← Eesti

2-09-1420/5

Obsah (7)§ 475§ 67§ 68§ 602§ 603§ 477§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2009, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-09- 1420 Tsiviilasi OÜ Turbotecnic määra

§ 475lg 1 p 12.1, § 595 lg 2 p 5 alusel kohtunikule.

Kustutamishoiatus OÜ-le Timothy on avaldatud

  1. oktoobril
  2. a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kustutamishoiatus on tehtud seetõttu, et OÜ Turbotecnic jättis esitamata registripidajale
  3. a majandusaasta aruande.
  4. jaanuaril
  5. a tegi avaldaja kohtule ettepaneku nimetada likvideerijaks Indrek Kaiv. II JURIIDILISE ISIKU SEISUKOHT ( tl. 49 -54) OÜ Turbotecnic (kustutatud) esindaja avaldas
  6. veebruaril
  7. a kohtule, et puudub igasugune alus OÜ Turbotecnic täiendavaks likvideerimiseks. Esmalt jättis avaldaja registripidajat ÄS § 60 lg 2 kohaselt õigeaegselt teavitamata sellest, et tal on OÜ Turbotecnic vastu nõue ning kaotas seega ÄS § 218 lg 3 alusel ka õiguse nõuda äriühingu täiendavat likvideerimist. Teiseks esitas avaldaja taotluse täiendavaks likvideerimiseks hilinemisega ning puudus ka igasugune alus tähtaja ennistamiseks, kuivõrd ka vastav ennistamistaotlus esitati pärast

§ 67lg 2 sätestatud kohustuslikku kuuekuulist tähtaega.

Puudutatud isik palus jätta avaldaja taotlus rahuldamata. Alternatiivselt palus puudutatud isik määrata OÜ Turbotecnic likvideerijaks OÜ Turbotecnic likvideerijad äriühingu äriregistrist kustutamise hetke seisuga.

  1. veebruaril
  2. a esitas OÜ Turbotecnic esindaja kohtule täiendava seisukoha, millega täiendas oma
  3. veebruari
  4. a seisukohta likvideerijaks sobiva isiku osas. Täiendava seisukoha kohaselt oleks käesoleval hetkel kõige otstarbekam nimetada OÜ Turbotecnic likvideerijaks äriühingu endine juhatuse liige Kaido Schmidt. Isik on selleks nõusoleku andnud. 2 Seega palub puudutatud isik kokkuvõtvalt määrata OÜ Turbotecnic likvideerijaks endine juhatuse liige Kaido Schmidt. III KOHTU SEISUKOHT Juriidilise isiku sundlõpetamise alused sätestab üldnormina TSÜS § 40 ja osaühingu osas erinormina ÄS § 203 lg
  5. TSÜS § 41 lg 1 kohaselt toimub juriidilise isiku lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Likvideerimise korraldavad likvideerijad (TSÜS § 41 lg 2; ÄS § 206 lg 1). Juriidilise isiku sundlõpetamine ilma likvideerimismenetlust läbi viimata registrist kustutamise teel on erand sellest üldisest põhimõttest. Sellist erandit reguleerib näiteks ÄS § 60, mis võimaldab äriühingu registrist kustutamist majandusaasta aruande esitamata jätmise korral. Täidetud peavad olema järgmised tingimused: 1) osaühing ei ole seaduses sätestatud tähtaja möödumisest alates kuue kuu jooksul esitanud nõutavat majandusaasta aruannet ja registripidaja on kohustanud teda seda tegema registrist kustutamise hoiatusel määratud tähtaja jooksul, mis peab olema vähemalt kuus kuud; 2) registripidaja avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ja kutsub äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates teate avaldamisest koos hoiatusega, et vastasel korral võidakse äriühing registrist kustutada likvideerimismenetluseta; 3) ühing ei esita Ametlikes Teadaannetes teate avaldamisest kuue kuu jooksul majandusaasta aruannet ja ühingu võlausaldajad ei ole taotlenud likvideerimismenetluse läbiviimist; 4) registripidaja peab järgima seejuures ÄS § 59 lg 4 sätestatut. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et OÜ Turbotecnic ei ole esitanud
  6. a majandusaasta aruannet ja kõik nimetatud tingimused ühingu lõpetamiseks ilma likvideerimismenetluseta olid formaalselt täidetud. Esineb alus ühingu sundlõpetamiseks. Ühing kustutati seetõttu registripidaja algatusel registrist
  7. augustil
  8. a. Samas ei ole ka vaidlust selles, et enne ühingu registrist kustutamist oli avaldaja alustanud kohtuvaidlust OÜ Turbotecnic vastu. OÜ Turbotecnic oli tema suhtes toimuvast kustutamismenetlusest teadlik. Registripidaja edastas ühingule kustutamise aluseks oleva
  9. mai
  10. a kandemääruse
  11. mail 2008.a. (registritoimiku lk 18). ÄS § 60 lg 5 kohaselt kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast ühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja

sätestatud korras. Käesoleval juhul on pärast äriühingu registrist kustutamist ilmnenud, et on vajalikud täiendavad likvideerimisabinõud. TSÜS § 26 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime seotud seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Likvideerimise mittetoimumisel tuleks kohtuvaidlus OÜ Turbotecnic osas lõpetada. Kohtunik leiab, et kuigi tähtaja ennistamise avaldus on avaldaja poolt esitatud

§ 67lg 2 sätestatud tähtaega rikkudes, on kohtunikuabi tähtaja õigesti ennistanud.

