lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.05.2005 töölepingu nr 16, mille alusel hageja asus kostja juures tööle valvuri ametikohal, põhipalgaga 1500 krooni + maksud. Alates 01.03.2007 oli hageja põhipalk 2000 krooni kuus. 09.03.2007 lõpetati hagejaga tööleping. Eelnimetatud perioodi kohta on tööleping kantud ka hageja tööraamatusse (tlk.64). Hageja väitel tema töölepinguline suhe kostjaga kestis peale 09.03.2007 edasi veel kuni 01.08.2008 aastani, sest pooltevahelises suhtes olid olemas kõik töölepingu suhte tunnused; Hagejale maksti palka, samuti kandis kostja hageja kontole puhkuseraha ja kostja määras töö tegemise aja, koha ja viisi. Hageja nõudeks on saamata jäänud töötasu summas 74 327,28 krooni, kuna hagejale maksti alates töölepingu sõlmimisest 31.05.2005 kuni 01.08.2008 igakuiselt töötasu alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäära, samuti jäeti hagejale tasumata lisatasud ületunnitöö eest ning õhtusel ajal ning öötundidel töötamise eest. Hageja on esitanud perioodi 01.06.2005 kuni 01.08.2008 kohta saamata jäänud töötasu arvestused. Kostja hagi ei tunnista. Poolte vahel 31.05.2005 sõlmitud leping nimetati ekslikult töölepinguks, kuigi sisuliselt soovisid pooled sõlmida käsunduslepingu. Kostja, olles mittetulunduslik ettevõte, ei 4 ole võtnud vastu otsust luua valvuritega töösuhted, vaid võttis üldkoosolekul vastu otsuse pakkuda soovijatele võimaluse täita korteriühistu liikmete käsundit, mis seisnes elamu peasissekäigu juures valvamises ja elumajja sisenevate külaliste registreerimises. Korteriühistu liikmed võtsid vastu otsuse tasuda nimetatud käsundi täitmise eest valvuritele tasu 1500,00 krooni + maksud, milleks organiseeriti raha kogumine sihtfondi „kulud valvurite ülalpidamiseks“ 100,00 krooni/kuus. Valvuritele tutvustati käsundi täitmise tingimusi ja neid hoiatati, et käsundi täitmine kestab ajani, millal korteriühistu üldkoosolek võtab vastu otsuse lõpetada elumaja peasissekäigu valve. 2007 veebruaris pöördusid valvurid suulises vormis kostja juhatuse poole palvega suurendada nende tasu 500 krooni võrra. KÜ üldkoosolek 09.03.2007 rahuldas valvurite palve ja võttis vastu otsuse tõsta valvurite tasu 500 krooni võrra, suurendades „valvurite ülalpidamise kulude “ sihtfondi 40 krooni/kuus võrra . Hagejale oli teada miinimumpalga suurus ja ta soovis tasu suurendamist ainult 500 krooni võrra. Hageja võttis kostjalt kogu aeg vastu tasu kokkulepitud suuruses ega pöördunud varem kostja poole nõudega tasuda talle miinimumpalgast vähem saadud tasu, ega lisatasu töötamise eest öötundidel ja õhtusel ajal. Seega kostja väitel ei ole ta rikkunud hagejale tasu maksmise kohustust käsunduslepingu järgi. Kostja ei nõustu hageja nõudega tasuda kokkulepitust suuremat töötasu alates 31.05.2005, kuna kooskõlas § 108 lg 3 võlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist üksnes mõistliku aia jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kostja ei kiida heaks selleks õigusi omamata isiku A P poolt sõlmitud töölepinguid ja mis kostja lõpetas 09.03.2007 mille kohta tegi kande hageja tööraamatusse. Hageja töölepingu lõpetamist ei vaidlustanud. 10.03.2007 sõlmiti KÜ ja valvurite, sealhulgas hageja vahel käsunduslepingud (kolme valvuriga kirjalikus vormis ja hagejaga suulises vormis), mille kohaselt valvuri tasu suurus oli 2000,00 krooni/kuus. Kostja väitel ei pidanud ta hagejale kunagi arvestama ja tasuma lisatasu töö eest õhtusel ja öisel ajal. Hageja täitis kostja käsundeid vastavuses graafikuga üks ööpäev üle kolme ööpäeva. Töötamine graafiku alusel ei näe ette täiendavat tasu töötamise eest õhtusel ja öisel ajal. Töölepingu seaduse (TLS) § 8 kohaselt vaidluse korral lepingu olemuse üle loetakse, et pooled sõlmisid töölepingu, kui väidetav tööandja ei tõenda vastupidist või kui pole ilmne, et pooled sõlmisid teistsuguse lepingu. Antud juhul on hageja tõendanud, et 31.05.2005.a. kostja sõlmis temaga tähtajalise töölepingu nr. 16 - äraoleva töötaja asendamiseks (tlk. 9), mille kohaselt asus hageja tööle valvurina kostja juures. Nimetatud tööleping on lõpetatud 09.03.2007.a., mida tõendavad nii töölepingu lisa nr 1, 09.03.2007.a. (tlk. 55) kui ka hageja tööraamatu väljavõte (tlk. 64). Hageja täitis oma tööülesandeid kostja juures vastavalt kostja määratud tingimustele, alludes kostja määratud töökorraldusele ja sai igakuiselt palka 1500 krooni, mille kostja kandis hageja kontole (tlk. 13- 28). Kostja väited, et ta ei kiida heaks selleks õigusi omamata isiku A P poolt sõlmitud töölepingut hagejaga perioodil 31.05.2005 kuni 09.03.2007 ja et eelnimetatud ajal oli tegemist poolte vahelise käsunduslepinguga, on alusetud, põhjendamatud. Pooled