Obsah (10)

§ 636§ 76§ 112§ 107§ 635§ 637§ 100§ 648§ 197§ 200

Tsiviilasi nr 2-07-47052 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2008. a, Tartu Tsiviilasja number 2-07-47052 Tsiviilas

) § 112 lõike 1 ja § 221 lõike 1 punkti 1 alusel. Kostja ei ole ostuhinna alandamist kohtus vaidlustanud, mistõttu on tegemist kehtiva dokumendiga. Kostja esitas hagejate suhtes avalduse oma nõude sissenõudmiseks Tartumaa kohtutäiturile Reet Rosenthal’ile, kes algatas

1. oktoobril
2. a täiteasjad nr 186/2007/2299 ja nr 186/2007/2300, mille täitedokumendiks on esitatud
3. augusti
4. a notariaalne kinnistu müügileping. Hagejad on seisukohal, et kostjal puudub sissenõutav nõue hagejate vastu. Alles pärast lepingu punktis 3.2 lubatud tööde valmimist ja üleandmist

§ 636lõike 1 alusel sai kostjal tekkida õigus nõuda tasu lepingu punkti 3.4 järgi.

Hagejad leiavad, et täiteasi on algatatud täitedokumendi alusel, mis pole sissenõutav ja täitur ei ole kontrollinud sissenõutavuse aluseks olevate tingimuste saabumist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 19 lõige 1 sätestab imperatiivselt, et täiteasja võib algatada pärast tingimusliku nõude sissenõutavaks muutumist (tingimuse saabumise järgselt). Täitedokumendile ei ole lisatud ühtegi tõendit selle kohta, et sissenõudjal üldse eksisteeriks mingi rahaliselt hinnatav nõue hagejate vastu. Ainuüksi hagejatele kuuluvale kinnistule seatud hüpoteek ja alusetult esitatud arve ei ole iseseisev täitedokument ilma TMS §-s 19 sätestatud tingimuste saabumist tõendavate dokumentaalsete tõenditeta. Kõik see viitab täitemenetluse põhjendamatule alustamisele (TMS § 48 punkt 7), mis saab olla täitemenetluse lõpetamise eelduseks. Hagejad leiavad, et täitemenetlus käesolevas asjas tuleks lõpetada TMS § 48 punkti 2 alusel, kuivõrd kostja nõue on rahuldatud, sest hagejad alandasid

1. septembril
2. a müügilepingu punktide 3.2 ja 3.3 järgse tarne ostuhinda kostja poolsete kohustuste täitmata jätmise ja osaliselt ebakohase täitmise tõttu. Kostja ei ole hageja poolset ostuhinna alandamist kohtus vaidlustanud. Hagejad taotlevad kohtulahendiga sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjades nr 186/2007/2299 ja nr 186/2007/
3. Hagejate kohtukulud panna kostja kanda.
4. mai
5. a kohtuistungil täiendasid hagejad hagi, paludes tuvastada täitemenetluses esitatud vaidlusaluse kohustuse puudumise. Hagejad on omapoolset kohustuse täitmisest keeldumist põhistanud muuhulgas asjaoluga, et kostja on jätnud müügilepingu punktis 3.2 võetud kohustused täitmata ja seetõttu ei ole õigustatud lepingu punktis 3.4 kostja poolse nõude esitamine. X Vallavalitsus teatas
6. mail
7. a hagejatele, et kruntide vahelise tee ehituseks ei ole kostjale väljastatud ehitusluba, rääkimata kasutusloast. Seega ei saa tee ehitust lugeda lõpetatuks, kuna normide kohaselt pole see justkui alanudki. Tegemist on ebaseadusliku ehitusega, mis ei vasta ehitusnormidele ega saa mingil juhul olla valmis tee müügilepingu punktide 3.2 ja 3.3 mõttes.

