Obsah (4)

§ 1§ 29§ 130§ 23

Tsiviilasi nr 2-08-19148 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 9. märts 2009 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-191

§ 1

lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

§ 29

lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Võlgnikul on seisuga 30.10.2008 vara raha 531 krooni. Võlgniku võlgade suurus on 883 250,15 krooni: 1) lühiajalised laenud 244 396 krooni; 2) võlad tarnijatele 434 229 krooni (ajutise halduri korrigeeritud 442 709,15 krooni); 3) maksuvõlad 175 915 krooni; 4) viivised 20 230 krooni. Äriseadustiku netovara nõue on äriühingul olnud täitmata

1. aasta lõpust. Võlgniku selgituste kohaselt on ettevõtte maksejõuetus tekkinud Saksamaal toimunud autoavariiga detsembris 2007, kus autojuht tahtis vahetada parklat, sõites kraavi, kuna oli alkoholijoobes. Seoses antud õnnetusega kandis äriühing Saksamaal kahjusid seoses toimunud õnnetuse tagajärgede koristamise jms. Avarii teinud auto ja haagis muutusid sõidukõlbmatuks ning kuna autojuht oli alkoholijoobes, siis ei hüvitanud kindlustus liiklusõnnetusega tekkinud kahjusid. Juhatuse liikme selgituse kohaselt on seoses avariiga tekkinud kahju 334 520 krooni. Kindlustuselt kahju hüvitamise keeldumine tuli
2. märtsil
3. Samuti on varasemalt mõjutanud ettevõtte tegevust suurenenud konkurents ja küttehindade tõus. Kuna tegemist oli väikese ettevõttega, siis pidi võlgnik oma teenust müüma odavamalt kui suured transpordiettevõtted, seega on väiksel ettevõttel tunda kiiremini kulude tõus, kuna käive on väiksem ja kasumiosa käibest ei ole piisav katmaks kõiki tekkinud kulusid. Ajutine haldur leiab, et Saksamaal toimunud avarii kahju summas ca 340 000 krooni ei põhjustanud äriühingu maksejõuetust. Ettevõte on tegutsenud kahjumis juba ka
4. aastal. Avarii kahju küll suurendas kahjumit, kuid ei ole ainus maksejõuetuse põhjus.
5. aasta kahjum on 450 000 krooni, kui lahutada maha avariikahjum, on äriühing ikka tegutsenud kahjumiga suurusjärgus 120 000 krooni. Avariikahju süvendas äriühingu maksejõuetust. Ajutine haldur leiab, et tootmisvahendite liisimine oli liialt kulukas ettevõttele ettevõtte müügikäibe juures. Seega on äriühingu maksejõuetuse tinginud:
6. konkurents transporditeenust osutaval turul;
7. tootmisvahendite sõidukite liisimisest tingitud kallis tootmisvahendi hind;
8. kütusehindade pidev tõus; 2
9. 08.12.2007 toimunud avarii Saksamaal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks. Võlgnik on müünud 2007 3 veoautot ning kandnud maha 2 veoautot, kuna on olnud taastamiskõlbmatud. Avariiline auto müüdi 2008 109 350 krooni eest Belgiasse, antud auto liisinglepinguga oli võlgnikul antud isiklik käendus liisinguandjale. Scania 083 TGH osteti liisingfirmalt välja ja müüdi OÜ-le Anegree, mille eest vähendati võlakohustust summas 265 000 krooni OÜ Anegree ees. Antud summa osas on eelistatud üht võlausaldajat teiste võlausaldajate ees. Kuigi ka k.o ajal omab OÜ Anegree võlgniku vastu nõuet summas 91 000 krooni. Täiendaval analüüsil saab öelda, kui suures ulatuses eelistati OÜ Anegree teistele võlausaldajatele. Selleks peaks võtma tasaarvestamise päeva seisuga kõiki kohustused ning vaatama, mis oleks väljamakse osa ning siis nähtuks võlausaldajate huvide rikkumine antud tehinguga ning antud summat oleks võimalik tagasi võita kohtumenetluse käigus. Samas möönab haldur, et auto hind 265 000 krooni, summa millega tehti tasaarvestust, oli üle turuhinna. Kui auto oleks realiseeritud vaba pakkumise käigus, oleks summa olnud tunduvalt väiksem. Scania 380 MDV müüdi OÜ-le Ekso 305 400 krooni eest, millest tasuti Hansa Liisingule 182 275 krooni, seega jäi äriühingul antud auto müügist 123 125 krooni muude kohustuste katmiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud võlgniku juhatuse liikme käitumises raskeid juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegusid maksejõuetuse põhjustamisel. Võlgniku reaalse vara väärtus on 531 krooni. Seega olemasolev OÜ Transcor vara ei kata mingilgi määral kulusid, mis kaasnevad äriühingu pankroti väljakuulutamisega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Transcor pankrotimenetlus tuleb

§ 29

lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 130

lg 4 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. OÜ Transcor dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu juhatuse liikme Ene Kivisalu.

§ 23

lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste suuruseks kokku 15 034 krooni, millest ajutise halduri tasu on 13 500 krooni ja hüvitis kulutuste katteks 1534 krooni. Ajutine haldur on teinud tööd 14,5 tundi tunnitasuga sõltuvalt toimingu keerukusest 200 – 1200 krooni. Kohus leiab, et arvestades justiitsministri 18. detsembri 2003 määrusega nr 71 kehtestatud „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra“ §des 2; 7 lg 1, 2 sätestatut, ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, tuleb määrata Sirje Taelale tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest koos vajalike kulutuste hüvitisega 15 034 krooni. Seoses OÜ-l Transcor rahaliste vahendite puudumisega, on OÜ Transcor juhatuse liige Ene Kivisalu võtnud TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel ajutise menetluse kulud enda kanda, mistõttu tulevad ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista Ene Kivisalult. Kohtunik 3