KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus TARTU HALDUSKOHUS Kohtuasja number 3-08-1621 Kohtuotsuse kuupäev 13.11.2008 Jõhvi kohtumaja Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi Kaebuse esitaja J.N’i kaebus Rakvere Vallavolikogu 16.07.2008.a otsuse nr 25 tühistamiseks, millega kehtestati Rakvere vallas Päide külas I.J`i kinnistu Xxxxx XX detailplaneering. Kirjalik menetlus Resolutsioon Edasikaebamise kord Kaebus rahuldada osaliselt. Tunnistada õigusvastaseks Rakvere Vallavolikogu 16.07.2008.a otsus nr 25, millega kehtestati Rakvere vallas Päide külas I.J`i kinnistu Xxxxx XX detailplaneering. Välja mõista Rakvere Vallavolikogult menetluskulu summas 80 krooni J.N`i kasuks. Ülejäänud menetluskulu jätta menetlusosaliste enda kanda. Kohtuotsuse võib vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse esitaja J.N on Tartu Halduskohtus vaidlustanud Rakvere Vallavolikogu 16.07.2008.a otsuse nr 25, millega kehtestati Päide külas Xxxxx XX kinnistu detailplaneering. J.N’i eesmärgiks on vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamise otsustuse tühistamine. 3-08-1621 Kaebuse esitaja on olnud selle vastu ja esitanud ka Rakvere vallale menetluse ajal oma vastuväited kirjalikult 01.02.2008.a, 21.06.2008.a, 07.07.2008.a, milles on toodud tema kõikide vastuväidete põhjendused ning millele ta osundab ja tugineb ka käesoleva kaebuses ning need on antud kaebuse osaks, leides, et seetõttu tuleb haldusakt tühistada ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Vaatamata kaebuse esitaja poolt vallale esitatud seisukohtadele ja vastuväidetele, ei ole neid otsuses kaalutud ega otsust kuidagi põhjendatud, miks ei ole kaebuse esitaja seisukohti arvesse võetud. Kaalutlusõiguse on haldusorgan jätnud teostamata ja 16.07.2008.a otsus nr 25 Xxxxx XX kinnistu detailplaneeringu kehtestamise kohta on seega motiveerimata täielikult. 10.10.2008.a on kaebuse esitaja taotlenud Tartu Halduskohtult menetluse lõpetamist HKMS § 24 lg 1 p 4 alustel, kuna kaebaja poolt vaidlustatud haldusakt (Rakvere Vallavolikogu 16.07.2008.a otsus nr 25) on vastustaja Rakvere Vallavolikogu enda poolt kehtetuks oma otsusega nr 28 24.09.2008.a tunnistatud. HKMS § 92 lg 4 kohaselt vastustaja kannab kohtukulud, kui kohus lõpetab menetluse käesoleva seadustiku § 24 lg 1 punktis 4 sätestatud alusel. Kaebuse esitaja on tasunud riigilõivu ja juristil lasknud koostada tasu eest kohtule esitatud menetlusdokumente. Kaebuse esitaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist HKMS § 92 lg-s 5 sätestatud alusel, s.o: 1) halduskaebuse menetlusse võtmiseks tasutud riigilõiv 80 krooni; 2) kaebuse koostamise kulu halduskohtule Rakvere Vallavolikogu 16.07.2008 otsuse nr 25 peale koos esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusega, kulu 5100 krooni; 3) arvamusvastuse koostamine halduskohtule vastustaja seletusele ja kolmanda isiku seisukohale, kulu 4250 krooni; 4) taotluse koostamine halduskohtule menetluse lõpetamiseks ja menetluskulude väljamõistmiseks, kulu 850 krooni. Kokku taotleb kaebuse esitaja 10 280 krooni (s.o 80+5100+4250+850) väljamõistmist vastustajalt. 23.10.2008.a esitas J.N taotluse menetluse lõpetamise taotlusest loobumise kohta, kuna kaebajal on tekkinud põhjendatud huvi asja läbivaatamiseks ja kohtuotsuse saamiseks antud haldusasjas. Nimelt on vastustaja 22.10.2008.a saadetud lihtkirjaga kaebajat informeerinud ja saatnud eelnõu samas asjas detailplaneeringu uueks kehtestamiseks. Kaebaja jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde ja soovib kirjalikus menetluses tehtud lahendit, kuna soovib ka edaspidi antud asjas kohtusse pöörduda. Rakvere Vallavolikogu esindaja advokaat A.A esitas 14.10.2008.a kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna Rakvere Vallavolikogu 24.09.2008.a otsusega nr 28 tunnistati vaidlustatud haldusakt kehtetuks. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p 4 lõpetab halduskohus menetluse kui kaevatav haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Kaebaja on ka ise esitanud taotluse menetluse lõpetamiseks, milles palub välja mõista kohtukulud summas 10 280 krooni. Vastustaja on seisukohal, et nimetatud taotlus on põhjendatud üksnes 80 krooni ulatuses s.o tasutud riigilõivu osas. Kolmanda isiku I.J`i esindaja M.M leiab kirjalikes vastuväidetes, et esitatud kaebus on alusetu, põhjendamatu ja rahuldamisele ei kuulu. Kaebuse motiivide kohaselt on valla volikogu otsus nr 25 motiveerimata ja pole toodud välja põhjendusi, miks ei ole arvestatud kaebuse esitaja vastuväiteid. Kolmas isik leiab, et valla volikogu, võttes vastu otsust nr 25, kindlasti kaalus kõiki poolt ja vastuargumente ning arvestas ka esitatud vastuväiteid. Arvestades vastuvõetud otsust võib eeldada, et vallavolikogu ei pidanud kaebuse esitaja vastuväiteid põhjendatuks. Kolmas isik leiab, et kaebuse esitaja vastuväited ei ole õiged. Kolmas isik käis alati kutsutud päevadel vallavalitsuses, kes aga ei ilmunud, oli kaebuse esitaja. Kolmas isik leiab, et kaebuse esitaja on käitunud pahatahtlikult otsides olematuid põhjusi, et takistada Ilmar Juurmannil viia läbi detailplaneeringut. Kaebus ei vasta ka HKMS-is esitatud 2 3-08-1621 kaebuse nõuetele. Puuduvad andmed vastustaja kohta ning viited seaduse paragrahvile, mille alusel mida taotletakse ning ei nähtu missuguseid isiklikke õigusi on kaebuse esitaja suhtes rikutud. KOHTU PÕHJENDUSED Käesoleva vaidluse esemeks on detailplaneeringu kehtestamise otsus. Planeerimismenetluse üheks eesmärgiks on muuhulgas planeeringuga seotud erimeelsuste lahendamine ning erinevate isikute huve ja avalikku huvi arvestava tasakaalustatud lahenduse saavutamine. Planeerimismenetluse erinevate etappide käigus on puudutatud isikutele ja avalikkusele ette nähtud võimalused oma seisukohtade väljendamiseks ning planeeringu menetlejale on pandud kohustus nende arvesse võtmist kaaluda. Detailplaneeringute kontrollimisel on kohtul piiratud otsustusruum, kuid kohus saab hinnata seda, kas kohalik omavalitsus kasutas oma diskretsiooniõigust nõuetekohaselt ning kaalus esitatud ettepanekute mittearvestamisel osapoolte põhjendatud huve ning kas kohalik omavalitsus oli kogunud kaalumiseks piisavat informatsiooni. Kaebaja väidab, et vaidlusalune haldusakt on õigusvastane, sest selles puudusid planeeringu kehtestamise aluseks olevad faktilised asjaolud. Motiveerimata kaalutlusotsuse puhul kerkib aga üles kahtlus, et otsus on tegelikult läbi kaalumata. Kooskõlas HMS §-ga 58 tuleb taolises olukorras haldusakt tühistada, v.a juhul, kui kohtul on võimalik vaatamata haldusakti motiveerimatusele täielikult veenduda selle sisulises õiguspärasuses. Halduskohtu hinnangul ei saa kaebuse esitaja taotlust Rakvere Vallavolikogu 16.07.2008.a otsuse nr 25, millega kehtestati Päide külas Xxxxx XX kinnistu detailplaneering, tühistamiseks halduskohus enam läbi vaadata. Vaidlustatud haldusakt on vastustaja poolt kohtumenetluse käigus tühistatud. Haldusakti tühistamise nõude eelduseks on aga haldusakti kehtivus. Rakvere Vallavolikogu 16.07.2008.a otsus nr 25 on Rakvere Vallavolikogu 24.09.2008.a otsusega nr 28 kehtetuks tunnistatud. Vallavolikogu on tuginenud HMS §-le 56 lg 1, kuna vaidlustatud haldusaktis ei olnud põhjendusi ning viidet Xxxxx XX detailplaneeringu toimikule. Käesoleval juhul on kohtul võimalik tuvastada kaevatud haldusakti õigusvastasus või tühisus, kuid mitte seda tühistada. Kaebaja põhiväited seisnevad selles, et tema hinnangul on detailplaneeringu kehtestamise otsus õigusvastane, kuna see on motiveerimata ja selle andmisel pole teostatud kaalutlusõigust. Kaebuse esitaja on olnud planeeringu kehtestamise vastu ja esitanud ka Rakvere vallale menetluse ajal oma vastuväited kirjalikult 01.02.2008.a, 21.06.2008.a, 07.07.2008.a, millest vaid ühele on vald kirjalikult vastanud. PlanS § 3 lg 2 p 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik linnades ja alevites uute hoonete ehitusprojekti koostamiseks ja püstitamiseks. Vastavalt PlanS § 23 lg 3 p 2 teostab planeerimismenetluses üldplaneeringu ning detailplaneeringute vastavuse üle järelevalvet maavanem. Vaidlusaluses küsimuses on Lääne-Viru maavanem Urmas Tamm teostanud järelevalvet. 10.07.2008.a kirjas nr 9-7/4570 on ta leidnud, et antud juhul ei kahjusta Xxxxx XX detailplaneering Xxxxx Xx omaniku huve ega tekita kahjulikke mõjusid. Seega on maavanem vaidlusalusele detailplaneeringule andnud oma heakskiidu, märkides vaid seda , et vaidlused oleksid välistatud, kui Rakvere vallal oleks kehtestatud üldplaneering. Nähtuvalt haldusasja materjalidest, on kaebajat teavitatud tähitud kirjaga detailplaneeringu avalikust arutelust. Kohalikus ajalehes teavitati vaidlustatud detailplaneeringu avalikust väljapanekust 09.06-24.06.2008.a Rakvere Vallavalitsuse ruumides Vallikraavi 8, Rakveres. 3 3-08-1621 Teates märgiti, et märkuste ja ettepanekute laekumise korral on nende avalik arutelu Rakvere vallamajas 25.06.2008.a kell 9.
- Ettepanekute tegemiseks anti aega kuni 24.06.2008.a. Detailplaneeringu avalikul arutelul 08.07.2008.a ei osalenud kaebaja ega muud huvitatud isikud. Planeeringu käigus on projekteerija väidetavalt teostanud graafilise mõõtmise päikese varju kohta Xxxxx Xx kinnistul keskpäeval kevade algul ja sügise algul. Asja materjalides on KEK Invest AS kolmanda isiku I.J`i tellimusel vormistatud A-2 joonis kevade ja sügise alguse keskpäevade varjude kohta. Vastustaja tugineb ka kaebaja avaldusele, et Xxxxx Xx kinnistut ei kasutata suvilana ei suvel ega talvel alates 01.06.2008.a ning seetõttu ei arvesta kaebaja vastuväiteid (vt 02.07.2008.a kiri nr 7.1-2/644). Kaebaja väiteid isolatsiooni küsimuses ei ole arvesse võetud, kuna leiti, et need on põhjendamata ning detailplaneeringusse ei ole sisse viidud muudatusi. Haldusorgan ei ole kaalunud, kas planeeritav hoone on kaebaja kinnistu piirist piisavalt kaugel, et tagada planeeritava hoonestuse puhul piisavad isolatsiooni nõuded. Halduskohus märgib, et planeeritava ehitisega põhjustatud varjav mõjutus võib osutuda keelatud mõjutuseks, mille lõpetamist võib omanik nõuda vastavalt AÕS § 89 lg-le 1, kui see kahjustab teise isiku omandiõigust ja ehitis ei ole kooskõlas ehitamist reguleerivate normide ja nõuetega. Varjavad mõjutused võivad kujutada endast ka põhiseaduslikult kaitstud omandi vaba kasutamise õiguse riivet (PS § 32 lg 2 esimene lause). Oluliste ja ettenähtavate varjavate mõjutuste täielik välistamine põhiseadusliku omandiõiguse kaitsealast võiks sattuda vastuollu PS § 11 teises lauses sätestatuga, sest omaniku jaoks pole olemuslikku vahet, kas oluline kahju tekitatakse aine, lainete või kiirguse levitamise või levimise tõkestamisega. Eelnev ei tähenda iseenesest, et kõik varjavad mõjutused on keelatud, vaid eelkõige seda, et ka varjavaid mõjutusi tuleb avalikul võimul ehitamise reguleerimisel silmas pidada ning kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega võimalust mööda vältida. Ehitamisega kaasnevatest mõjutustest tingitud