ei ole vaidlustanud töölepingu lõpetamise seaduslikkust Individuaalse Töövaidluse Lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg-s. 2 sätestatud ühe kuulise tähtaja jooksul, seega töölepingu lõpetamise vaidlustamata jätmise tõttu on töölepingu lõpetamise kanne tööraamatus õige. Seega kohus leiab, et perioodil 31.05.2005 kuni 09.03.2007 kehtis poolte vahel tööleping, mis lõpetati 09.03.2007.a. ja hageja täitis oma töökohustusi töölepingu kohaselt. Hageja palus saada hagejalt saamata jäänud töötasu, mis seisnes hagejale makstud palga ja sel ajal kehtinud miinimumpalga vahes ning lisatasud ületunnitöö ja õhtuse ja öösel töötamise eest. Hageja on esitanud selle kohta vastavad arvestused, mida kostja ei ole vaidlustanud, vaid kostja eitab üldse palgavahe ja lisatasude saamise õigust. Vabariigi Valitsus kehtestas 2005.a. kuupalga alammääraks 2690 krooni kuus; 2006.a. 3000 krooni kuus ja 2007.a. 3600 krooni kuus. PalS § 14 lg 2 kohaselt ületunnitöö iga tunni eest töötajale makstav lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% selle töötaja tunnipalga määrast. Vastavalt Töö- ja 5 puhkeajaseadus § 17 õhtune aeg on ajavahemik kella 18.00-st – 22.00-ni, ööaeg on ajavahemik kella 22.00-st – 6.00-ni. PalS § 17 sätestab, et töö eest õhtusel ajal (kella 18-st kuni 22-ni) või öösel (kella 22-st kuni 6-ni) makstakse töötajale lisatasu või suurendatakse põhipalka vastavalt poolte kokkuleppele. Lisatasu iga töötunni eest õhtusel ajal ei tohi olla väiksem kui 10% ja öösel väiksem kui 20% töötaja tunnipalga määrast. Seadusandja on ühe erandina töösuhetest tulenevate nõuete üldisest tähtajast sätestanud kolmeaastase nõude esitamise tähtaja palga maksmise nõude kohta. Kuna hageja nõudis saamata jäänud palka, siis tuleb hageja nõude suhtes kohaldada ITVS § 6 lg-t 3. Hageja esitades hagi palganõudes 06.05.2008.a. Kostja ei ole vaidlustanud hageja esitatud palga arvestusi perioodi 01.06.2005 kuni 09.03.2007 eest. Seega kohus lähtub hageja palga arvestamisel hageja esitatud arvestustest ja leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 42 921,84 krooni (2005.a. saamata jäänud tasu 12 233,20 krooni, 2006.a. saamata jäänud tasu 24 341,40 krooni, 2007.a. jaanuar ja veebruar kokku 5686, 24 krooni ja märts 166 krooni). KÜ , 09.03.2007.a. üldkoosoleku protokolli punkt 2 kohaselt otsustati lõpetada valvuritega töölepingud ja sõlmida nendega käsunduslepingud KÜ peasissepääsu valvamiseks ning määrata valvuritele tasu 2000 krooni kuus. 10.03.2007.a. sõlmiti KÜ juhatuse liikme T P ja valvurite (välja arvatud hageja L K) vahel kirjalikud käsunduslepingud valve teenuse osutamiseks KÜ-le . Hageja 10.03.2007 keeldus 31.05.2005.a. sõlmitud töölepingu lõpetamisest ja käsunduslepingu sõlmimisest, kuid jätkas KÜ-le valve teenuse osutamist kuni 01.08.2008.a., saades selle eest KÜ , 09.03.2007.a. üldkoosoleku otsusega määratud tasu 2000 krooni kuus. Kostja on tõendanud tunnistajate V. D ja V. D ütlustega, et KÜ valvurid teadsid, et nendega sõlmiti KÜ üldkoosoleku otsusest tulenevalt 10.03.2007 käsunduslepingud ja nende tasuks makstav raha kogutakse korteriühistu liikmetelt igakuiste maksetena. Enne 09.03.2007 oli see makse 100 krooni ühistu liikmelt ja peale 09.03.2007.a. 140 krooni ühistu liikmelt, mis võimaldas tõsta valvurite tasu 1500 kroonilt kuus 2000 kroonile kuus. Seega sõltus valvurite tasu korteriühistu liikmete makstavast rahast. Tuleb eeldada, et kui KÜ teised valvurid osutasid valvuri teenust käsunduslepingu alusel, siis pidi ka hageja samasugust teenust osutama käsutuslepingu alusel ja võrdselt samadel tingimustel teiste valvuritega. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja täitis alates 10.03.2007 a. kuni 01.08.2008.a. KÜ juhatuse ja tema vahel 10.03.2007.a. suuliselt sõlmitud käsunduslepingut, saades käsundi täitmise eest tasu 2000 krooni kuus. Hageja ei ole eitanud eelnimetatud tasu kätte saamist. Eeltoodu alusel kohus leiab, et hagejal puudub alus nõuda alates 10.03.2007 kuni 01.08.2008.a. eest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast vähemsaadud töötasu ja lisatasusid õhtu ja öötundide eest, kuna käsundusleping ei näe ette eelnimetatud tasude maksmist hagejale. Seega jätab kohus hageja nõude alates 10.03.2007 kuni 01.08.2008.a. eest Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast vähemsaadud töötasu ja õhtu ja öötundide eest lisatasude nõudes rahuldamata.
1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.
p. 4 1 kohaselt asja läbivaatamiskulud on menetlusdokumentide väljastamise kulud Vastavalt
Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus
1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.