§ 76lõike 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

Hagejad ja kostja on 2

1. augusti
2. a müügilepingu punktides 3.2, 3.3 ja 3.4 leppinud kokku, et kostja kohustub tagama omavahendite arvel objektiks olevale kinnistule elektrienergia ja tsentraalsete kommunikatsioonidega varustatuse ja kruusakattega kruntide vaheliste teede ja tänavavalgustuste rajamise hagejate kinnistu piirini hiljemalt
3. detsembriks
4. a. Kuna kostja on seda kohustust täitnud olulise viivitusega trasside osas ning ei ole teede osas seda kokkulepet täitnud, on kostja rikkunud

§ 76lõike 1 sätteid. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) § 103 märgib, et kui tehinguga on kindlaks määratud mitu omavahel seotud tingimust, on tehinguga seotud õiguslike tagajärgede tekkimiseks või lõppemiseks vajalik kõigi tingimuste saabumine. Seega pole saabunud hagejaid kohustuse täitmisele kohustav tingimus – siiani ei ole ehitusnorme järgides valminud kruntide vahelised teed krundi piirini. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 54-58) Vastuse kohaselt on kostja oma lepingulised kohustused täitnud, mistõttu hagejatel ei olnud õigust hinda alandada. Kuivõrd puudusid vastastikused nõuded, ei saanud hagejad ka nõudeid tasaarvestada. Lisaks sellele ei ole hagejate poolt esitatud hagi täitemenetluse peatamise aluseks, kuivõrd täitemenetluse eeldused on täidetud. Kostja palub hagi jätta rahuldamata. Hagejad on 12. septembril 2007. a esitanud ostuhinna alandamise avalduse, millega on vähendanud tehingulist ostuhinda 85 373 krooni võrra, tuues hinna alandamise õiguslikuks aluseks

§ 112lõike 1 ja § 221 lõike 1 punkti 1.

Samas on hagejad jätnud tähelepanuta nii hinna alandamise eeldused kui korra. Hinna alandamise eelduseks on, et lepingupool on võtnud vastu kohustuse mittekohase täitmise ning teine lepingupool ei ole sellist mittekohast täitmist heastanud. Üks lepingupool ei või alandada hinda ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas. Heastamise eeldused annab

§ 107

, mille lõike 1 kohaselt võib lepingulist kohustust rikkunud lepingupool rikkumise omal kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada. Kostja on kanalisatsiooni, veetrassid ja elektrienergiaga liitumise võimaluse krundi piirini valmis ehitanud juba septembris

