Obsah (15)

§ 317§ 174§ 1741§ 415§ 142§ 416§ 420§ 442§ 407§ 444§ 173§ 150§ 133§162§ 468

Tsiviilasi nr 2-08- 24253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 2. veebruar 2009, Tartu kohtumaja, kirjalik mene

§ 317lg 5).

Menetluskulude jaotus Jätta kõik menetluskulud arvestades hagihinda tagaseljaotsuse tegemise ajal Sander Saago kanda. Välja mõista Sander Saago´lt menetluskuluna 2173.68 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend kolm krooni ja 68 senti) krooni BIGBANK AS kasuks. Jätta rahuldamata AS BIGBANK taotlus riigilõivu 250 krooni tagastamiseks. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (

§ 1741lg 4).

Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1, § 442 lg 6).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (

§ 416lg 2, § 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 420lg 1, § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Poolte vahel on sõlmitud

1. jaanuaril
2. a tarbijakrediidileping. Lepingu kohaselt andis hageja kostjale krediiti 30 000 krooni. Kuna kostja ei täitnud lepingut, ütles hageja lepingu üles.
3. juuni
4. a hagiavalduse kohaselt võlgneb kostja hagejale 58 137.02 krooni, millest 29 968.20 krooni on tagastamata krediidisumma, 4393.53 krooni on sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 5993.64 krooni on leppetrahv, 900 krooni on võla sissenõudmisega seotud kulud ja 16 881.65 krooni on sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja palus esialgses hagiavalduses mõista kostjalt enda kasuks välja võla kokku 58 137.02 krooni ja alates
5. juunist
6. a kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 25, 05 % tagastamata krediidisummalt aastas ning jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
7. jaanuaril
8. a täpsustas hageja oma nõuet ja nõuab kostjalt 53 594.78 krooni välja mõistmist, millest 29 968.20 krooni on tagastamata krediidisumma, 4393.53 krooni on sissenõutavaks muutunud intress, 900 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 18 333.05 krooni
9. jaanuariks
10. a sissenõutavaks muutunud viivis. Hageja loobus kostja vastu esitatud leppetrahvi nõudest 5993.64 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse

§ 407

lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

§ 444

lg-st 4 tulenevalt võib tagaseljaotsusest jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa või piirduda põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ning tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kätte avalikult vastava teate avaldamisega Ametlikes teadaannetes

1. novembril
2. a. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 28 päeva jooksul hagi avalikult kättetoimetamisest alates ja hoiatas, et tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule käesoleva ajani vastanud. 2/4 Kohus leiab, et hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks tuleb rahuldada
3. jaanuari
4. a hagi täpsustuse avalduses märgitud suuruses. Hageja on pärast hagimaterjalide avalikult kostjale kättetoimetamist oma nõuet üksnes vähendanud, mistõttu ei pea kohus vajalikuks vastavate avalduste kätte toimetamist kostjale. Kostjalt tuleb välja mõista arvestades hagiavalduses toodut ning juhindudes VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 53 594.78 krooni hageja kasuks. Samuti tuleb kostjalt välja mõista viivis 25, 05 % tagastamata krediidisummalt (otsuse tegemise seisuga 29 968.20 krooni) aastas alates
5. jaanuarist 2009 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kohus mõistab täiendava viivise protsendina välja mitte
6. jaanuarist, nagu taotleb hageja, vaid
7. jaanuarist arvates, sest hageja on viivisenõude summana välja arvestamisel võtnud juba
8. jaanuari 2009 viivise arvesse. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse kohtuotsuses.

§ 174

`lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Hageja on esitanud

1. jaanuaril
2. a menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja enam tasutud riigilõivu 250 krooni

§ 150lg 1 p 1 alusel tagastamise taotluse seoses leppetrahvi nõudest loobumisega.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna 2423.68 krooni, millest 299.68 krooni on maksekäsu kiirmenetluse alustamisel tasutud riigilõiv, 24 krooni on riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest, 2000 krooni on menetluse alustamisel tasutud riigilõiv ning 100 krooni on riigilõiv menetlusdokumentide avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes. Hageja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu järgmiselt:

1. juunil 2008 - 2274 krooni, millest 2250 krooni on riigilõiv hagihinnalt ja 24 krooni on riigilõiv menetlusdokumentide väljatrüki eest; 21.detsembril 2006 – 299.68 krooni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest;
2. novembril 2008 – 100 krooni menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest kostjale. Hageja on hagi esitamisel avaldanud, et hagihinnaks on 35 961.84 krooni, mis koosneb põhinõudest ja leppetrahvi nõudest ja on arvutatud

§ 133lg 1 ja 2 alusel (kuni 1.

jaanuarini 2009 kehtinud redaktsioonis) (lk 8). Hageja on tasunud arvestades hagihinda hagi esitamisel õigesti riigilõivu täismääras 2250 krooni. Seega ei ole hageja tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem, mis annaks aluse taotleda enammakstud riigilõivu tagastamist

§ 150lg 1 p 1 alusel.

Õige ei ole hageja seisukoht, et hagi esitamisel tulnuks tal tasuda riigilõivu täismääras üksnes 1750 krooni, mis on riigilõiv hagihinnalt kuni 30 000 krooni, sest algselt soovis hageja nõuda ka leppetrahvi, mis suurendas hagi hinda. Hageja taotlus on samas ka vastuoluline, sest hageja ei taotle

1. jaanuari
2. a taotluses enam mitte kogu väidetavalt enammakstud riigilõivu tagastamist, vaid sellest üksnes poole - 250 krooni tagastamist. Nimetatud taotlust põhjendab hageja täiendavalt sellega, et ta on leppetrahvinõudest loobunud. Kohus leiab, et puudub seaduslik alus hagejale 250 krooni riigilõivu tagastamiseks.

§ 150

lg 2 reguleerib tõepoolest poole riigilõivu tagastamise juhtumeid, kuid kuna hageja ei ole loobunud hagist, vaid on üksnes vähendanud hagi hinda ja loobunud leppetrahvi osas oma nõudest, siis ei ole temale ka võimalik teatud osast riigilõivust poole tagastamine

§ 150

lg 2 alusel.

§162

, § 173 lg 1 alusel tuleb kõik menetluskulud arvestades hagihinda otsuse tegemise ajal jätta kostja kanda.

§ 1741

lg-st 3 ja hageja taotlusest lähtudes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv lõplikult hagihinnalt (29 968.20 krooni) 1750 krooni; riigilõiv 299.68 krooni maksekäsu kiirmenetluse alustamise eest; riigilõiv 24 krooni menetlusdokumentide väljatrüki eest; riigilõiv 100 krooni menetlusdokumentide avaldamise eest Ametlikes Teadaannetes. Kokku tuleb kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõiv 2173.68 krooni.

§ 468lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

3/4 Kohtunik 4/4