) § 486 lg-le 1 27.06.2008 määrusega osaühingu A nõue ASi vastu üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. 16.07.2008 esitas OÜ A hagi ASi vastu 4162.76 krooni saamiseks. Kostja vaidles hagile vastu ning palus kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Hageja avaldas 10.12.2008 kohtuistungil, et ta palub menetluse tsiviilasjas lõpetada, kuna ta loobub hagist kostja vastu. Hageja lepinguline esindaja palub tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust so 125.00 krooni. Kostja avaldas, et ta ei vaidle menetluse lõpetamisele vastu, kuid palus välja mõista oma õigusabikulud. Hageja vaidles temalt kostja õigusabikulude väljamõistmisele vastu põhjusel, et ainult ühel kviitungil on märgitud tsiviilasja number. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja taotlus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§-st 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata seoses hageja hagist loobumisega OÜ A hagi A S vastu 4162.76 krooni saamiseks (tsiviilasi nr. 2-06-42621). Kooskõlas
lg 2 p 2 kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust. Hageja lepingulisele esindajale kuulub tagastamisele riigilõiv summas 125.00 krooni, kuivõrd hageja esindaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel riigilõivu kokku 250.00 krooni (28.12.2006, maksja: OÜ A , saaja Rahandusministeerium, Hansapanga arvelduskonto nr 221023778606, viitenumber 2900072123, summa 200.00 krooni ja 10.07.2008 summa 50 krooni).
lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul hageja nimetatud põhjusel hagist loobunud ei ole. Kohus on seisukohal, et eeltoodu alusel tuleb kostja põhjendatud menetluskulud panna hageja kanda.
lg 1 järgi asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 järgi asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Käesoleval juhul esitas kostja kohtuistungil õigusabikulude kandmist tõendavad kviitungid kokku summas 4000.00 krooni. Kviitungitest nähtub, et kostja tasus 13.06.2008 õigusbüroole Invictus 1000.00 krooni, 02.07.2008 1000.00 krooni, 05.09.2008 1000.00 krooni, 21.10.2008 500.00 krooni ja 08.12.2008 500.00 krooni. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et 13.06.2008 on kohtule esitatud vastuväide maksekäsukiirmenetluse avalduses, 02.07.2008 esitati kohtule kostja taotlus täitemenetluse peatamiseks, 05.09.2008 esitas kostja kohtule vastuse hagiavaldusele ning 21.10.2008 esitas kostja seisukoha hageja vastuse osas tsiviilasjas 2-0642621. Kostja selgitas istungil 08.12.2008 õigusabikviitungi kohta, et ta käis seonduvalt 10.12.2008 istungiga täiendaval konsultatsioonil. Kohus leiab, et kostja kulutused õigusabile on põhjendatud ja seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kuigi ainult ühele kviitungile on märgitud käesoleva tsiviilasja number, leiab kohus, et õigusabi eest tasumise kuupäevad, mis langevad kokku tsiviilasjas esitatud avalduste ja taotlustega, tõendavad, et kostja on kasutanud õigusabi just käesolevas vaidluses. Lisaks hindab kohus kostja kulutusi õigusabile põhjendatuks. Seega tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulud summas 4000.00 krooni. Tiia Mõtsnik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.