1. a. Veetrass survestati
2. veebruaril
3. a, elektrienergiaga varustatus oli olemas alates
4. augustist
5. a, kruusakattega kruntide vahelised teed olid olemas septembrist
6. a, tänavavalgustus septembrist
7. a.
8. septembril
9. a sõlmiti X Vallavalitsusega tee avaliku kasutamise leping. Seega on kõik lepingust tulenevad kohustused kommunikatsioonide osas täidetud. Kostja möönab, et täitmine leidis aset hilinemisega, mis oli tingitud kostjast sõltumatutest asjaoludest, kuid kostja on tasunud hagejatele hilinemise eest lepingus ette nähtud viivised. Seega puudus hinna alandamiseks alus, kuivõrd hinna alandamise avalduse esitamise ajaks olid kohustused täidetud. Heastamist välistavaid õiguskaitsevahendeid hagejad kasutanud ei ole. Seega oli kohustuse täitmise heastamine kostja poolt õigustatud, välistades hinna alandamise võimaluse. Isegi kui eeldada, et hinna alandamise eeldused olid täidetud, on kostjale arusaamatu, kuidas on hinna alandamise ulatuseks saadud 85 373 krooni, sest hinna alandamine toimub võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Hagejad ei ole arvestanud ei kohase ega mittekohase täitmise väärtusega ning on põhjendamatult leidnud, et hinna alandamine peaks toimuma veel tasumata summa ulatuses. Kostja vaidleb vastu hagejatele selles, et kuivõrd hagejad esitasid
10. septembril
11. a tasaarvestuse avalduse, on kostja 85 373 krooni suurune nõue sellega lõppenud. Tasaarvestuseks puudusid eeldused ning vastavat avaldust ei esitatud õigeaegselt. Tasaarvestuse avalduse esitamise ajaks olid kõik müügilepingu punktis 3.2 ette nähtud tööd lõpetatud ning üle antud, samuti oli nende alusel
12. septembril
13. a väljastatud arve. Tasaarvestuse eelduseks on vastastikuste samaliigiliste sissenõutavate nõuete olemasolu. Antud juhul selliseid vastastikuseid nõudeid olemas ei olnud. Eksisteeris vaid müügilepingust ning arvest tulenev kostja nõue hageja vastu summas 85 373 krooni. Isegi kui eeldada, et hagejatel oli õigus hinda alandada, siis hinna alandamisest ei teki iseseisvat nõuet, vaid ainult õigus mingis osas enda kohustuse täitmisest keelduda alandatud hinna võrra. Lisaks ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on hagejate tähelepanu nimetatud asjaolule juhtinud ka oma
14. oktoobri
15. a kirjas. Kostja peab vajalikuks märkida, et ei hinna alandamise ega tasaarvestusavalduse kehtetuse eelduseks ei ole 3 nende vaidlustamine, vaid kehtetuse toob kaasa vastuolu seadusega, sõltumata sellest, kas neile on vastu vaieldud või mitte. Kostja on seisukohal, et puuduvad takistused täitemenetluse läbiviimiseks. Hagejad on müügilepinguga võtnud endale kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele kostja poolt tehtud tööde kohta arve esitamisel. Arve esitati
16. septembril
17. a, seega on nõue muutunud sissenõudele pööratavaks ning sundtäitmine on lubatav. Täitemenetluse lõpetamine TMS § 48 punkti 2 alusel (sissenõudja nõue on rahuldatud) ei ole võimalik, kuna hagejad ei ole võlgnetavat summat kostjale tasunud. Teise täitemenetluse lõpetamise alusena on hagejad viidanud TMS § 48 punktile 7, leides, et kohtutäitur ei ole kontrollinud ega hagejatele esitanud TMS §-s 19 nõutud tõendeid. Kostja on täitedokumendis sisalduva nõude, mis sõltub tähtaja möödumisest või tähtpäeva või tingimuse saabumisest, sissenõutavaks muutumist kohtutäiturile tõendanud, esitades kinnistu müügilepingu ja selle alusel väljastatud arve. Kostja ei pidanudki esitama kohtutäiturile mingeid täiendavaid tõendeid tööde lõpetamise kohta. Täitemenetluse formaliseerituse printsiibist lähtudes ei saanudki kohtutäitur kontrollida nõude olemasolu, vaid ainult täitedokumentide olemasolu ning vastavust neile esitatavatele nõuetele. Kuivõrd antud juhul ei ole TMS § 221 lõike 1 eeldused täidetud, on kostja seisukohal, et ühtki täitemenetlust välistavat asjaolu ei esine. Kostja palub esitatud hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks jätta rahuldamata ja menetluskulud mõista välja hagejatelt. HAGEJATE VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 67-68) Hagejad leiavad, et kostja väited trasside ja teede valmimise tähtaegade kohta ei vasta tõele. Kostja ei ole ühegi tõendiga viidatud valmimise kuupäevi tõendanud. Hoolimata kostja väidetud heastamisest, esinevad ostetud kinnistul siiski puudused (trasse pole siiani üle antud). Ainuüksi mittetähtaegne kommunikatsioonide ja teede osaline valmimine on oluline puudus ja piisav alus ostuhinna alandamiseks. Kohustuste mittekohase täitmise heastamiseks ei saa nimetada olematut kruntidevahelist teed, olematu kvaliteediga vett ning puuduvat kindlust trasse haldava ettevõtte suhtes. Kuivõrd trasse ei eksisteerinud kinnistu müügilepingu sõlmimise ajal ja neid pidi kostja alles ehitama hakkama, on kommunikatsioonide ja teede osas igal juhul tegemist edasilükkava tingimusega, mille saabumist pidi kohtutäitur TMS § 19 kohaselt kontrollima. Ainuüksi arve, millel puudus poolte vahelisest lepingust ja

