2-08-56919/22

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-08-56919 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi J. J. hagi I. L. vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg
2. märts 2009 Menetlusosalised Hageja: J. J. (IKxxx) Kostja: I. L. (IKxxx) RESOLUTSIOON
3. Hagi põlvnemise tuvastamiseks rahuldada.
4. Lõpetada menetlus elatise nõudes sellest loobumise tõttu.
5. Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale ning teadmiseks menetlusosalistele.
6. Jätta hageja poolt tasutud riigilõiv tema enda kanda.
7. Hagejal kanda menetluskuluna riigituludesse ekspertiisitasu kogumaksumuse 3600 kroonist ½ osa, st. 1800 krooni Swedbank´i arvele nr.xxx või SEB Panka arvele xxx, viitenumber xxx.
8. Kostjal kanda menetluskuluna riigituludesse ekspertiisitasu kogumaksumuse 3600 kroonist ½ osa, st. 1800 krooni Swedbank´i arvele nr. xxx või SEB Panka arvele xxx, viitenumber xxx. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Asjaolud Hageja esitas
9. septembril 2008 Viru Maakohtule avalduse, milles ta palus kohut tuvastada, et tema tütar A. J. (endise nimega A. K.), sünd. xxx a. põlvneb I. L.. Hageja väitis hagiavalduses, et ta jäi kostjast rasedaks 1994.a. kui ta hakkas kostjaga kohtuma. Kostja olevat loobunud isaduse registreerimisest perekonnaseisuosakonnas. Hageja märgib, et alates tütre sündimisest lõppesid hageja ja kostja vahelised suhted. Sündimise momendist elab laps pidevalt hageja juures ning on tema ülalpidamisel. Hagejal on üksi raske rahuldada kõiki lapse materiaalseid vajadusi. Hageja on töötu. Talle on teada, et kostjal on head sissetulekud, mis võimaldavad tagada lapse vajadusi ja seetõttu soovib ta, et kostjalt mõistetakse välja elatis lapsele 3500 krooni kuus. Kostja oma vastuses hagile teatas, et soovib ka ise tuvastada A. J. põlvnemist temast. Põlvnemise tuvastamise korral ei ole ta nõus maksma lapsele elatist 3500 krooni kuus, kuna tema leibkonnas on peale tema enda veel 4 inimest, kes kõik on tema ülalpidamisel. Oma sissetulekuid arvestades oleks ta võimeline maksma elatist A. J. ülalpidamiseks 1200 krooni kuus.
10. novembril 2007 määras kohus läbi viia molekulaargeneetiline ekspertiis, milles esitas eksperdile küsimuse J.J.põlvnemise kohta I. L.
11. detsembril 2008 saabus kohtule ekspertiisiakt nr xxx, milles ekspert andis oma arvamuse, et väga suure tõenäosusega on I. L. A.J. bioloogiline isa. Kohtuistungid
12. jaanuari 2009a. kohtuistungil kostja põlvnemise tulemusele ekspertiisiaktis vastu ei vaielnud. Esitas töökoha tõendi 2008.a. septembrist kuni detsembrini töötasu suuruse kohta, tööinspektsiooni tõendi ning töökoha tõendi temale osalise tööaja kehtestamise kohta. Kostja vaidles vastu elatise nõudele alates
13. augustist 2008 ning elatise summa suurusele. Hageja muutis enda hagiavalduses toodud väiteid, mis puudutavad tema ja kostja suhteid lapse sündimise eelselt ja järgselt. Kui hageja hagiavalduses kirjutas, et alates tütre sündimisest lõppesid hageja ja kostja vahelised suhted, siis istungil ta kinnitas, et nad olid kaks kuud peale lapse sündi koos elanud. Enne lapse sündi olevat ta aga kostjaga mitte lihtsalt kohtunud, vaid elanud temaga koos kaks aastat. Hageja kohustus kohtuistungil tooma tõendid kinnistusraamatust ja autoregistrist, mis kinnitavad kostja majanduslikku seisu. Nii hageja kui kostja kohustusid esitama väljavõtted enda pangakontodest tagasiulatuva aasta eest.
14. märtsi 2009.a. kohtuistungile olid vastavad tõendid laekunud. Hageja loobus elatise nõudest kohtuistungil, kuid jäi põlvnemise tuvastamise nõude juurde. Kostja teatas , et on nõus poole ekspertiisist kinni maksma. Kohtuotsuse põhjendused Põlvnemise tuvastamine Kooskõlas Perekonnaseaduse § 42 lg 1 kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Lapse A. J. vanemad ei ole omavahel abielus ja tema ema esitas kohtule avalduse oma tütre põlvnemise kindlakstegemiseks. Kohtu poolt on tuvastatud, et A. K. (käesoleval ajal J.) sünd on registreeritud xxx. välja antud sünnitunnistuse alusel, kande number xxx Emana on kantud sünnitunnistusele J. K. (käesoleval ajal J., tl 5, 6). Isa kohta sünnitunnistusel kanne puudub. Kooskõlas Perekonnaseaduse § 42 lg 2 põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi DNA osakonna ekspertiisiakti nr xxx kohaselt on I. L. tõenäosus olla A. J. isa 99,999998% (tl 47, 48). Kostja vastuväiteid DNA ekspertiisi tulemuste osas ei esitanud. Tema sõnul on ta ka ise olnud oma isadusest huvitatud. Elatise nõue Hageja loobus elatise nõudest
15. märtsi 2009 kohtuistungil. Nädal peale kohtuistungi toimumist, so.
16. märtsil 2009 esitas hageja kohtule taotluse, et kohus elatise välja mõistaks. Kohus leiab, et elatist antud hagis ei saa hageja loobumise tõttu oma taotlusest enam välja mõista, kuna kostjal ei ole selles kohtuprotsessis enam võimalik oma vastuväiteid või nõusolekut esitada. Hageja väide selle kohta, et tema loobumine elatise nõudest kohtuprotsessil oli tingitud tema närvidest, ei ole usutav, kuna hageja käitus kohtuprotsessil igati endale aru andvalt ning alles nädal aega peale kohtuistungi toimumist saatis kohtule avalduse, milles teatas, et „mina keeldusin alimendidest. Praegusel momendil mul on vaja saada alimendid“. Hagejale on kohtuprotsessi käigus saanud teatavaks kostja võimaluste suurused elatise maksmiseks kui temal peaks tekkima vajadus uuesti kostjalt elatist nõuda. Kohus on hagejale oma kirjaga
17. märtsist 2009 selgitanud elatise nõude võimalusi ka maksekäsu kiirmenetluse korras. Menetluskulud Tuginedes Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tuginedes TsMS § 164 lg 2 kohus võib jagada kulud erinevalt käeoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane. Kohus leiab, et kuna nii hageja kui kostja sooviks oli DNA ekspertiisi teostamine lapse põlvnemise tuvastamiseks, peavad mõlemad pooled kandma ka sellega seoses olevad kulud. Samuti on kostja ise avaldanud selleks oma valmisolekut. Kohus määrab ekspertiisikulud kanda pooltel võrdsetes osades. Marge Tamme Kohtunik