KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Piret Rõuk
- märtsil 2009.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasi AKhagi T K vastu lastele elatise muutmise nõudes 2-08-15956 Kohtuistungi toimumise
- jaanuar 2009 aeg ja koht Menetlusosalised ja nende Hageja: AK(isikukood: xxx, elukoht: xxx), lepinguline esindaja Alla Buldakova esindajad Kostja: T K (isikukood: xxx, elukoht: xx) Resolutsioon
- Hagi rahuldada osaliselt.
- Muuta Tallinna Linnakohtu 26.03.2004.a otsusega nr 2/2309777-03 T K lastele väljamõistetud elatise suurust ning välja mõista T K alates 25.04.2007.a igakuine elatis tütar K 2000 (kaks tuhat) krooni kuus kuni täisealiseks saamiseni xxx.a. ja tütar K 2000 (kaks tuhat) krooni kuus kuni täisealiseks saamiseni xxx.a. AK kasuks Edasikaebamise kord ja Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile tähtaeg kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud jätta poolte endi kanda. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjalt välja Tallinna Linnakohtu 26.03.2004.a. kohtuotsusega igakuine elatusraha poolte ühistele lastele K 750.00 krooni ja K 750.00 krooni hageja kasuks, mis ei ole enam piisav laste ülalpidamiseks. Kulutused K ühes kuus on 4360.00 krooni: toit kodus ja koolis 1200.00 krooni, hügieenitarbed 200.00 krooni, rõivad, pesu 500.00 krooni, jalatsid 200.00 krooni, meelelahutus 150.00 krooni, koolitarbed 150.00 krooni, Tallinna K Noortemaja 240.00 krooni, ravimid, vitamiinid 100.00 krooni, telefon 160.00 krooni, kulutused transpordile 1 120.00 krooni, internet 160.00 krooni, taskuraha 100.00 krooni, sünnipäevad kodus-koolis 165.00 krooni, suvepuhkuse 125.00 krooni, kommunaalteenused 800.00 krooni. Kulutused K ühes kuus on 4400.00 krooni: toit kodus ja koolis 1200.00 krooni, hügieenitarbed 200.00 krooni, rõivad, pesu 400.00 krooni, jalatsid 300.00 krooni, meelelahutus 150.00 krooni, koolitarbed 150.00 krooni, sport 300.00 krooni, ravimid, vitamiinid 100.00 krooni, telefon 150.00 krooni, kulutused transpordile 100.00 krooni, internet 160.00 krooni, taskuraha 100.00 krooni, sünnipäevad kodus-koolis 165.00 krooni, suvepuhkuse 125.00 krooni, kommunaalteenused 800.00 krooni. Esitatud hagiavalduses palub hageja suurendada tütar K väljamõistetud igakuist elatusraha alates 25.04.2007.a 2637.80 kroonini ja tütar K väljamõistetud igakuist elatusraha alates 25.04.2007.a 2662.00 kroonini. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma kummalegi tütre ülalpidamiseks 1350.00 krooni kuus alates 01.juulist 2008.a, kuna juunikuus 2008.a tasus kostja hagejale elatusraha 1000.00 krooni võrra suuremas summas. Kostja ei ole nõus tasuma 1350.00 krooni suurust elatist tagasiulatuvalt, kuna on maksnud tütardele korrektselt elatist vastavalt Tallinna Linnakohtu 26.7.2004.a otsusele nr 2/230-9777-
- Kostja ülalpidamisel on veel poeg K (sünd. xxx.a), kellele ta maksab igakuist elatist 800.00 krooni, millele lisanduvad lapse vajadustest lähtuvad kulutused, kokku umbes 2000 krooni kuus. Kostja igakuine sissetulek on ligikaudu 8000 krooni, millest 1298 krooni kulub tarbijakrediidilepingu alusel igakuiselt tasumisele ja 1583.00 krooni väikelaenu tasumisele. Kostjal kulub üürile 2000 krooni, kommunaalkuludele ja elektrile 1300 krooni, telefonile 400 krooni ja TV-le koos internetiga 450 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Tallinna Linnakohtu 26.03.2004.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2/230-9777-03 mõisteti kostjalt hageja kasuks välja poolte ühise tütre Kersti igakuine elatusraha summas 750.00 krooni ja poolte ühise tütre Katrini igakuine elatusraha summas 750.00 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selle, et kostja tasub nimetatud kohtulahendi alusel elatusraha kummalegi lapsele 750.00 krooni kuus. Perekonnaseaduse (PkS) 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Igakuine elatusraha ühele lapsele ei või PkS § 61 lg 4 järgi olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2006.a määruse nr 273 alusel on alates 01.01.2007.a palga alammäär 3600.00 krooni kuus. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruse nr 245 alusel on alates 01.01.2008.a palga alammäär 4350.00 krooni kuus. PkS § 61 lg 5 tuleneb, et kohus võib elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
