2-07-34786/22

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-07-34786 Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marge Tamme Kohtuasi A. C. hagi O. C. vastu elatise nõudes Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: A. C. (IK xxx) Kostja: O. C. (IK xxx) RESOLUTSIOON
2. Hagi rahuldada osaliselt
3. Mõista välja O. C. tema täisealise tütre A. C. kasuks elatis igakuiselt summas 681 krooni kuus alates hageja kohtu poole pöördumisest
4. septembrist 2007 kuni tema poolt gümnaasiumi lõpetamiseni
5. juunil 2008.a.
6. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Edasikaebe kord Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Hageja esitas oma isa O. C. vastu 10.09.2007 elatise nõude summas 1800 krooni kuus. Ta oli saanud xxx täisealiseks, kuid jätkas õpinguid xxx Gümnaasiumis. Seetõttu soovis ta, et tema isa toetaks teda materiaalselt ka peale täisealiseks saamist. Hageja esitas kohtule sünnitunnistuse, milles kostja on kirja pandud hageja isana. Samuti esitas hageja kohtule xxx kostjalt elatisraha 1000 krooni väljamõistmise kohta G. G. kasuks kuni
7. juunini
8. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja alates
9. maist 1994 välismaal. Sõiduki detailandmete päringu järgi kostja sõidukite kohta Eestis andmed puuduvad, saadavat tulu ta Eestis deklareerinud ei ole. Hageja on esitanud hagiavalduse käiguta jätmise määruse täitmiseks kostja elukohaandmed xxx. Hageja suurendas haginõuet kuni 1/2 miinimumpalga suuruse summani kuus.
10. juulil 2008 K. rajooni kohus S. edastas kohtuistungil kostjale hagimaterjalid. Kostja teatas, et on nõus hagiga osaliselt. Ta oli nõus ka asja kirjaliku menetlusega. Esitas kohtule tõendid, et tal on peale hageja veel kolm last, kes on alaealised. Oma vastuväites hagile ütles ta, et abikaasa hoolitseb kodus 2006.a. sündinud poja eest, mistõttu tööl ei käi, laps on alla 3 aasta vana. Kostja esitas palgatõendi augustist kuni detsembrini
11. Samuti esitas ta töölepingu, milles kuu töötasu oli tööandjaga kokkuleppel 525 grivnat. Kostja oli nõus hagejale maksma 300 grivnat kuus. Hageja esitas vastuse kostja vastuväidetele ja teatas, et jääb oma nõude juurde ja ei ole nõus elatise suuruse vähendamisega, kuna õpib nüüd ülikoolis, peab elamispinda üürima, tema ema on invaliidsuspensionär ja kostja ei ole kunagi osalenud tema kasvatamises. Hageja esitab oma väidete tõendamiseks ka dokumentaalsed tõendid. Oma kirjaga
12. oktoobrist 2008 teatab ta, et on nõus kirjaliku menetlusega. KOHTUISTUNG KOHTU PÕHJENDUSED Kohus pidas esitatud haginõudes ühe kohtuistungi –
13. juunil 2008, mil lükati asja arutamine edasi andmete puudumise tõttu kostja poolt hagimaterjalide ja kohtukutse kätteandmise kohta. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostja on kohtule saatnud dokumentaalsed tõendid, et temal on Ukrainas, S. viieliikmeline perekond. Peale hageja on temal veel 3 last: C. M. sünd. 1997; C. D. sünd. 2001; C. A. sünd. 2006 (tl. 67-70). Tema abikaasa C. S. on kostja ütluste kohaselt praegu kodune, kuna kasvatab alla 3-aastast last. Seega loeb kohus tõendatuks, et kostjal on olemas ka teised ülalpeetavad peale hageja. Tuginedes Perekonnseaduse § 50 lg 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. See kehtib kostjale kõikide tema laste suhtes. Kui vanem ei täida oma ülalpidamiskohustust, mõistab kohus temalt välja elatise. Perekonnaseaduse § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatisrahana, mis tuginedes sama seaduse lg 4-le ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sellise nõude on esitanud kostja vastu ka hageja. Elatis täisealiseks saanud lapsele mõistetakse tuginedes Perekonnaseaduse § 63 lg 1 välja täisealiseks saanud isiku nõudel. Hageja ongi nimetatud isikuks. Vaatamata kostja poolt esitatud palvele nõutavat elatise summat vähendada, kuna tal on veel kolm last ning palk lepinguliselt 525 grivnat (Ukraina rahaühik) kuus (tl. 67, 77, 71, 78), on hageja jäänud oma nõude juurde. Tuginedes Perekonnaseaduse § 61 lg 6 p 3 võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada, kui ilmnevad kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused elatise vähendamiseks. Kohus leiab, et kuna kostjal on peale hageja veel kolm last, kes on alaealised ja kelle ülalpidamiseks ei jääks kostjal peale hagi täielikku rahuldamist piisavalt vahendeid, osutuksid teised kostja lapsed vähem kindlustatuteks kui hageja ning seega tuleb hageja poolt nõutud summa välja mõista kostjalt osaliselt. Kohus tugineb siinkohal Perekonnaseaduse § 61 lg 5-le mõistes hageja kasuks välja summa, millise maksmisega kostja oma sissetulekuid ning ka teiste laste olemasolu arvestades toime tuleb. Selleks summaks on 681 Eesti krooni, mis vastab Eesti Panga kursile Ukraina 300 grivna suhtes hageja poolt kohtusse pöördumise päeval
14. septembril
15. Eesti Panga andmetel vastas hagiga kohtusse pöördumise päeval 2,26995 Eesti kroonile üks Ukraina grivna. Kohtul puuduvad dokumentaalsed tõendid selle kohta, kas kostjal on väljaspool Eestit (Ukrainas või mujal) likviidset vara, mida saaks müüa elatise nõude rahuldamiseks. Selle kohta ei ole ei hageja ega kostja kohtule andmeid avaldanud ning kohtul ei ole võimalik seda kindlaks teha. Hageja poolt on esitatud kohtusse vastuväide (tl. 81) elatise miinimumsumma vähendamisele ning selles on tuginetud dokumentaalselt tõendatud asjaoludele, millel ei saa olla seost väljamõistetava summa suurusega. Kostjale on kohtu kirjaga 22.09.2008 nr. 2-07-34786/48893 selgitatud, et ülalpidamise kohustus ei laiene ülikooliõpingute ajale. Seega ei oma tähtsust kostja üürisuhetest tingitud kohustused ülikooliõpingute ajal ega ka ema invaliidsus. Hageja vaatamata kohtu selgitustele on lisanud uusi mittekohaseid tõendeid enda ülikooliõpingute, üürikohustuse ja ema invaliidsuse kohta. Kohus jätab need tõendid arvese võtmata, kuna tuginedes Perekonnaseaduse § 60 lg 2-le saab elatist lapsele välja mõista ainult juhul, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Tuginedes kohtumaterjalidele lisatud A. C. Gümnaasiumi lõputunnistusele (tl. 59) lõppes hageja elatise nõudeõigus koos gümnaasiumi lõpetamisega
16. juunil 2008a. Kuna hageja ei ole esitanud taotlust välja mõista elatist tema täisealiseks saamise hetkest, siis mõistab kohus tuginedes Perekonnaseaduse § 70 lg 1-le hagejale elatise välja alates haginõude esitamisest kohtusse, so. alates
17. septembrist
18. Menetluskulud Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta toimingu eest: elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamine. Marge Tamme Kohtunik