-st tulenev alus, saatmine hagejatele ei tõenda edasilükkava tingimuse saabumist. Hagejad paluvad hagi täielikult rahuldada. KOHTUISTUNG (tl 89-116) Hagejate lepingulise esindaja, Mehis Adamson’i, selgituse kohaselt paluvad hagejad tuvastada, et kostja ei ole lepinguga võetud lubadusi täitnud. Kostja peab tõendama, et kõik on valmis, kuid kostja ei ole seda tõendanud. Vee- ja kanalisatsioonisüsteem ei ole korras. Vesi haiseb, ei ole toiduks kõlbulik. Tsentraalsed kommunikatsioonid tulid märtsis

1. a. Alguses oli ajutine elekter. Lubatud lepingujärgset elektrit said hagejad tarbida
2. a mai kuus toimunud liitumisest alates. Tänavavalgustus tuli hilinemisega, kasutusluba on
3. oktoobrist
4. a. Tee on läbitav vaid kuival ajal. Hinnaalandus mittevastavuse tõttu oli põhjendatud ja tasaarvestus tekkis sellest, et hinda on alandatud.
5. mail
6. a selgus, et kruntidevahelise tee ehitamiseks ei ole vallavalitsusele taotlust esitatud. Hageja vaidleb vastu tänavate üleandmise aktile. Põllule laiali aetud kruusahunnik ei ole tee. Kui ei ole ehitusluba, on tegemist ebaseadusliku ehitusega. Tee peab olema ehitatud ehitusloa ja projekti järgi. Müügilepingu punkt 3.2 ei ole täidetud. Lepingu punktis 3.4 toodud summa 85 373 krooni ei ole muutunud sissenõutavaks, sest kruntide vaheline tee ei ole valmis tehtud. Seega vähemalt ühes osas ei ole tingimus saabunud. Kuna puudub alus täita kostja nõuet, tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks. Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Margo Lemetti, selgituse kohaselt vee kasutamiskõlbmatus sõltu kostjast. Asjas on olemas tõend, et vesi vastab nõuetele, trass on ehitatud 4 nõuetekohaselt ja on vastu võetud. Kostja pidi ehitama välja liitumispunkti ja tegema võimalikuks veega varustatuse. See nõue täideti sisuliselt märtsis-aprillis ja kasutusluba väljastati oktoobris. Tänavavalgustus valmis mais, kuid Eesti Energiale anti üle oktoobris
7. a. Ostuhinna alandamise avaldusse ei ole märgitud puudusi, mis tekitasid hagejatele tõsist probleemi. Hagejad alandasid ostuhinda motiivil, et trassid ei olnud õigeaegselt valmis. Nõuded täideti viivitusega, aga viivised on makstud ja kostja on oma rikkumised kõrvaldanud. Tänasel hetkel on hagejate jaoks probleemiks teadmine sellest, et tee ehitamiseks ja kasutamiseks ei ole kohaliku omavalitsuse poolt luba välja antud. Hagejad on sellega toonud sisse uue momendi, et täitmise tähtaeg ei ole veel saabunud. Tee küsimus ei ole kindlasti ostuhinna alandamise aluseks sellisel moel nagu hagejad on püüdnud sel välja paista lasta. Tee rajati
8. a septembris vastavalt planeeringule. Teeseadus reguleerib tee valmisolekut. Vald on kinnitanud, et tee on kasutatav, olles sõlminud kostjaga lepingu tee avalikku kasutusse võtmiseks. Tee seisundi vastavust nõuetele on kontrollitud. Seega tee on valmis ja hagejad kasutavad seda. Hagejad ise on kinnitanud, et pääsevad oma kinnistule. Ehitusloa olemasolu või puudumine ei mõjuta tee kasutamist. Tee on valmis siis, kui teed saab kasutada. Ka teostusmõõdistus näitab, et mõõdetud on valmisolevat teed. Pooled leppisid kokku nende tingimuste tarbimise võimalikkuses, mitte selles, kuna kohalik omavalitsus annab mõnele tehnosüsteemile kasutusloa. Hageja peab suutma tõendada, et teed ei ole rajatud. Kostja leiab, et hagejad on kohustatud kostjale tasuma 85 373 krooni. Hagejad ei vaidlusta vee ja kanalisatsiooni, elektri ja tänavavalgustuse olemasolu, vaidlus on tee olemasolus. Kui muus osas on leping täidetud, ei ole võimalik alandada ostuhinda. Hagejad ei saa esitada ostuhinna alandamise nõuet, küll aga täitmise nõude või kahjunõude. Kohase ja mittekohase täitmise vahe kohta kohtule dokumenti esitatud ei ole. Hagi rahuldamiseks puuduvad tõendid. Hagejatel lasub kohustus oma lepingujärgsed kohustused täita. