3-08-1692/14

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. detsember 2008, Jõhvi 3-08-1692 A. B kaebus Kodakondsus- ja Migratsiooniametile ettekirjutuse tegemiseks Kirjalik menetlus Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta 80 krooni suurune riigilõiv Eesti Vabariigi kanda ja muud poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 06.09.2007 on A. B vormistanud tähtajalise elamisloa ja tööloa taotluse (tl. 68-71) ning 20.09.2007 on see registreetitud ja menetlusse võetud (tl. 55). 26.08.2008 pöördus A. B kaebusega Tallinna Halduskohtusse (tl. 1) ning palus, et tuvastataks, kas Kodakondsus- ja Migratsiooniamet venitab tema elamisloa taotluse läbivaatamisega seaduslikel alustel. 02.09.2008 edastati kaebus kohtualluvuse kohaseks lahendamiseks Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja (tl. 11) ja kohus käsitles seda kui kohustamiskaebust (tl. 26). Kaebuses ja sellele puuduste kõrvaldamise korras esitatud täiendustes (tl. 23 ja 25) märkis kaebaja, et talle pole selge, millest on menetluse venimine tingitud ja kus ta keeldumise korral elama hakkab, sest kõik sidemed Vene Föderatsioonis on kadunud, Narvas aga elab tema ema. Veel märkis kaebaja, et Eesti Vabariigi seadused näevad ette 2/3 karistusaja möödumisel tingimisi vabastamise ja 21 päevase puhkuse võimaluse. Kodakondsus- ja Migratsiooniameti kirjalikus vastuses (tl. 31-36) ja selle täienduses (tl. 86) vaieldi kaebusele vastu, paluti seda mitte rahuldada ja leiti, et kaebaja tähtajalise elamisloa taotlusee menetlemine toimub kooskõlas seadusega ega ole ebamõistlikult kaua veninud. Seejuures viidati 1 asjasse puutuvate õigusaktidele, selgitati A. B isikuga seonduvaid asjaolusid ning loetleti tema taotlused, talle ja kolmandatele isikutele esitatud päringud ning muud menetluse käigus tehtud toimingud. Muuhulgas märgiti, et kuna 11.08.2008 on A. B teatanud soovist saada peale karistuse ärakandmist deporteeritud Vene Föderatsiooni, teavitati teda elamisloa taotluse ilmselgest põhjendamatusest vastavalt välismaalaste seaduse § 135 p. 6, anti aega oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks ning pikendati menetlustähtaega kuni 19.12.
2. KOHTU PÕHJENDUSED Välismaalaste Eestisse saabumise, siin viibimise, elamise ja töötamise ning välismaalaste õigusliku vastutuse aluseid reguleerib välismaalaste seadus. Tähtajalise elamisloa ja töölaoa taotlemise ja andmise täpsem kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määrusega nr.
3. Selle määruse kuni 16.06.2008 kehtinud redaktsiooni § 27 lg. 1 ja 2 kohaselt tuli Kodakondsus- ja migratsiooniametil tähtajalise elamisloa taotlus läbi vaadata üldreeglina kuue kuu jooksul arvates taotluse menetlusse võtmisest, taotleja sisserände piirarvu alla mitte arvestamise puhul aga kolme kuu jooksul. Praegu kehtiv redaktsioon kohustab taotluse läbi vaatama ja otsustuse tegema kahe kuu jooksul. A. B suhtes ei nähtu kohtutoimiku materjalidest ühtegi asjaolu, mis võimaldaks teda lugeda välismaalaste seaduse § 6 ja § 21 loetletud isikute hulka, kelle suhtes sisserände piirarvu ei kohaldata. Kuna tema tähtajalise elamisloa ja tööloa taotlus (tl. 68-71) võeti menetlusse 20.09.2007 (tl. 55), oli selle lahendamiseks aega kuni 19.03.
