punktides 1, 2 ja 3 kehtestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega, haldusmenetluse seaduse § 55 lg. 1 ja § 56 lg. 1 kehtestatud vormi ja põhjendamise nõuetega ning rikub ka hankedokumentide punkt 10.1 kehtestatud läbirääkimiskohustust. Seejuures ta väitis, et korralduses puuduvad põhjendused, see ei ole läbipaistev ega võimalda kontrollida hindamise kriteeriumite proportsionaalsust, asjakohasust ja põhjendatust, märgitud ei ole visiooni hindamise faktilist ja õiguslikku alust, pole võimalik aru saada, milliste kriteeriumite alusel on OÜ Virumaa Suurköök visioon saanud enam punkte, kui tema oma ja lisaks ei avaldatud talle ka selle äriühingu pakkumuse sisu ega peetud sisulisi läbirääkimisi. 1 Veel leidis kaebaja, et kuna tema pakkus edukaks tunnistatud pakkumusest soodsamat hinda, ei taga korraldus hankija rahaliste vahendite säästlikku ja otstarbekat kasutamist ning parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhet. Kunda Linnavalitsus ei nõustunud oma kirjalikus vastuses (tl.38-42) kaebusega ning väitis, et nõue tuua pakkumuse edukaks tunnistamise haldusaktis välja hindamise kriteeriumid pole põhjendatud, komisjoni 02.07.2008 protokollis on neid piisava põhjalikkusega selgitatud ja lisaks arvestati ka läbirääkimistel protokollitud vastuseid küsimustele. Kolmanda isiku pakkumuse avalikustamist ja kaalutluste eraldi välja toomist haldusaktis ei peetud kohustuslikuks ning märgiti seejuures, et osalejatele kehtestatud kriteeriumid olid vajalikud ja kõigile võrdsed, hindamisel aga oli tegemist numbriliste suurustega. Veel väideti, et madalaim hind polnud pakkumuse edukaks tunnistamise ainsaks aluseks, oluline oli ka pakkuja visioon toitlustamise korraldamisest koolis ja objektiivsed kriteeriumid selle hindamiseks olid hankedokumentide punktis 11.4 ette antud. Kaebuse väidet läbirääkimiste mittetoimumisest peeti samuti põhjendamatuks ja viidati vastavale protokollile. Kohtuistungil jäi kaebaja esindaja kaebuse väidete ja taotluse juurde ja esitas 15 184 krooni suuruse kohtukulu hüvitamise nõude. Kunda Linnavalitsuse esindajad jäid samuti kirjaliku vastuse juurde ja esitasid 25 960 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamise nõude. Küllike Namm väitis täiendavalt, et kaebaja visioon oli üldsõnaline, läbirääkimistel puudus tal teave seadmete kohta, millega teenust osutada ja neid plaanis ta alles liisingusse võtta. Kolmanda isikuna menetlusse kaasatud OÜ Virumaa Suurköök oma kirjalikke seisukohti ei esitanud ega saatnud esindajat ka kohtuistungile, selle toimumise aeg ja koht olid talle teatavaks tehtud (tl. 59 ja 62). KOHTU PÕHJENDUSED Kohaliku omavalitsuse õigused ja kohustused asjade ostmisel ja teenuste tellimisel on reguleeritud
s, mille § 19 lg. 1 kohaselt ei ole selles seaduses sätestatud korra kohane hankemenetlus kohustuslik sama seaduse lisa 2 osas B nimetatud teenuste hankelepingu puhul. Kooliõpilaste toitlustamise teenus on käsitletav loetelus teenuste kategooria 27 all toodud muu teenusena. Seega piirduvad Kunda Linnavalitsuse kohustused üksnes
esimeses peatükis kehtestatud üldiste põhimõtete järgimisega. Need on loetletud seaduse § 3 kuues punktis ning kaebaja on rajanud oma nõude punktide 1, 2 ja 3 rikkumisele.
p. 1 kehtestatu kohustab hankijat kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning saavutama hanke eesmärgi mõistliku hinnaga tagades konkurentsi korral erinevate pakkumuste võrdlemise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte. Seega tuleneb sätestatust, et teenuse madala hinna kõrval omab olulist tähendust ka selle kvaliteet. Vaidlustatud korralduses viidatud Kunda Ühisgümnaasiumi toitlustamise komisjoni arutelu protokolli (tl. 22-23) kohaselt erinesid mõlema osaleja hinnapakkumused ainult pikapäevarühma toidu maksumuses ning visioonidele antud punktide arvus. Kaebaja leiab, et just see osa otsustusest ei ole põhjendatud, sest tegemist on subjektiivse hinnanguga ja hankedokumentides polnud esitatud visioonist tulenevaid kohustuslikke kvaliteedinõudeid. Tegelikkuses on hankedokumentide punktis 11.4 (tl.16) välja toodud näidisloetelu nendest asjaoludest, mida visiooni hindamisel arvesse võetakse ja dokumentide lisas 2 (t.l. 19) on esitatud teenuse üksikasjalik kirjeldus koos toitlustajale esitatavate nõuetega. Seega vastab seisukoht tõele ainult hindamise subjektiivsuse kohta esitatud väite osas. See aga ei oma vaidlustatud korralduse õiguspärasuse suhtes mingit tähendust, sest visiooni ehk nägemust või ettekujutust saabki üksnes subjektiivselt hinnata.