huvide ja õiguste konfliktid tuleb lisaks asjaõigusele lahendada ka ehitamist reguleerivate üldnormide ning konkreetsete kinnisasjadega seoses planeeringute ja ehituslubadega. Esmajoones peab naaberkinnisasjade omanike vahelised huvikonfliktid seoses ehitamisega lahendama detailplaneering. Samuti peab planeering arvestama naaberkinnistul asuvate ehitiste omanike õiguste ja huvidega. Vaidlustatud detailplaneering pidi nägema ette omandikitsendused naabri õiguste huvides. Varjavate mõjutuste intensiivsus sõltub esmajoones naaberhoone kaugusest ja kõrgusest. Nii kujad (ehitiste vahelised lubatud kaugused) kui ka lubatud ehituskõrgus tuleb detailplaneeringus sätestada. Planeerimismenetlus on avalik. Kui avalikult väljapandud planeeringuga on ette nähtud ehitustegevus naaberkinnistu või naabruses asuva hoone omanikku ülemäära kahjustavas ulatuses, siis on naabril õigus esitada planeeringule vastuväited, mille rahuldamata jätmise korral on tal võimalik pöörduda halduskohtusse. Kui haldusorgan tegutseb diskretsiooni alusel, kontrollib halduskohus HKMS § 19 lg 5 kohaselt muuhulgas seda, kas haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja muid õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. 4 3-08-1621 Rakvere Vallavolikogu peab uue detailplaneeringu kehtestamisel kaalutlusõigust teostades arvestama nii I.J`i kui ka J.N`i õiguste ja huvidega, samuti avalike huvidega. Üks aspektidest, mida tuleb arvestada, on nõue tagada naabruses asuvas hoones piisav loomulik valgustus. Haldusorgan peab detailplaneeringu kehtestamisel kaaluma, kas I.J`i hoonele on valitud sobivaim asukoht, mis tagab naabruses asuva J.N`i hoones piisava loomuliku valguse. Vallavolikogul on võimalik haldusmenetlusse kaasata sõltumatuid eksperte, kes annavad oma arvamuse naaberkinnistu varjavate mõjutuste intensiivsuse kohta. Käesoleval juhul on naaberkinnisasjade omanike I.J`i ja J.N`i vahel huvikonflikt seoses planeeritava ehitisega. Tulevikus kehtestatava detailplaneeringuga tuleb lahendada nii isolatsiooni kui ka kuja (millised on ehitiste vahelised kaugused) ja lubatud ehituskõrguse küsimus, kaasates menetlusse eksperte (isolatsiooni küsimuse otsustamisel). Planeeringu kehtestamisel on tavaline, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja huvid. On paratamatu, et ühe kinnisasja intensiivne kasutamine võib piirata naabri võimalusi oma maatüki kasutamisel. Riik ja omavalitsused ei tohi võimaldada isikutel enda omandiõiguse teostamisel kahjustada piiramatult teiste isikute ja avalikke huve (PS § 19 lg 2 ja § 32 lg 2 kolmas lause). Seetõttu leiab kohus, et kaebaja on suutnud tõendada, et haldusakti õiguspärasuse eeldused on täitmata. Vaidlustatud detailplaneeringu kehtestamise motiivid ei ole kohtuvaidluse materjalidest nähtuvalt arusaadavad. Vaidlusaluse planeeringu kehtestamine ei ole õiguspärane ning seadusega kooskõlas. Halduskohus märgib ka, et piirinaabrite kooskõlastus ei ole kohustuslik. Riigikohtu halduskolleegium on lahendis nr 3-3-1-62-02 märkinud: Riigikohtu halduskolleegium peab vajalikuks märkida, et piirinaabrite kooskõlastuse puhul ei ole tegemist sellise kooskõlastamisega, mis on ette nähtud PES §
