alusel, kuna arvestatud avaliku teenistuse staaž ajavahemiku 01.01.1996.a - 26.10.2002.a eest (6 aastat 9 kuud ja 26 päeva) ei anna õigust riikliku vanaduspensioni suurendamiseks. Eelnimetatud otsusele esitas Viktor Korrovits 22.10.2008.a vaide. V.Korrovits leidis, et tema Tartu Linnavolikogu liikmeks oleku aeg 15.12.1989 kuni 26.10.2002 kuulub arvestamisele avaliku teenistuse staaži hulka ja tal on õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks
Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti keskpensionikomisjoni 31. oktoobri 2008.a otsusega nr 1278 jäeti Viktor Korrovitsi vaie rahuldamata ja pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Tartu pensionikomisjoni 01.10.2008.a otsus nr 1278 muutmata. Kaebuse põhjendused Viktor Korrovits palub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 2 p 1 alusel kohtul tühistada Tartu pensionikomisjoni 01.10.2008.a otsus nr 1278 ja HKMS § 6 lg 2 p 2 alusel kohustada Tartu Pensioniametit tegema pensioni ümberarvutus, võttes arvesse pikenenud staaži kohalikus omavalitsuses. Kaebuse kohaselt seisneb Tartu pensionikomisjoni 01.10.2008.a otsuse nr 1278 õigusvastasus väites, et vastavalt avaliku teenistuse seaduse (
) § 12 lõikele 2 laieneb volikogu liikmetele seaduse § 153, mille alusel arvatakse kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg teenistusstaaži hulka, alates
-i kehtivuse algusest 01.01.1996.a. Kaebuse esitaja on seisukohal, et taoline tõlgendus ei ole õige, sest
p 1 järgi arvatakse teenistusstaaži hulka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg ja seda ei ole piiratud kuupäevaga 01.01.1996.a. Kaebaja märgib, et
p 1 mõte on selles, et ta võrdsustab valitavad isikud, sealhulgas kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, ametnikega teenistusstaaži arvestamise mõttes. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme teenistusstaaži jagamine perioodideks, nagu teeb oma otsuses Tartu pensionikomisjon (enne 1996. aastat volinikuna tegutsetud aja mittearvestamine ja ainult pärast 01.01.1996 volinikustaaži arvestamine), on arusaamatu ka sellepärast, et omavalitsuse volikogu liikme valimise korda, staatust ega volitusi ei ole muutnud ei
ega mingi teine seadus.
lg 2 ja lg 3 alusel kehtestas Vabariigi Valitsus oma määrusega ametikohtade loetelu riigi ja kohalikuomavalitsuse ametiasutustes ning riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, kus töötatud aeg arvutatakse teenistusstaaži hulka. Vabariigi Valitsuse 20.02.1996.a määrus nr 50 käsitleb kohaliku omavalitsuse ametnikke, kelle hulka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ei kuulu. Antud Vabariigi Valitsuse määrust ei saa tõlgendada
täiendusena selles mõttes, et kui oma volituste ajaks valitud isikud, nagu Vabariigi President, Riigikogu liikmed ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed selles määruses ei esine, siis nendele teenistusstaaži mingil ajavahemikul ei arvutata. Kuna ametnikud ei ole valitavad ja nendel puudub vastav volituste aeg, arvutatakse nende teenistusstaaži
Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme teenistusstaaži hulka arvatakse, nagu ütleb
Kuna see seaduse säte ütleb üheselt, et teenistusstaaži hulka arvatakse volituste aeg, tähendab see kõikide volituste aegu ja seega ei tule kohaliku 2 omavalitsuse volikogu liikme teenistusstaaži arvutamisel otsida kuskilt mujalt täpsustavaid sätteid. Vastustaja vastuväited Vastustaja ei nõustu Viktor Korrovitsi seisukohtadega ja vaidleb kaebusele vastu.
alusel suurendatakse ametnikule määratud riiklikku vanaduspensioni vastavalt avalikus teenistuses oldud staažile. Kooskõlas
lg-ga 2 laieneb volikogu liikmetele § 153, mille alusel arvutatakse kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg teenistusstaaži hulka
-i kehtivuse algusest 01.01.1996.a. Isikud valitakse volikogu liikmeks, mitte aga ei nimetata teenistusse, ning seetõttu ei saa varasemat teenistusstaaži avaliku teenistuse staažile lisada. Eeltoodust tulenevalt saab volikogu liikme volituse aja arvutada teenistusstaaži hulka alates
jõustumisest 01.01.1996. a. Viktor Korrovits ei ole töötanud
§-des 1 ja 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse ametiasutuses.
