← Eesti

2-08-66707/4

Obsah (8)§ 415§ 317§ 142§ 187§ 444§ 468§ 162§ 1741

Tsiviilasi nr 2-08-66707 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2009. a Tart

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE

  1. oktoobril
  2. a esitas AS EMT Tartu Maakohtusse hagi Lea Sarapu vastu
  3. jaanuaril
  4. a sõlmitud liitumislepingu ja
  5. detsembril
  6. a sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu alusel tekkinud võlgnevuste nõudes, kogusummas 5 499,36 krooni (põhinõue 2 750,18 krooni, viivise nõue 2 274,18 krooni ja sissenõudetasu 475 krooni). Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 5 499,36 krooni, riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulud 1 000 krooni. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõike 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt

§ 444lõikele 4 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt kahekümne

(20)päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja esitada neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kohtu teate) isiklikult allkirja vastu üleandmisega kätte saanud
  1. oktoobril
  2. a (tl 29). Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud.
  3. jaanuaril
  4. a esitas hageja kohtule taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja kostja hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramiseks tagaseljaotsuses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 82 lõikele 2 kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lõike 1 punktide 1, 3 ja 6 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumisel nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lõikele 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 115 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud
  5. jaanuari
  6. a liitumislepinguga (tl 7-8),
  7. detsembri
  8. a järelmaksu müügilepinguga (tl 9-11),
  9. septembri
  10. a võlanõudega (tl 12),
  11. juulil
  12. a,
  13. augustil
  14. a ja
  15. septembril
  16. a kostjale esitatud arvetega (tl 13-15), teenustasude hinnakirjaga (tl 16-17) ning väljavõttega EMT teenuste kasutamise üldtingimustest (tl 18-22). 2 Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 3, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 115 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi Lea Sarapu vastu 5 499,36 krooni nõudes. Vastavalt

§ 468

lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Kuna hagi esitati

  1. oktoobril
  2. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne
  3. jaanuari
  4. a kehtinud

-s sätestatut. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) kuni

  1. detsembrini
  2. a kehtinud redaktsiooni § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 162

lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

§ 1741

lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741

lõike 3 alusel hageja taotlusel kostjalt välja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja hageja esindaja õigusabikulud 1 000 krooni, kokku 1 250 krooni. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.