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja seadusliku esindaja, Andrus Bork’i, selgituse kohaselt tuleb hagejatel põhisumma tasuda. Kostja on alati hagejatele vastanud, kui on helistatud, kuid et vesi ei ole kasutuskõlbulik, sellest kuuleb kostja alles nüüd. Kostja on trassi omanik. KOHTU PÕHJENDUSED Hagejad ostsid kostjalt
9. augustil
10. a sõlmitud notariaalse kinnistu müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu, ühishüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise lepingu ning asjaõiguslepingute (tl 27-32) alusel ühisomandisse Tartu maakonnas X vallas X külas X tn 5 asuva kinnistu. Poolte vahel on vaidlus nimetatud lepingu punktide 3.2, 3.3 ja 3.4, mis puudutavad täiendavaid kokkuleppeid, üle. Lepingu punkti 3.2 kohaselt kohustus kostja tagama kinnistu elektrienergiaga (3 x 16 A) varustatuse, tsentraalsete kommunikatsioonidega (vesi ja kanalisatsioon) varustatuse, kruusakattega kruntide vaheliste teede ja tänavavalgustuse rajamise hagejate kinnistu maaüksuse piirini hiljemalt
11. detsembriks
12. a. Käesolevas punktis nimetatud tähtpäevaks kohustus kostja ehitama välja vajalikud kommunikatsioonid, teed ja tänavavalgustuse, kuid nende tööde maksumus ei sisaldunud kinnistu müügihinnas. Nimetatud kohustuste täitmisega viivitamisel oli hagejatel õigus nõuda kostjalt viivist 0,025 % käesoleva lepingu punktis 3.3 nimetatud summa tasumata osalt (st 85 373 kroonilt) iga viivitatud päeva eest. Lepingu punkti 3.3 kohaselt on lepingu punktis 3.2 nimetatud kommunikatsioonide maksumus 100 krooni ühe kinnistu ruutmeetri kohta, millele lisandub käibemaks 18 %, kokku 170 746 krooni. Eelnimetatud summast 85 373 krooni kohustusid hagejad tasuma kostja kontole kolme pangapäeva jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest. Hagejad ja hüpoteegipidaja esindaja kinnitasid, et hüpoteegipidajaga on sõlmitud laenuleping, mille arvel saavad hagejad täita käesolevas lepingu punktis võetud kohustusest 85 373 krooni. Lepingu punkti 3.4 kohaselt leppisid kostja ja hagejad kokku, et hagejad tasuvad eelnimetatud tööde tasumata summa (85 373 krooni) kostjale täiendavalt hagejatele esitatud arvete alusel hiljemalt kolme pangapäeva jooksul arvates tööde lõpetamisest kostja kontole. Lepingu punktis 3.4 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks seadsid hagejad kostja kasuks kinnistule hüpoteegi summas 85 373 5 krooni kinnistu igakordsete omanike kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks (lepingu punktid 4.5 ja 4.6). Hagejad leiavad, et kostja on lepingu punktis 3.2 võetud kohustust täitnud elektrienergia ja tsentraalsete kommunikatsioonidega varustatuse ning tänavavalgustuse rajamise osas olulise viivitusega, kuid kruusakattega kruntide vaheliste teede rajamise osas ei ole kokkulepet üldse täitnud, mistõttu ei ole saabunud hagejaid kohustuse täitmisele kohustav tingimus ja kostja ei ole õigustatud nõudma 85 373 krooni tasumist. Kostja leiab, et kõik lepingu punktis 3.2 võetud kohustused on täidetud, küll viivitusega, aga viivised on makstud ning hagejatel lasub kohustus oma lepingujärgsed kohustused täita. Seega tuleb kohtul anda hinnang selle kohta, kas kostja on taganud kruusakattega kruntide vaheliste teede rajamise hagejate kinnistu piirini. Kohus leiab, et lepingu punktis 3.2 sätestatu on iseloomulik töövõtule.

