Obsah (6)

§ 407§ 322§ 468§ 173§ 162§ 138

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Lea Aavastik Otsuse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2008, Tartu Kohtumaja, Kalevi 1 Tsiviilasja number 2-08-28548 Tsivi

§) 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud.

§ 407

lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud.

§ 322

kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja 1 on hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega – 30.09.2008 oma elukohas isiklikult kätte saanud. Kostja 2 elukohas on hagimaterjalid 07.10.2008 toimetatud kätte tema eluruumis viibinud vähemalt 14-aastasele isikule (Juta Kukk). Kostjaid on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest nende kahjuks, kui nad 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud enammakstud pensionide ja sotsiaaltoetuste arvestustabeliga, Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja 04.07.2008 tõenditega nr

1. TA28-9/8652-1, TA28-9/8654-1, ja TA28-9/8656-
2. Riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 15 lg 1 sätestab, et töövõimetuspensioni määramiseks peab isikul vanuses 60-62 aastat püsiva töövõimetuse töövõime kaotusega 40–100 protsenti tuvastamise algtähtajaks olema nõutav Eestis omandatud pensionistaaž vähemalt 14 aastat ning isikul vanuses 36-38 aastat vähemalt 6 aastat. RPKS § 22 lg 1 p-d 1 ja 2 sätestavad, et õigus rahvapensionile on 63-aastaseks saanud isikul, kellel ei ole õigust vanaduspensionile ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt viis aastat vahetult enne pensioni taotlemist ning püsivalt töövõimetuks tunnistatud isikul, kelle töövõime kaotuse protsent on vähemalt 40, kellel puudub töövõimetuspensioni määramiseks nõutav pensionistaaž ja kes on elanud Eestis alalise elanikuna või tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel vähemalt ühe aasta vahetult enne pensioni taotlemist. RPKS § 33 lg 2 p 4 näeb ette, et pensionikomisjoni pädevusse kuulub pensioni maksmise peatamise otsustamine. RPKS § 47 lg 4 järgi pensionikomisjoni otsuse alusel võib riiklikust pensionist kinni pidada kuni 20 protsenti lisaks kinnipidamisele käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel, kuid pensionärile säilitatakse seejuures vähemalt 50 protsenti rahvapensioni määrast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui 3 kohustus langeb hiljem ära. VÕS § 1032 lg 1 kohaselt § 1028 lõikes 1 nimetatud juhul võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt 1 hageja kasuks välja enammakstud pensioni kokku 41 853 krooni ning kostjalt 2 18 217 krooni.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 138

lg 1 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud ning sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Lähtuvalt eelmainitust on kohus seisukohal, et kostjatelt tuleb hagimenetluse kuludena mõista välja riigilõiv riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 järgses määras, seega kostjalt 1 summas 2500 krooni ja kostjalt 2 summas 1250 krooni. Kohtunik 4