Asja materjalidest nähtub, et Tartu Maakohus on pidanud võimalikuks teha otsus registrist kustutatud OÜ Turbotecnic suhtes

  1. novembril
  2. a ja avaldaja esitas taotluse tähtaja ennistamiseks
  3. detsembril
  4. a. Kohtul puuduvad andmed, et OÜ Turbotecnic oleks hagimenetluses ise informeerinud vastaspoolt ja kohut registripidaja kustutamishoiatusest ja
  5. mai 2008.a kustutamismäärusest. Seega soovis OÜ Turbotecnic ka pärast registrist kustutamist igati jätta muljet kui jätkuvalt õigus- ja teovõimelisest isikust. Olukorras, kus avaldajal oli pooleli kohtuvaidlus sundlõpetatava ühinguga, oli avaldajal mõistlik põhjus eeldada, et kohtuvaidluse pool toimib heas usus ja teeb kõik võimaliku selleks, et teda ei kustutataks registrist enne kohtuvaidluse lõppemist sh informeerib ka hagejat sundlõpetamise aluseks olevatest asjaoludest ja nõuete esitamise tähtaegadest. Kui likvideerimismenetlus on juba algatatud, keelab seadus täiesti ühemõtteliselt likvideerimismenetluse lõpetamise enne kohtuvaidluste lõppemist (ÄS § 218 lg 1). 3 TSÜS § 138 lg 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamise eesmärgiks ei tohi olla kahju tekitamine teisele isikule.

§ 67

lg 2 sätestatud tähtaeg tuleb jätta tähelepanuta just hea usu põhimõttest tulenevalt. Kuigi hagi esitamist võlausaldaja poolt ei saa pidada võlausaldaja nõudeavalduseks ÄS § 60 lg 2 tähenduses, on selge avaldaja tahe, et hagimenetluse teine pool ei lõpeks enne kohtumenetluse lõppu. OÜ Turbotecnic vastuväide avaldusele ja likvideerimismenetluse läbiviimisele on käsitletav pahas usus tegutsemisena. Kohus peab vajalikuks märkida, et Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-29-05 asunud seisukohale, et võlausaldajatel võivad olla kahju hüvitamise nõuded äriühingu juhtorganite liikmete vastu, kui need ei teavitanud võlausaldajaid sundlõpetamisest hea usu põhimõtte vastaselt mõistlikul viisil ja võlausaldajad ei saa oma nõudeid seetõttu enam likvideeritud äriühingu vara arvel rahuldada.

§ 68

lg 5 kohaselt tähtaja ennistamisel ennistub menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud staadiumisse. ÄS § 60 lg 4 kohaselt kui võlausaldaja taotleb ettenähtud tähtaja jooksul äriühingu likvideerimist, siis otsustab registripidaja äriühingu sundlõpetamise. Kohus leiab, et esineb õiguslik alus OÜ Turbotecnic sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks. Likvideerimist viib läbi likvideerija.

§ 602

kohaselt määrab kohus likvideerija juriidilise isiku sundlõpetamise korral.

§ 603

lg 1 kohaselt võib kohus määrata likvideerijaks iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid täitma. Isiku määramiseks on vajalik tema nõusolek. Kohtule on andnud nõusoleku likvideerijaks määramise kohta I. Kaiv ja OÜ Turbotecnic endine juhatuse liige Kaido Schmidt. Avaldaja taotleb määrata likvideerijaks I. Kaiv, samas ei ole kohtule esitatud I. Kaivi iseloomustavaid andmeid. Äriregistrist nähtub, et I. Kaiv on seotud küll mitmete ettevõtjatega, kuid ei ole tegutsenud likvideerijana. Andmed I. Kaivi õigusteadmiste kohta kohtul puuduvad. Käesoleval juhul on aga likvideerija oluliseks kohustuseks esindada ühingut kohtumenetluses, kus hagejaks on avaldaja. Ka sel põhjusel ei pea kohus õigeks määrata likvideerijaks just avaldaja poolt ettepandud isik. Kohus leiab, et ühingu endine juhatuse liige Kaido Schmidt vastab likvideerijale seadusega kehtestatud nõuetele ja ta tuleb määrata likvideerijaks.

§ 477

-2 kohaselt teostab kohus järelevalvet kohtu määratud isikute tegevuse üle, mistõttu on likvideerijal aruandluskohustus kohtu ees.

§ 172lg 6 alusel kannab menetluskulud juriidiline isik.

Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.