§ 635

lõike 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtuleping on täidetud juhul, kui on saavutatud lepinguga silmas peetud tulemus (kui töö on valminud), antud vaidluses kruusakattega tee hagejate kinnistuni. Töö valmimist peab tõendama kostja. Kostja on esitanud kohtule akti teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise kohta (tl 97), millest nähtub, et X tänaval on teostatud teetööd vastavalt projekteerija Tiit Korn’i poolt koostatud joonistele täies mahus, mistõttu võib objekti võtta kasutusse. Kostja ja X Vallavalitsuse vahel on

1. septembril
2. a sõlmitud tee avalikuks kasutamiseks andmise leping nr
3. Teeseaduse (TeeS) § 4 lõike 1 kohaselt avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, riigi talitee, kohalik tee ja kohalik talitee. Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks teeseaduses ja teistes õigusaktides sätestatud piirangutega. Hagejad ei vaidle vastu, et nad kasutavad teed oma kinnistule pääsemiseks, kuid hagejad ei nõustu sellega, et töö loetakse tehtuks, kuivõrd kokkulepitu peab vastama ka teatud omadustele. Kuivõrd eraldi kokkulepped poolte vahel puuduvad, tuleb lähtuda valmistatu tavalisest kasutusvõimalusest, mida tellija tavaliselt sellisest asjast oodata võib. TeeS § 10 lõike 1 ja 2 kohaselt teel peab olema võimalik ohutult liigelda ning tee peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt tee seisundi kohta esitatavatele nõuetele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri
4. detsembri
5. a määrusega nr 45 vastu võetud „Tee seisundinõuded“ ja selle lisade kohaselt on kruusakattega kõrvaltänava nõutav seisunditase 2, mille järgi peab põikprofiili kalle olema üle 2 %; kruusa või pinnase valli kõrgus tee servast, mis ei takista vee äravoolu, alla 10 cm ning roopad ja ebatasasused sügavusega alla 8 cm. Kostja esitatud tänavate ülevaatuse akti (tl 96) kohaselt esines tänavatel üksikuid ebatasasusi ja roopaid, mis ei ületanud seisundinõuete piire. Kruusa ja pinnase valle tänavate servas ei esinenud. Samuti oli normis põikprofiili kalle. Seega vastab kostja ehitatud tee teeseaduses ettenähtud nõuetele ja on sobilik võimaldama hagejatele juurdepääsu kinnistule. Antud asjaolu kinnitab ka Ain Uibopuu Maamõõdubüroo koostatud teostusmõõdistamine (tl 107-114). Hagejad on esitanud kohtule X Vallavalitsuse vastuskirja (tl 95), millest nähtub, et X tänava ehituseks ei ole
6. mai
7. a seisuga väljastatud tee ehitusluba ega kasutusluba. Kohus leiab, et nimetatud lubade puudumine ei vähenda tee kasutusväärtust ega tähenda mittekohast täitmist lepingu punkti 3.2 mõttes, sest kohustuse sisust tulenev ja tegelik olukord ei erine teineteisest. Samas ei tähenda öeldu, et kostjal ei oleks kohustust vastava dokumentatsiooni kordaajamiseks lähtudes seaduses sätestatust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja on kõik lepingu punktis 3.2 võetud kohustused täitnud – on taganud kinnistu elektrienergiaga (3 x 16 A) ning tsentraalsete kommunikatsioonidega (vesi ja kanalisatsioon) varustatuse ja kruusakattega kruntide vaheliste teede ning tänavavalgustuse rajamise hagejate kinnistu piirini – mistõttu on hagejad kohustatud tasuma kostjale lepingu punktis 3.4 kokkulepitud summa 85 373 krooni. Kostja on
8. septembril
9. a esitanud hagejatele arve nr 141 kommunikatsioonide eest II osamakse (lõplik makse) tasumiseks 7 päeva jooksul (tl 59). Kostja tasunõue muutus