§-i 3 järgi on avaliku teenistuse liigid riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus ja § 4 annab meile avaliku teenistuja mõiste, mille alla kaebaja ei liigitu, kuna avalik teenistuja teeb palgalist tööd (§ 4 lg 1).
(palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest) ei laiene § 12 lg-le 2 ja sellest tulenevalt kohaliku omavalitsuse liikmele palka ei maksta. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 17 lg 3 kohaselt on volikogul õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Viimati nimetatud säte kinnitab, et kohaliku omavalitsuse liige ei tee palgalist tööd
KOKS § 4 kohaselt on omavalitsusorganiteks volikogu (kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel) ning valitsus (volikogu poolt moodustatav täitevorgan). Nimetatust tulenevalt ei ole volikogu, mille liige kaebaja Viktor Korrovits oli,
lg-s 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse ametiasutus, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks.
§-i 11 ei ole märgitud § 12 lg-s 2, kuid nimetatud paragrahvi lõike 2 järgi kehtestatakse kohalike omavalitsuste ametnike ametikohtade nimetused Vabariigi Valitsuse 20.02.1996.a määrusega nr 50 „Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste kehtestamine". Nimetatud määruses on loetletud 69 ametikohta, kuid loetelus puudub kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ametikoht. Seega Viktor Korrovitsi volituste aega kohaliku omavalitsuse volikogu liikmena ei arvestata tagasiulatuvalt alates 01.01.1996. a avaliku teenistuse staaži hulka.
kohaselt arvutatakse teenistusstaaži hulka: 1) Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana; 2) teenistuses mitteolevatel isikutel reservis viibimise aeg, kuid mitte rohkem kui kuus kuud; 3) teenistuse aeg Eesti kaitseväes ja piirivalves, samuti asendusteenistuse aeg; 4) õpingute aeg, kui isiku suunas õppima Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutus5) [käesolevast tekstist välja jäetud]; 6) sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhi või õppejõuna töötamise aeg ning õpingute aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis. 3
p 1 järgi arvutatakse kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg teenistusstaaži hulka. Viktor Korrovitsile on Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja 01.10.2008.a otsusega nr 97078-1 arvestatud teenistusstaaži 6 aastat 9 kuud 26 päeva (periood alates 01.01.1996.a – 20.10.2002.a). Seega on pensionikomisjon toiminud Viktor Korrovitsi teenistusstaaži arvutamisel seaduslikult ja õigesti. Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 1996.a määruse nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ punktis 23 on ametiasutusena, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka, nimetatud linnavolikogu kantselei, mitte linnavolikogu. Tulenevalt eelnevast ei kuulu kohaliku omavalitsuse volikogu ametiasutuste nimetusse, kus töötatud aeg arvutatakse avaliku teenistuse hulka.
11 Teenistusstaaž) sätete täitmiseks. Vabariigi Valitsus ei ole andnud määrusi volikogu liikme teenistusstaaži käsitlevate sätete täitmiseks. Viktor Korrovitsi arvates on kõige problemaatilisemaks
, mis aga vastavalt
lg-le 2 kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele ei laiene.
lg 1 kohaselt arvutatakse isikule, kes
jõustumisel on teenistuses, teenistusstaaži §-des 153 - 156 sätestatud korras.
lg 2 alusel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 p-le 1 ja § 182 lg-le 1 arvutatakse avaliku teenistuse staaži hulka.
