Obsah (6)

§ 230§ 5§ 3§ 200§ 162§ 132

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 16.03.09, Tallinnas Kentmanni Kohtumaja, tsiviilkantselei ja koht Tsiv

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool 2 määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 3

järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korra kohtusse oma eeldatavate ja seadusega kaitstud õiguse, huvi kaitseks.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on OÜ E osanik 30% ja M. G 70% ulatuses omanik, seega on märgitud asjaolud tõendatud ja kohus ei pea täiendavat hinnangut andma hageja esitatud osade ostu-müügilepingule.
2. Hageja väitis, et kostja on rikkunud tema õigusi sellega, et vaatamata tema palvele ei ole OÜ E esitanud talle osanike nimekirja selleks, et hageja saaks osa müüa, sh ei osta M. G seda osa ise ära. ÄS § 149 lg 1 järgi võib osanik osa vabalt võõrandada teisele osanikule, lg 2 sätestab, et osa võõrandamisel kolmandale isikule on teistel osanikel ostueesõigus ühe kuu jooksul võõrandamise lepingu esitamisest. Müüja esitab müügilepingu osaühingu juhatusele, kes teavitab viivitamatult teisi osanikke müügilepingu sõlmimisest. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut ning lg 3 järgi võib põhikirjas ette näha, et osa võõrandamiseks kolmandale isikule või osa osaliseks võõrandamiseks on nõutav osanike otsus, mille poolt peab olema antud vähemalt 2/3 osanike häältest. Sellisel juhul ei kohaldata osaühingule käesoleva paragrahvi
3. lõikes sätestatut. Ilma osanike vajaliku nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Mõjuval põhjusel võib teistelt osanikelt nõuda osa võõrandamiseks nõusoleku andmist. Kohtule kostja poolt OÜ E põhikirja p 2.5 nähtub, et osa vabalt võõrandatav, kuid osanikel on ostueesõigus, mis on realiseeritav pärast müügilepingu sõlmimist ja sellest vastavalt osanike teavitamist. Muud regulatsiooni põhikirjast ei nähtu. Hinnates OÜ E põhikirjas sätestatut, leiab kohus, et hagejal ei ole mingeid takistusi oma osa müügiks ÄS § 149 lg 1, 2 ja põhikirja p 2.5 järgi. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja väited on alusetud, et ilma selleta, et kostja oleks saatnud talle osanike nimekirja, ei saa/ saa saanud osa võõrandada. Teise osaniku M. G poolt ostueesõiguse realiseerimine on õigus, mitte kohustus ning teisel osanikul ei ole kohustust osta ära ühe osaniku, antud juhul hageja osa. Seega on ebaõiged hageja väited sellest, et kostja, milleks on äriühing, teeb talle osa müümisel takistusi. Hageja poolt kohtule esitatud kirjadest kostjale 05.10.07 ja 15.11.07 nähtub, et hageja kavatseb osa ära müüa ja tegi ettepaneku M. G osa ära osta, küll aga ei nähtu nendest tõenditest, et hageja oleks nõudnud OÜ-lt E osanike nimekirja. Eeltoodu tõttu on tema väited osanike nimekirja nõudmisest, tõendamata. Kostja on hageja kirjale vastanud omapoolse kirjaga 10.10.07, mille on hageja ka kätte saanud vastavalt esitatud väljastusteatele (lk 30) ja millega tegi hagejale ettepaneku tulla koosolekule küsimust arutama. Nimetatuga on kostja tõendanud, et ta on reageerinud hageja kirjale. Hageja ei ole ise vaatamata kohtu kirjale (lk 19, 20) ja kostja vastuväidetele selgitanud, millest tuleneb kostja kohustus esitada hagejale osanike nimekiri, samuti ei ole hageja selgitanud, miks ta ei ole võimalik äriregistrist saada andmeid osanike kohta, kuna need on vastavalt saadavad arvutivõrgus aadressil: https://ariregister.rik.ee/ettevotja.py või võimalik tutvuda äraregistris kohapeal vastavate andmetega. Nimelt on ÄS § 28 lg 1 järgi äriregistri kanded on avalikud ja igaühel on õigus tutvuda registrikartoteegi ja äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Hageja väitis, et ta sai nimekirja alles 28.09.08, so aasta pärast nõude esitamist, kuid hageja ei ole tõendanud, et ta esitas nõude kostjale enne hagi esitamist. Sellisest nõudest enda vastu sai kostja teada alles hagi esitamisel ja selle kättetoimetamisel kostjale, mida ei ole hageja ümber lükanud. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et hageja väide, et ta sai alles 28.09.08 osanike nimekirja, ei tõenda kostja-poolsete kohustuste rikkumist 3 ja hageja õiguste riivet, sj seda, et hageja oleks üldse enne hagi kohtusse esitamist nõude kostja vastu esitanud. Eeltoodu tõttu on hagi põhjendamata ja tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja õiguste rikkumist ei ole aset leidnud (