§ 637lõike 3 kohaselt sissenõutavaks töö valmimisest.

Kuivõrd kohus 6 tuvastas, et kostja on lepingu punktis 3.2 võetud kohustused täitnud, oli kostja õigustatud nõudma, et hagejad täidaksid omapoolse kohustuse lepingu puntki 3.4 järgi. Hagejad on

1. septembril
2. a alandanud lepingulist ostuhinda kommunikatsioonide osas 85 373 krooni võrra vastava avalduse tegemisega kostjale (tl 36). Avalduse kohaselt kasutavad hagejad seadusest tulenevat õigust kohustuse rikkumise, milleks on kommunikatsiooni hanke hilinemine ja kommunikatsioonide mittevastav ehitamine, korral kasutada õiguskaitsevahendeid.

§ 100

kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja on ise tunnistanud, et kohustus on täidetud alles pärast selleks ettenähtud tähtpäeva möödumist (tl 55, 105). Samas täitmisega hilinemine ei saa

§ 112

lõikest 1 tulenevalt olla hinna alandamise põhjuseks.

§ 112

lõike 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus. Seega jääb üle vaid juhtum, kui kohustust ei ole täidetud ettenähtud viisil, st täitmine on ebakvaliteetne. Et kohustus ei ole kohaselt täidetud, seda peab vaidluse korral tõendama hinda alandada sooviv pool. Hagejad ei ole kostjale ette heitnud mittekohast täitmist lepingujärgse lubatud elektrienergiaga (3 x 16 A) varustamise ja tänavavalgustuse rajamise osas. Hagejate etteheited puudutavad tsentraalsete kommunikatsioonidega (vesi ja kanalisatsioon) varustatust ja kruusakattega kruntide vaheliste teede rajamist.

§ 648

lõike 1 punkti 1 kohaselt tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö. Kostja esitatud OÜ Tartu Keskkonnauuringud poolt