lg 3 järgi kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ka ametikohtade loetelu riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt
Eelnevalt on märgitud, et Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.a määrusega nr 1 "Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka" kinnitatud loetelus ei ole nimetatud volikogu. Vastustaja palub kohtul jätta Viktor Korrovitsi kaebus rahuldamata ning võimalikud menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kaebuses palub V.Korrovits tühistada Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Tartu pensionikomisjoni (edaspidi pensionikomisjon) 01.10.2008 otsus, millega jäeti
alusel suurendamata kaebajale määratud riiklik vanaduspension ning teha Tartu Pensioniametile ettekirjutus arvutada kaebuse esitaja pension ümber, võttes arvesse tema volikogu liikmeks oleku aega enne 0l.01.1996. Seega on antud asjas vaidlus selles, kas enne Avaliku teenistuse seaduse jõustumist volikogu liikmeks oldud aeg tuleb arvestada avalikus teenistuses oldud aja hulka või mitte ning kas volikogu liikme volituste aeg annab õiguse pensioni suurendamiseks
Kaebuse esitajal on põhjendatud huvi antud vaidluse lahendamiseks, kuna
lg 2 4 kohaselt suurendatakse riiklikku vanaduspensioni alates 10-aastasest teenistusstaažist. Vastustaja arvestas kaebuse esitaja poolt esitatud dokumentide põhjal avaliku teenistuse staaži hulka Tartu Linnavolikogu liikmeks oleku aja alates 01.01.1996 ( s.o alates
jõustumisest) kuni 26.10.2002, kokku 6 aastat 9 kuud ja 26 päeva. Vanaduspenisoni suurendamiseks
Kaebuse esitaja taotleb teenistusstaaži hulka arvestamist ka tema volikogu liikmeks oldud perioodi 15.12.1989 kuni 01.01.1996.a.
lg 1 kohaselt on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohalikus omavalitsuse ametiasutuses. Selle sätte otse tõlgenduse järgi ei ole volikogu liige avalik teenistuja, mis tähendab, et volikogu liikmele ei saaks ka Avaliku teenistuse seadusest tulenevad õigused ja kohustused laieneda. Samas teeb
erandi ning toob selles välja erijuhud, kellele ja millised
paragrahvid laienevad.
lg 2 p 4 kohaselt ei laiene Avaliku teenistuse seadus kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, välja arvatud paragrahvid 1- 4, 6, 9,10, 40-43, 76, 153-156 ja 159.
§-i 153 , mis on
lõike 2 loetelus ja mis seega laieneb volikogu liikmetele, punkt 1 sätestab, et teenistusstaaži hulka arvatakse Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana. Seega on
§-s 153 otse märgitud, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks oleku ehk volituste aeg tuleb arvestada teenistusstaaži hulka. Tartu Pensioniamet on
punkt 1 kohaldanud ning arvestanud kaebuse esitaja teenistusstaaži hulka tema volikogu liikmeks oleku aja, kuid seda ainult alates 01.01.1996, so alates Avaliku teenistuse jõustumisest. Vastustaja on varasema aja mittearvestamisel toetunud
§-le 182. Nii on vaidlustatud otsuses märgitud, et
lubab varasema tööstaaži avaliku teenistuse staažile lisada vaid juhul, kui isik oli
jõustumisel teenistuses. Samuti on märgitud, et volikogu liikme varasemat tööstaaži ei saa avaliku teenistuse staaži hulka arvestada, kuna volikogu liikmeks valitakse, mitte ei nimetata teenistusse. Kohus leiab, et vastustaja tõlgendus on ekslik. Nimelt laieneb
lg 2 kohaselt volikogu liikmetele ka
§-d 1- 4 ja 6.
lg 1 kohaselt on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Seega tuleb ka kohaliku omavalitsuse liikmeks olekut lugeda avalikuks teenistuseks.
laienemine volikogu liikmele tähendab, et volikogu liige on avalik teenistuja ning
Asjaolu, et volikogu liige valitakse, mitte ei nimetata teenistusse, ei oma tähendust. Seega on volikogu liikme puhul tegemist avaliku teenistujaga. Kuna V.Korrovits oli
jõustumise ajal volikogu liige, oli ta ka sel ajal avalikus teenistuses. Enne 01.01.1996 volikogu liikmeks oleku aja teenistusstaaži hulka mittearvestamisel on vastustaja nii vaideotsuses kui kohtumenetluses lähtunud
§-st 182.
