Kuna hageja soovis jätta ühisvara kostja ainuomandisse, tunnustas kohus kostja omandiõigust XXXXXXXXX XXXX XX-XX asuvale korteriomandile väärtusega 1 850 000 krooni ja mõistis kostjalt hüvitisena 925 000 krooni enamsaadud ühisvara arvelt hageja kasuks. Otsuse põhjendustel ei olnud kostja vastuväiteid ühisvara jagamise osas esitanud. Apellatsioonkaebus 3. Kostja palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus. Kostja palub jagada ühisvara selliselt, et korteriomand müüakse ja müügist saadav raha jagatakse poolte vahel või jäetakse korteriomand kas hageja või kostja ainuomandisse ja teisele poolele mõistetakse välja õiglane hüvitis omandi kaotamise aja seisuga. Maakohus rikkus asja lahendamisel menetlusnorme. Hageja oli 14.12.2007 esitatud avalduses taotlenud ühisvara jagamist võrdsetes osades, kuid ühisvara jagamise viisi ei olnud avalduses märgitud. 15.12.2008 toimunud istungil avaldas hageja suuliselt, et soovib jätta korteriomand kostjale ja palub kostjalt välja mõista enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis 925 000 krooni. Kostja leiab, et tegemist oli hagi muutmisega, mis oleks tulnud
Kohus on otsuses põhjendanud, et kuna hageja soovib jätta korteriomandi kostja ainuomandisse ning kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, tuleb tunnustada kostja omandiõigust korteriomandile ning mõista hagejale välja rahaline hüvitis. Kuna kostja ei teadnud hageja soovist jagada ühisvaraks olev korter selliselt, et korter jääb kostjale ja tal tuleb maksta hüvitist, ei olnud tal võimalik vaielda vastu korteri väärtuse hinnangule. Maakohus kohaldas asja lahendamisel ebaõigesti materiaalõigusnormi, kui mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 925 000 krooni enamsaadud ühisvara arvelt. Abikaasade ühisvara jagamisel tuleb omandist ilma jäänud abikaasale tagada õiglane hüvitis omandi kaotamise aja seisuga. Hageja poolt esitatud eksperthinnang oli koostatud 11.12.2007, s.o ajal, mil kinnisvara hinnad olid kõrged. Akt ei kajasta omandi kaotamise aja seisu. Vajadusel palub kostja määrata ekspertiisi korteri väärtuse määramiseks. Apellatsioonkaebuse esitamise põhjustas hageja pahatahtlik käitumine, mis seisnes selles, et hageja venitas ühisvara jagamise viisi suhtes ettepaneku tegemisega. Kuna hageja esitas ettepaneku (taotluse) jätta ühisvara kostjale alles suuliselt kohtuistungil, kus kostja ei viibinud, puudus kostjal võimalus jagamise viisile vastu vaielda. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 60 000 krooni tuleks jätta hageja kanda ja poolte muud menetluskulud poolte endi kanda. Hageja kirjalik vastus 4. Hageja peab kohtuotsust õigeks ja vaidleb kaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused 5. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata
3 Ringkonnakohus otsustas asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kuna leidis, et asja lahendamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses.
kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Maakohus tegi asjas sisulise otsuse
§-s 410 sätestatud tingiM.el, s.t hageja taotles kostja puudumisel kohtuistungilt asja sisulist lahendamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rahuldas hageja taotluse olukorras, kus asja õigeks lahendamiseks vajalikud eeldused olid täitmata, s.t läbiviidud eelmenetlus ei olnud piisav, tagamaks õige lahendi tegemist.
lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt lasub kohtul kohustus selgitada eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.
kohaselt määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste esitamise. Hageja avaldus ühisvara jagamise kohta oli puudulik. