2-08-52038/3

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-08-52038 Määruse kuupäev 19.

1. 2009 (kohtunik töövõimetuslehel 03.02.200903.03.2009) Kohtunik Lukiina Vismann Kohtuasi MN (ik xxx eluk xxx) avaldus põlvnemise tuvastamiseks surnud isikust Asja läbivaatamise kuupäev
2. jaanuar 2009 Istungil osalenud isikud avaldaja MN seaduslik esindaja S N ja nende lepinguline esindaja Reet Vokk Resolutsioon Avaldus rahuldada. Tuvastada, et MN (ik xxx eluk xxx) põlvneb alates sünnist so xxx A A (ik xxx, surnud xxx Ida –Viru Maavalitsuse (Narva) poolt 30.10.2007 väljaantud surmatunnistus xxx , akt nr xxx). Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 200 krooni. Avalduse asjaolud ja menetluse käik. S Na esitas kohtule avalduse, milles palub tuvastada poja MNi põlvnemist A A (surnud ), kes ei olnud abielus avaldajaga. Avalduse kohaselt S N ja A A elasid koos alates 2002 suvest. S Na (T ) oli sel ajal abielus S T . Nende abielu lahutati . 31.10.2003 karistati S N ja A A kriminaalkorras Tallinna Linnakohtu otsusega nr 1-1668/03, kus A A määrati ärakandmiseks kuuluvaks karistuseks 1a ja 3 kuud. Vanglas viibimise ajal külastas S N korduvalt A A kui oma elukaaslast. Peale A A vabanemist vanglast elasid S N ja A A ühe perena aadressil xxx, kuni viimase surmani . S Na ja A A kooselu ajal eostati MN. Xxx sündis poeg MN, sünnitunnistusse on isa kanne märkimata. A A vanemad on A A ja S A , kes elavad Xxx ning kes mõlemad on oma avaldustega kinnitanud, et nende poeg A A elas koos S N aadressil xxx alates 26.10.2006 kuni nende poja 1 surmani vabaabielus ning nende vahel oli olemas tihe majanduslik ja psühholoogiline sõltuvus. Vanemate poolt edastatud kinnitus on notari poolt tõestatud. Eestkosteasutus- Maardu Linnavalitsus oma kirjalikus seisukohas kinnitab, et A A vanemad on oma poja lapse MNi omaks võtnud ja eestkosteasutus toetab avalduse rahuldamist. Kohtu järeldused. Perekonnaseaduse (PKS) § 42 lg 1 kohaselt kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Sama paragrahvi
3. lõike järgi põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad meest lapse isaks pidada. Kohus, kuulanud ära avaldaja seletuse ja tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. MN sünnitunnistusel on märkimata lapse isa kohta andmed. A A ema ja isa on kohtule esitanud notariaalse kinnituse, et nende poeg A A on S N elanud vabaabielus alates xxx kuni nende poja surmani so ning nende vahel oli olemas tihe majanduslik ja psühholoogiline sõltuvus. Eeltoodut kinnitab ka avaldaja ise. Eestkosteasutus Maardu Linnavalitsus toetab avalduse rahuldamist. Eelnevaga on tõendatud asjaolud, mis võimaldavad MN pidada põlvnevaks A A ning avaldus kuulub rahuldamisele. Riigikohtulahendis 3-2-1-36-08 on märgitud, et PKS § 38 lg 1 näeb küll ette, et vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras, kuid ei sätesta sõnaselgelt, mis ajast alates need õigused ja kohustused tekivad. Lahendis on kolleegium leidnud, et lapse isast põlvnemise tuvastamine on tagasiulatuv kuni lapse sünnini, nagu seda on ka isast põlvnemise vaidlustamise tõttu lapse sünniakti kande ebaõigeks tunnistamine (vt Riigikohtu 7.märtsi 2007.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-07, p 10) seega tuleb mees kohtus põlvnemise tuvastamise korral lugeda lapse isaks, so esimese astme ülenejaks sugulaseks, alates lapse sünnist. Eeltoodust lähtuvalt tuleb A A lugeda lapse MN isaks alates lapse sünnist. Lukiina Vismann kohtunik 2