§ 3lg 1).

Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja on tuginenud vaid asjaolule, et kostja ei ole väljastanud osanike nimekirja, mistõttu ei saanud ta oma osa müügilepingut sõlmida ja millele kohus ka eelnevalt oma hinnangu andnud. Eeltoodu tõttu ei puuduta kohus otsuses ÄS § 166 tulenevaid norme, mis reguleerivad osaniku ja äriühingu vahelisi suhteid teabe andmisest keeldumisel/dokumentidega tutvumise võimaldamisest keeldumisel, kuivõrd nimetatu on reguleeritud eri korraga (sh kohtueelne kord), kuid hageja ei ole esile toonud, et ta oleks nõudnud ja kostja oleks keeldunud talle tutvustamast äriühingu dokumente või andmast teavet. 9. Vaidlus ei puuduta hageja võimalikku juhatuse liikmest tagasikutsumist, mistõttu ei anna kohus ka nendele väidetele ja kostja vastuväidetele ja vastavatele tõenditele (avaldus registrile, kandemäärus) hinnangut. 10. Kostja palus kohaldada hageja suhtes vastuse koostamise ajal kehtinud

§ 200

lg 3 ja teha hagejale trahvi pahatahtlikku hagi eest, kuna hageja on esitanud kostja vastu hagi seetõttu, et temaga seotud äriühingud on vaidluses OÜ-ga E olnud edutud ja hagi on seega pahatahtlik. Kuni 31.12.2008 kehtinud

§ 200

lg 3 alusel võis kohus hagejat, kes on vastaspoolele kahju tekitamise eesmärgil teadlikult esitanud põhjendamata hagi, trahvida ja mõista temalt otsuse tegemisel teise poole kasuks välja mõistliku rahasumma varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks ning jätta kohtukulud täielikult või osaliselt tema kanda. 01.01.2009 kehtivas seaduse redaktsioonis sellist sätet ei ole, samuti ei ole sätestatud trahvi hagi esitamise eest, mis on vastaspoole arvates pahatahtlik. Esiteks leiab kohus, et kuni 31.12.2008 kehtinud

§ 200lg 3 alusel trahvi määramiseks puudub kohtu arvates alus.

Hageja on oma õigustes olnud veendunud, on esitanud oma väidetavate õiguste kaitseks kohtusse hagi ja realiseerunud Põhiseaduse § 15 tulenevat õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, küll aga ei leidnud asjas tõendamist, et hageja õigusi oleks kostja rikkunud. Kostja väide, et hageja oli just seetõttu esitanud käesoleva hagi, et tema osalusega teised äriühingud olid edutud vaidlustes OÜ-ga E ja et selle tõttu on hageja hagi pahatahtlik, on tõendamata. Eeltoodu tõttu ei saa rääkida pahatahtlikult esitatud hagist, mistõttu tuleb jätta kostja taotlus nii sisulistel kui ka üksnes kehtiva menetlusseaduse järgi protsessuaalsetel kaalutlustel rahuldata. 11.

§ 162

lg 1 alusel jäävad kostja menetluskulud hageja kanda, kuna hagi jääb rahuldamata ja hagimenetluses kannab see pool kulud kelle kahjuks otsus on tehtud. 12. Tsiviilasja hind oli hagi esitamise ajal vastavalt 15000 krooni, käesoleval aja kehtiva

§ 132lg 1 järgi 25000 krooni.

Kohtunik 4