1. aprillil
2. a tehtud X tänava veevärgivee analüüsi (tl 98-100) kohaselt ei ole vees baktereid ja uuritud näitajad jäävad lubatud piirnormi piiresse (va mangaan). X Vallavalitsus on
3. oktoobril
4. a andnud kasutusloa nr 1143 (tl 78) X tänava veevarustuse, puurkaevu, pumbamaja ja kanalisatsiooni kasutamiseks.
5. aprillil
6. a on kontrollitud X tänava vastavust tee seisundinõuetele ja leitud, et üksikud ebatasasused ja roopad ei ületa seisundinõuete piire, kruusa- ja pinnasevalle tänavate servas ei esine ja põikprofiili kalle on normis (tl 96).
7. mail
8. a on Ain Uibopuu Maamõõdubüroo teinud X tänava teostusmõõdistamise (tl 107-114), tuues välja X tänava ristprofiili (tl 114), millest nähtub, et tänava põikprofiili kalle on 3 % (seisunditase 2 järgi peab põikprofiili kalle olema üle 2 %). Seega on kostja lepingus võetud kohustused täitnud kohaselt ja hagejate poolt hinna alandamine tulenevalt mittekohasest täitmisest alusetu. Kui hagejatel on pretensioone tee sõidetavusega, siis tee avalikuks kasutamiseks andmise lepingu nr 40 punkti 3.2.1 järgi peab vald tagama tee sõidetavuse ja liiklusohutuse alates
9. septembrist
10. a (tl 79-81). Õige on kostja märkus selle kohta, et isegi kui eeldada, et hagejatel oli õigus hinda alandada, võisid hagejad hinda alandada võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse, mitte kogu tasumata summa ulatuses.
11. septembril
12. a tasaarvestasid hagejad oma ostuhinna alandamise nõudest tuleneva 85 373 kroonise nõude kostja vastu kostja arvest nr 141 tuleneva 85 373 kroonise nõudega hagejate vastu, esitades tasaarvestuse avalduse (tl 37) ja lugedes nõuded lõppenuks.

§ 197

lõike 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega tasaarvestuse õiguse tekkimise üheks eelduseks on, et kahe isiku vahel on vastastikused rahalised või muud samaliigilised nõuded. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegemist tasaarvestuse olukorraga, sest hagejatel puudub vastastikune rahaline nõue kostja vastu. Õige on kostja sellekohane väide, et hinna alandamisest (eeldusel, et hagejatel oli õigus hinda alandada) ei teki iseseisvat nõuet, vaid ainult õigus keelduda enda kohustuse täitmisest alandatud hinna võrra. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejate tasaarvestuse avaldusel õiguslikke tagajärgi (kostja 85 373 krooni suurune nõue ei ole lõppenud). Lisaks tuleneb

§ 200

lõikest 4, et tasaarvestav pool ei saa 7 tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja on

1. oktoobril
2. a kasutanud seadusest tulenevat õigust ja esitanud hagejatele lepingust tuleneva kohustuse summas 85 373 krooni täitmise nõude koos vastuväidetega ostuhinna alandamise ja tasaarvestuse avaldusele (tl 38-39). TMS § 221 lõike 1 kohaselt võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja on lepingu punktis 3.2 võetud kohustused täitnud, olles seetõttu õigustatud nõudma, et hagejad täidaksid omapoolse kohustuse lepingu puntki 3.4 järgi ja hagejate tasaarvestuse avaldusel ei ole õiguslikke tagajärgi ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et nõue oleks ajatatud või rahuldatud, tuleb hagejate hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Kohus leiab, et täitemenetlust ei ole alustatud põhjendamatult täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. TMS § 2 lõike 1 punkti 19 kohaselt täidetakse täitemenetluses nõuded, mis tulenevad notariaalselt tõestatud kokkuleppest, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Lepingu punktist 4.6 nähtub, et hüpoteegiga on tagatud kostja nõuded hagejate vastu lepingu punktis 3.4 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks. Lepingu punktis 3.2 ettenähtud tähtaeg täiendavate kokkulepete täitmiseks oli möödunud, samuti oli möödunud lepingu punkti 3.4 alusel
3. septembril
4. a väljastatud arve nr 141 tasumise tähtaeg. Seega oli kohtutäitur õigustatud alustama täitetoimingutega sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Tulenevalt TsMS § 386 lõikest 4 kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata. Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tühistab kohus Tartu Maakohtu
5. novembri
6. a kohtumääruse hagi tagamiseks, millega peatati täitemenetlus kohtutäitur Reet Rosenthal’i poolt algatatud täiteasjades nr 186/2007/2300 ja nr 186/2007/2299 tsiviilasjas nr 2-07-47052 kohtulahendi jõustumisel. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannavad antud asjas menetluskulud hagejad. Kohtunik 8