lg-le 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
lg 2 kohustab vanemat oma lapse õigusi ja huve kaitsma.
lg 1 lubab kohtul eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanema juurde. Esindaja on seisukohal, et süstemaatiliselt 16-17-aastase tütre peksmisega, samuti vaimse vägivalla kasutamisega tema suhtes on VL seadnud lapse ohtu. Füüsilise vägivallaga tütarlapse suhtes on V.L D kasvatamisel ohustanud D psüühilist tervist. Selline olukord tuleb edaspidiselt välistada ja alaealine tuleb sellisest vanemast eraldada. VLi suhtes muude abinõude kasutuselevõtmine ei ole isast tulenevatel põhjustel võimalik. VLile on korduvalt pakutud võimalust nõustamiseks, vestlusteks psühholoogiga ja sotsiaaltöötajatega, kuid V.L on nendest keeldunud ja esinenud ennastõigustavalt. D äravõtmine VLilt vastab lapse huvidele. Vestluses sotsiaaltöötajatega ilmnes, et olemasolevatel andmetel kasutab V.L vägivalda ka oma noore abikaasa suhtes, kes samuti seetõttu kodust korduvalt ära on jooksnud. VLi senise käitumise hindamisel on vähetõenäoline, et ta suudaks Dle pakkuda praegusega samaväärset hooldust ja järelevalvet. Seega on täidetud SHKS § 25 lg-s 1 märgitud eeldused lapse eraldamiseks isast. Kuna isa ja tütre vahel on jätkuvalt emotsionaalne side, on esindaja hinnangul lapse huvidega kooskõlas võimaldada ja soodustada isa ja tütre edasist suhtlemist, kuid seda olukorras, kus D elukoht ja käekäik ei sõltu VLi suvast ja emotsionaalsest seisundist. Eeltoodu alusel leiab esindaja, et nõue VLilt lapse D La äravõtmiseks on põhjendatud ja esindaja toetab avalduse rahuldamist. Esindaja täiendavalt kohtuistungil selgitab, et D on öelnud, et isaga on suhted käesoleval ajal head. D La on avaldusega nõus. Tal on isast kahju. Kohtu järeldused 3 TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja nõue on põhjendatud ja kuulubrahuldamisele. Vastavalt
lg-le 1 on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda.
lg 2 kohustab vanemat oma lapse õigusi ja huve kaitsma.
lg 1 lubab kohtul eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanema juurde. Perekonnaseaduse § 53 lg. 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Sama paragrahvi 3.lõike järgi kui lapse äravõtmisel vanemalt jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt lapse äravõtmise põhjuste äralangemisel võib kohus vanema nõudel otsustada laps tagasi anda. TsMS § 566 lg 1 kohaselt antud avalduse lahendamisel kohus teeb avalduse osas otsustuse toimikusse esitatud materjalide, avaldaja ja eestkosteasutuse seisukohtade, samuti lapse enda seisukohtade alusel, kuna eelmärgitud paragrahv sätestab vähemalt seitsmeaastase lapse isiklikult ärakuulamise. Eelnimetatud säte lapse ärakuulamise osas kuulub käesolevas asjas kohaldamisele, kuna D La on üle eelpool märgitud vanuses. Laps on kohtuistungil seisukohal, et on nõus avaldusega. Asja arutamisel on leidnud tõendamist ja lähtuvalt esitatud materjalidest samuti lapse esindaja seisukohast so, et süstemaatiliselt 16-17-aastase tütre peksmisega, samuti vaimse vägivalla kasutamisega tema suhtes on VL seadnud lapse ohtu. Füüsilise vägivallaga tütarlapse suhtes on V.L D kasvatamisel ohustanud D psüühilist tervist. Selline olukord tuleb edaspidiselt välistada ja alaealine tuleb sellisest vanemast eraldada. Esindaja on ka seisukohal, et VLi senise käitumise hindamisel on vähetõenäoline, et ta suudaks Dle pakkuda praegusega samaväärset hooldust ja järelevalvet. Seega on täidetud SHKS § 25 lgs 1 märgitud eeldused lapse eraldamiseks isast. D La ära võtmine vanemalt VLilt on ennekõike vajalik lapse elu ja tervise kaitseks. Maakohus lähtub avalduse läbivaatamisel ÜRO 1989 aasta lapse õiguste konventsiooni artiklis 3 ja Eesti Vabariigi lastekaitseseaduse §-s 3 sätestatud põhimõttest, mille kohaselt tuleb esikohale seada lapse huvid. Lukiina Vismann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.