Kaebuse väidete kohaselt pole see käesoleval juhul nii olnud, sest vaidlustatud korraldusest ega 02.07.2008 protokollist pole võimalik aru saada, milliste kriteeriumite alusel on visioone hinnatud, pakkumustele omistatud punktidele pole antud ühtegi põhjendust ning talle ei avaldatud teise 2 osaleja pakkumuse sisu. Ka need seisukohad ei vasta tegelikkusele ja jäävad arusaamatuteks, sest ühestki õigusaktist ja hankedokumentidest (tl. 14-16) ei tulene pakkumuste tutvustamise kohustust, hankedokumentide punktis 11.4 (tl. 16) on selgelt öeldud, mida ettevõtte visiooni all hinnatakse ja kuidas hindamine toimub ega ole seejuures kehtestatud, et iga komisjoni liige peab antud punktide arvu eraldi põhjendama. Oma pakkumuses on kaebaja kinnitanud täielikku nõustumist hankija tingimustega (tl. 74) ja ei ole hankedokumente vaidlustanud (tl. 69). Mõlema pakkuja visioonid on kohtule esitatud (tl. 50-51 ja 76) ning nende ja läbirääkimiste protokollide (tl. 43-44) alusel on selgelt näha, et OÜ Virumaa Suurköök ettekujutus pakutava teenuse sisust ja kvaliteedist tugineb olemasolevale personalile ja seadmetele ning on oluliselt mahukam, täpsem ja selgem kui OÜ Megaservice oma, kes alles plaanib tööjõudu värvata ja seadmeid liisida.
p. 3 kohustab kõiki isikuid võrdselt ja mittediskrimineerivalt kohtlema ning jälgima, et kõik neile seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Sellele sättele tuginemine on arusaamatu ja täiesti asjakohatu, sest vaidlustatud korraldusega ei seada ühelegi isikule mingeid piiranguid ega kriteeriume vaid kuulutatakse välja edukas pakkuja. Kaebuse esitaja vastava väite aluseks olevad hindamise kriteeriumid on kehtestatud hankedokumentides, millega ta on ise nõustunud ega ole käesoleva kaebusega vaidlustanud. Veel viitab kaebaja toimunud menetluse vastuolule hankedokumentide punkt 10.1 ja väidab, et mingeid sisulisi läbirääkimisi pole toimunud. Viidatud punkti kohaselt peab hankija esitatud pakkumuste üle läbirääkimisi, et neid hankedokumentides sätestatud nõuetele kohandada ja edukas pakkumus välja valida. Kohtule esitatud läbirääkimiste protokollid (tl. 43 ja 44) kinnitavad, et 01.07.2008 siiski toimusid läbirääkimised mõlema pakkumuse esitanud osaühinguga ning esitati just hanke tingimuste ja pakkumuste sisuga seonduvaid küsimusi. Lisaks
ja hankedokumentide sätete rikkumisele viitab kaebuse esiaja veel haldusmenetluse seaduse § 55 lg. 1 ja 56 lg. 1 rikkumisele ja tugineb ka siin visioonidele ja väidab, et vaidlustatud korralduses pole märgitud neile antud hinnangute faktilist ja õiguslikku alust. Nimetatud sätete kohaselt peab haldusakt olema selge ja üheselt mõistetav ning kas haldusaktis endas või sellele viidatud menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis kirjalikult põhjendatud. Kunda Linnavalitsuse 04.07.2008 korraldus nr. 150 (tl. 21) sisaldab sissejuhatavas osas viiteid asjakohastele Kunda linna õigusaktidele ning hankekomisjoni 02.07.2008 protokollile (tl. 23), milles on välja toodud nii hankedokumentides esitatud hindamiskriteeriumid kui ka pakkumustele antud punktid. Kaebaja on protokolli oma kaebusele lisanud ega ole väitnud ja tõendanud, et see ei olnud talle kättesaadav. Protokolli abil on võimalik korralduses sisalduvat otsustust mõista ja selle õiguspärasust kohtulikult kontrollida. Eelnimetatud asjaoludest tulenevalt on OÜ Megaservice kaebus täies ulatuses põhjendamatu ning tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt rahuldamata jätta. Kaebaja kokku 15 184 krooni suurused menetluskulud (tl. 11 ja 77-80) jäävad halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt tema enda kanda ja tal tuleb sama sätte alusel hüvitada Kunda Linnavalitsuse poolt õigusabi eest tasumisega kantud 25 960 krooni suurune menetluskulu (tl. 81-83). Poolte võrdsusest lähtuvalt võib kulutust pidada õigustatuks olenemata sellest, et vastustaja puhul on tegemist kohaliku omavalitsuse organiga. Kaebaja esindaja vaidles vastu üksnes kulu vajalikkusele, mitte suurusele ning asja keskmist keerukust ja mahtu arvestades on see igati reaalne. Raili Randlane Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.