- lõikes nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Vaidlust ei ole selles, et poolte ühised alaealised tütred elavad hageja juures ja käivad gümnaasiumis – 10-aastane K II klassis ja 11-aastane K IV klassis. Hageja on põhjendanud ja tõendanud kohtule esitatud tõenditega hagiavalduses märgitud asjaolu, et Kersti ülalpidamiskulu kuus on keskmiselt 4360 krooni ja Katrini ülalpidamiskulu kuus on keskmiselt 4400 krooni. Kostja ei vaidle hagiavalduses märgitud kulutustele vastu. Järelikult on 26.03.2004.a. kohtuotsusega väljamõistetud igakuine elatusraha kummalegi lapsele summas 750.00 krooni laste ülalpidamiseks ebapiisav. Poolte vahel ei ole vaidlust, et kostja tasub nimetatud kohtulahendi alusel elatusraha lastele elatist regulaarselt. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja ülalpidamisel on lisaks ühistele tütardele hagejaga 3-aastane poeg K . T AS 21.04.2008.a tõendi kohaselt on hageja keskmine netotöötasu 6076.00 krooni kuus. 2 AS G tõendi kohaselt on kostja igakuine keskmine netotöötasu 10 147.66 krooni. Vastavalt PKS § 61 lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb eelkõige lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda. Elatise miinimummäära kehtestamisega PKS § 61 lg 4 on seadusandja lähtunud eesmärgist, et nimetatud summa peab tagama lapse huvide kaitse lapse materiaalse kindlustatuse näol (s.o ühe vanema poolt makstav, lapse vajaduste ½ mahu rahuldamiseks kuluv miinimumsumma) ning selle miinimumsumma kehtestamisel on seadusandja arvestanud elatist maksma kohustatud isikul selleks materiaalsete võimaluste eelduslikku olemasolu. Sellest tulenevalt on elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas summas vajalik erandlike asjaolude esinemine, s.o vanem, kellelt elatist nõutakse on teisi ülalpeetavaid, ta on töövõimetu, lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kostja kohtuistungil antud seletuste kohaselt maksab ta oma poja K i ülalpidamiseks umbes 2000 krooni kuus, mis on oluliselt rohkem kui ta on nõus maksma hagejaga ühiste tütarde ülalpidamiseks. EV lastekaitse seaduse (LaKS) §-st 10 tuleneb, et lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata nende soost, vanusest ja perekonnast, kus nad elavad. Lapsevanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Kohus, võttes arvesse, lastele tehtavate kulutuste ulatust, et hageja töötasu on oluliselt madalam kostja töötasust, et kostjal on ülalpidamisel kokku kolm last ning et hagejal tuleb saadus elatiselt tasuda tulumaksu, on seisukohal, et hagi tuleb elatise nõudes rahuldada osaliselt. Kostja keskmine netotöötasu - 10 147 krooni kuus võimaldab tal üleval pidada kõiki lapsi vähemalt 2000 krooniga kuus, mis tulebki kostjalt hageja kasuks välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks. Kohus on seisukohal, et kostjal tuleb täita eelkõige seadusest tulenev kohustus pidada ülal oma alaealisi lapsi tehes seejuures kõik endast olenev laste ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks ning alles seejärel täita muid kohustusi sh. kohustusi krediidiasutuste ees, mistõttu ei arvesta kohus kostja netosissetulekust esmalt maha kohustusi laenuandjate ees. PKS § 70 lg 2 alusel võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid st. kui vanem, kellelt elatist nõutakse ei olnud töövõimetu, lastel ei olnud piisavat sissetulekut või kui ei ilmnenud muid kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjuseid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 25.04.2008.a ja palus välja mõista elatusraha tagasiulatuvalt alates 25.04.2007.a. Kohus tuvastas eelpool lastele tehtavate kulutuste alusel, et kostja tasutud elatis on laste ülalpidamiseks olnud ebapiisav ning PkS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolusid ei ole esinenud, mistõttu on alus PkS § 70 lg 2 kohaldamiseks. Järelikult tuleb elatis laste ülalpidamiseks välja mõista alates 25.04.
- Asjaolu, et kostja on maksnud elatist lastele ebapiisaval määral ei välista PkS § 70 lg 2 kohaldamist, kuid kostja poolt tasutud elatise summasid saab arvesse võtta kohtuotsuse täitmisel. Seega tuleb Tallinna Linnakohtu 26.03.2004.a otsusega nr 2/230-9777-03 väljamõistetud elatise suurust muuta alates 25.04.2007.a ja mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis tütar K 2000 krooni kuus kuni täisealiseks saamiseni xxx.a.ning tütar K 2000 krooni kuus kuni täisealiseks saamiseni xxx.a. Menetluskulude jaotus 3 Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud hageja menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise tõttu jätta poolte endi kanda. Kohtunik: 4