sätestab, et isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži §-des 153-156 sätestatud korras. Paragrahvi 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametkohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. 5 Vastustaja leiab, et kuna
lõikes 2 ei ole loetletud
, siis see säte volikogu liikmele ei laiene ning volikogu liikmel ei ole õigust varasemat volikogu liikmestaaži avaliku teenistuse staaži hulka saada. Kuid
kohaldamisel tuleb arvestada sellega, et
on rakendussäte ning rakendussättena reguleerib see seaduse teiste sätete, sealhulgas § 153 kohaldamist. Kuna
puhul on tegemist rakendussättega, siis puudus vajadus ja põhjendatus
§-s 12 sellele sättele eraldi viidet teha. Lähtudes sellest, et
rakendussättena laieneb
kaudu ka kohaliku omavalitsuse liikmetele, tuleb kohaliku omavalitsuse liikme volituste aeg arvata teenistusstaaži hulka võrdselt teiste
§-s 153 sätestatud isikutega. Kuna kaebuse esitaja oli
jõustumise hetkel omavalitsuse volikogu liikmeks, kelle puhul on tegemist avaliku teenistuse eriliigiga, tuleb volikogu liikme volituste periood ka enne 01.01.1996 aja osas arvestada kaebuse esitaja teenistusstaaži hulka. Vastustaja vastupidine otsustus on õigusvastane.
kohaselt arvestatakse teenistusstaaži hulka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, kus volituste aeg võrdsustatakse teenistuses olekuga. Seega saab lugeda, et kaebuse esitaja oli teenistuses
jõustumisel ning tema teenistusstaaž algab alates 15.12.1989.a. Kuigi kohus eelpoolt tegi kindlaks, et
ja § 182 tulenevalt saab volikogu liikme teenistusstaaži arvestada ka enne 01.01.1996 aja eest, ei anna antud juhul see alust kaebuse rahuldamiseks. Nimelt ei ole kaebuse esitaja eesmärgiks mitte avaliku teenistusstaaži pikkuse kindlakstegemine, vaid kaebaja sooviks on saada talle määratud vanaduspensioni suurendamist
Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajale
Nagu märgitud, on
lõikes 2 loetletud sama seaduse paragrahvid, millised laienevad kohaliku omavalitsuse liikmetele. Selles loetelus ei ole aga välja toodud
, seega puudub vastustajal ka õigus volikogu liikmeks oleku aja eest saadud teenistusstaaži alusel vanaduspensioni suurendada.
lg 1 kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega. Antud juhul ongi erandiks
lg 2, mis välistab
Kuna kohaliku omavalitsuse liikmeks oleku aja eest arvestatud teenistusstaaž ei anna õigust vanaduspensioni suurendamiseks
alusel, tuleb lugeda vaidlustatud pensionikomisjoni 01.10.2008 otsus nr 1278 õigeks.
reguleerib ametnikule määratud pensioni suurendamist, kaebuse esitajale ei ole määratud ametniku pensioni ega tema pensioniõigusliku staaži hulka ei ole arvestatud volikogu liikme volituste aega, seda ei enne ega peale
jõustumist. Kaebuse esitaja ei ole läinud vanaduspensionile avalikust teenistusest ametnikuna. Nähtuvalt kaebuse esitaja pensioni toimikust, on V.Korrovits alates 10.02.1969 töötanud pidevalt Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis (varasem nimetus TA Füüsika Instituut), mis on võetud ka arvesse tema vanaduspensioni määramisel. Kuna kaebuse esitajal puudub õigus määratud vanaduspensioni suurendamiseks
alusel ja vaidlustatud otsus ei riku kaebuse esitaja õigusi, jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt puudub ka alus vastustajale pensioni ümberarvutamiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Eda Muts Kohtunik /allkiri/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.