← Eesti

2-08-14609/3

Obsah (6)§ 595§ 629§ 602§ 605§ 172§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Epp Haabsaar Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2009.a, Tallinn kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-14609 Tsiv

§ 595

lg 2 p 5 palub registriosakond algatada menetlus ÄS § 203 lg 1 p 1 alusel sundlõpetamise otsustamiseks, kuna äriühingu netovara ei vasta ÄS § 136 sätestatud nõuetele. 16.07.2007 kirjaga registriasi Ä 2017/H3 teatas registipidaja OÜ P juhatusele osaühingu netovara mittevastavusest Äriseadustiku §-le

  1. Osaühingu juhatusele anti tähtaeg 16.12.2007 esitada registripidajale oma otsus võtta tarvitusele abinõud vastavalt Äriseadustiku §-le
  2. Nimetatud tähtaja jooksul puuduseid kõrvaldatud ei ole. Registripidaja teostas kontrolli kõigi esitatud (1996.a kuni 2006.a) majandusaasta aruannete üle. Osaühingule on tehtud 2004.a majandusaasta aruande kohta hoiatus 14.11.2005.a registriasi xxx ja 2002 majandusaasta aruande kohta trahvihoiatus 13.04.2004 registriasi Ä xxx, millest tulenevalt on alust arvata, et OÜ P omakapital on puudulik ja seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus andis 10.12.2008.a kohtumäärusega OÜ-le P, juhatuse liikmetele LP`le või H P`le tähtaja 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest tasuda 15 000,00 krooni likvideerija tasu ettemakse tagatiste kontole (Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018, viitenumber 3100057358 SEB Pangas või 221013921094, viitenumber 3100057358 Hansapangas). Samuti on 21.04.2008.a kohtumäärusega kohustatud puudutatud isikut esitama kohtule seisukoht avalduse osas. OÜ P, juhatuse liikmed jätsid likvideerija tasu ettemakse tasumata. OÜ P juhatuse liikmed ei ole andnud kohtule ka nõusolekut likvideerijaks määramise kohta. Kohtumääruse põhjendused Kohus, vaadanud läbi avalduse ja tutvunud asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et ülalviidatud äriühing tuleb sundlõpetada ilma likvideerimismenetluseta. OÜP tuleb registrist kustutada. Registriosakonna poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et OÜ P on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui Äriseadustiku §-s 136 nimetatud kohustuslik osakapitali suurus. Osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi ÄS § 176 ettenähtud otsust. ÄS § 136 järgi peab osaühingu osakapitali suurus olema vähemalt 40 000 krooni. Vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 1 lõpetatakse OÜ kohtumäärusega muu hulgas juhul, kui osanikud ei ole vastu võtnud ühtegi ÄS §-s 176 ettenähtud otsust või kui nimetatud otsuste tegemiseks ei ole osanike koosolekut kokku kutsutud. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 1.1) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Lähtudes ÄS § 203 lg-st 2 ja

§ 629

lg-st 1, võib kohus osaühingu sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 595

lg 2 p 5 kohaselt peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule muu hulgas juhul, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine.

§ 629

lg 1 kohaselt algatab kohus juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel.

§ 629

lg 3 järgi määrab kohus sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides käesoleva seadustiku §-des 602–606 sätestatut. Tulenevalt

§ 602

ja § 605 lg-st 1 võib likvideerija nõuda juriidiliselt isikult talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest.

§ 605

lg 2 sätestab, et kohus võib nõuda avaldajalt või juriidiliselt isikult, kelle huvides isik ametisse määratakse, kohtu kontole kulude ja tasu katteks vajaliku ettemaksu tasumist. Kui kohtu määratud summat kohtu määratud tähtpäevaks ei tasuta, jäetakse avaldus rahuldamata või menetlus lõpetatakse. Kui ettemaksu ei tasuta sundlõpetatud eraõigusliku juriidilise isiku likvideerimise kulude katteks ja mõistliku aja jooksul ei ole algatatud ka eraõigusliku juriidilise isiku pankrotimenetlust, 2 võib kohus määrata ühtlasi, et isiku likvideerimismenetlust läbi ei viida või see lõpetatakse ning juriidiline isik kustutatakse registrist. Kohus andis OÜ P, juhatuse liikmetele LP`le või H P`le tähtaja tasuda

§ 605

lg 2 alusel likvideerija kulude ja tasu katteks tagatiste kontole ettemaks 15 000,00 krooni. Tagatiste kontole ei ole nimetatud ettemakset tasutud. Juhatuse liikmed LP, H Pei ole esitanud kohtule oma nõusolekut likvideerimise läbiviimise kohta. Kuna OÜ P juhatuse liikmed ei tasunud ette likvideerimiskulusid, tuleb OÜ P registrist kustutada likvideerimismenetlust läbiviimata. Kooskõlas ÄS § 204 lg 3 loetakse OÜ sundlõpetatuks alates lõpetamise kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega.

§ 629

lg 4 järgi, sundlõpetamise määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest.

§ 172

lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

§ 172

lg 6 kohaselt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud juriidiline isik.

§ 173

lg-e 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 173

lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 172lg 1, lg 6 tulenevalt jätab kohus OÜ P menetluskulud menetlusosalise enda kanda.

Epp Haabsaar Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.