- Piirinaabrite kooskõlastuse puudumist peab kohalik omavalitsus planeerimisdiskretsiooni teostamisel otsustuse tegemise ja huvide kaalumisel koos muude asjas oluliste asjaoludega küll arvestama, kuid ainuüksi piirinaabrite kokkulepete mittesaavutamine ei saa olla detailplaneeringu kehtestamata jätmise põhjuseks. Seisukoht on antud tol ajal kehtinud Planeerimis-ja ehitusseaduse alusel, kuid sama mõtet ja analoogi kannab endas ka praegu kehtiv planeerimisseadus. Seega seadus ei näe ette detailplaneeringu kooskõlastamist naabritega. Maakatastriseaduse § 18 lg 2 kohaselt määrab detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. PlanS § 9 lg 1 sätestab, et detailplaneering koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks valla või linna territooriumi osa kohta. Seega peab planeerimisseaduse mõtte kohaselt koostatav planeering arvesse võtma lähiaastate suundumusi ehitustegevuses ja maakasutuses. Kuna detailplaneeringuid koostades võetakse arvesse planeeringuala vahetus läheduses asuvaid hooneid ja nende ehitust, seega ehitustegevust, mõjutavad muutused läheduses asuva krundi hoonestuses kõiki selle krundi lähedal asuvaid teisi krunte. Detailplaneeringu üks eesmärke on tasakaalustada erinevate isikute ja gruppide õigused ja huvid. Selle eesmärgi saavutamiseks on seadusega nähtud ette planeeringu avalik menetlus. Seega on planeerimismenetlusele üldiselt omane avalikkuse põhimõte. Haldusasja materjalide järgi on antud planeerimismenetluses vaidlustatud detailplaneering avalikustatud, kuid kaebaja kõigile vastuväidetele ei ole Rakvere Vallavolikogu vastanud. 5 3-08-1621 Antud juhul ei ole vallavolikogu diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine ei ole toimunud ratsionaalselt. Asjas pole kogutud piisavalt tõendeid, et kummutada J.N`i vastuväiteid kehtestatavale detailplaneeringule. Keeruka diskretsiooniotsuse tegemisel, nagu on detailplaneeringu kehtestamine, on menetlusvigadel eriti suur roll otsuse sisu määramisel ning tõenäosus, et haldusakt oleks rikkumise vältimisel jäetud andmata või olnud teistsuguse sisuga, väga suur. Seepärast tuleb planeerimismenetlus läbi viia korrektselt. Käesoleval juhul loeb kohus menetlusveaks ebapiisava tõendite kogumise isolatsiooni küsimuses ja J.N`i vastuväidete eiramises. Menetlusveaga haldusakt on õigusvastane, seepärast halduskohus rahuldab kaebuse osaliselt ning tunnistab vaidlustatud haldusakti Rakvere Vallavolikogu 16.07.2008.a otsuse nr 25, millega kehtestati Rakvere valla Päide küla Xxxxx XX kinnistu detailplaneering, õigusvastaseks. MENETLUSKULUDE JAOTUS HKMS § 93 lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kohus kohaldab HKMS § 92 lg 1, mille järgi menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse esitaja J.N nõuab vastustajalt Rakvere Vallavolikogult kohtukulude väljamõistmist, nendeks on riigilõiv 80.00 krooni kaebuse esitamisel, kviitung nr 14 arve nr 18 alusel 13.08.2008.a tasutud 5100 krooni, kviitung nr 22 arve nr 30 alusel 07.10.2008.a tasutud 850 krooni, kviitung nr 17 arve nr 21 alusel 05.09.2008.a tasutud 4250 krooni. Kokku 10 280 krooni väljamõistmist vastustajalt. HKMS § 93 lg 5 alusel mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Halduskohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks on kindlasti tasutud riigilõiv 80.00 krooni kaebuse esitamisel. Arvestades asja keerukust ja mahtu, ei ole põhjendatud teiste õigusabi kulude väljamõistmine vastustajalt. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulu nõuet esitanud. Kolmanda isiku kulud jäävad tema enda kanda. Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste enda kanda. Halduskohus kohaldas HKMS § 25, § 26 lg 1 p 3, § 28, § 31 , § 83, § 92, § 93 Ülle Polluks Kohtunik Kohtuotsus jõustus 21.04.2009.a Tartu Ringkonnakohtu 06.03.2009.a otsusega nr 3-081621, millega tühistati Tartu Halduskohtu 13.11.2008.a otsus osas, millega jäeti J.N`i õigusabikulud tema enda kanda. Rakvere Vallavolikogult mõisteti J.N`i kasuks välja halduskohtus kantud õigusabikulu summas 3825 krooni. Muus osas jäeti Tartu Halduskohtu 13.11.2008.a kohtuotsus muutmata. Ülle Polluks Kohtunik 6