lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik. Vastupidi, peatatud täitemenetluse tõttu ei ole võimalik kohtutäituril asuda tegema uuesti toiminguid, milliste osas on kohus tema tegevuse ebaseaduslikuks tunnistanud. Eeltoodud põhjendusel tühistab kohus TsMS § 445 lg 2 alusel Harju Maakohtu
5. jaanuari
6. a. määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse.
7. Tulenevalt TsMS § 478 lg-st 4 kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle teatavaks tegemisest kohtutäiturile ja avaldajale. 12.

§ 172

lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna kohus rahuldas kohtutäituri tegevuse peale esitatud võlgniku kaebuse, siis on antud asjaolusid arvestades õiglane jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. 4 Kaija Kaijanen Kohtunik 5