4. Käesolevaks ajaks on see tähtaeg ületatud, kuid juba nimetatud 26.11.2002 määruse nr. 364 § 7 lg. 3 on haldusorganile antud võimalus menetlustähtaega pikendada, kui selleks on taotluses esitatud andmete, sellele lisatud dokumentide ja taotluse põhjenduste kontrollimisest tulenev vajadus. Kaebuse esitaja väited (tl. 1 ja 25) ning Kodakondsus- ja Migratsiooniameti vastusele lisatud dokumentide kogum (t.l. 39-79) kinnitavad, et ta on oma tulevase elukoha osas esitanud vastakaid soove (tl. 39, 44, 57), tema kohta on tehtud mitmeid järelepärimisi ja saadud vastuseid (tl. 46-51, 53-55, 57-58, 60-62, 64, 74-75), ta on ka ise täiendavaid dokumente ja taotlusi esitanud (tl. 52, 74-75 ja 78-79) ning võimaliku eitava otsustuse suhtes arvamuse ja vastuväidete esitamiseks aega saanud (tl. 65). Viimatinimetatud kohustus tuleneb haldusmenetluse seaduse § 40 lg. 1 ja on ette nähtud selleks, et tagada taotleja õiguste igakülgne kaitse. Seega pole alust väita nagu oleks Kodakondsus- ja Migratsiooniamet A. B taotluse lahendamisel õigusvastaselt tegevusetu olnud ja menetlustähtaegu põhjuseta pikendanud. Taotlejat on menetlustähtaja pikendamistest igakordselt Vabariigi Valitsuse 26.11.2002 määruse nr. 364 § 7 lg. 5 kohaselt kirjalikult teavitatud (tl. 2, 54 pöördel, 59, 60 pöördel, 63, 65) ja rikkutud pole ka sama paragrahvi neljandast lõikest tulenevat põhimõtet, et tähtaja järjekordsel pikendamisel ei tohi uus tähtaeg ületada esialgset. Kohtutoimikus olevate dokumentide (tl. 3-5) kohaselt võeti A. B 28.02.2007 kuriteos kahtlustatavana vahi alla, kaebusega halduskohtusse pöördumise ajaks oli ta antud kohtu alla (tl. 64 pöördel). Kohtute infosüsteemi andmebaas kinnitab, et tema kriminaalasjas pole veel jõustunud kohtulahendit ja käesolevaks ajaks pole seda isegi arutama hakatud. Sellele vaatamata on A. B oma nõuet põhjendades lähtunud väidetest, et hea käitumise korral on tal võimalik puhkust saada ja 2/3 karistusaja ärakandmisel ennetähtaegselt vabaneda. Vangla direktori õigus anda kinnipeetavale luba lühiajaliseks väljasõiduks on kehtestatud vangistusseaduse § 32, vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine on reguleeritud sama seaduse § 76 ja karistusseadustiku §
5. Kuna nimetatud sätetest ei tulene, et kinnipeetavale tuleb tingimata puhkust anda ja ta seaduses nimetatud tähtaja jooksul vabastada, ei saa tal ei eelneva vahi all viibimise ajal ega ka hilisemas vangistuses tekkida vastavat õiguspärast ootust. Välismaalaste seaduse § 3 lg. 1 ja § 5’ lg. 1 sätestatu kohaselt 2 peab isikul, kes pole Eesti kodanik reeglina küll olema Eestis viibimiseks seaduslik alus, kuid Eesti vanglas viibiva välismaalasest kinnipeetava suhtes on seaduseandja teinud sama seaduse § 18’ lg. 1 kehtestatuga erandi ega nõua elamisloa, viisa või muu seadusliku viibimisaluse olemasolu. Eeltoodust tulenevalt ei Kodakondsus- ja Migratsiooniamet rikkunud A. B elamisloa ja tööloa taotluse menetlemisel õigusaktide sätteid ega taotleja seadusest tulenevaid subjektiivseid õigusi, tema kaebus on täies ulatuses põhjendamatu ja jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel rahuldamata. 23.10.2008 koostatud kohtumäärusega vabastas kohus kaebaja 80 krooni suuruse riigilõivu tasumisest (tl. 26). Kodakondsus- ja Migratsiooniamet oma kulude kohta taotlust ja kuludokumente esitanud ei ole. Seega jääb kaebaja riigilõiv riigi kanda ja vastustajaa võimalikud kulud halduskohtumenetluse seadustiku § 93 lg. 1 kohaselt tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 3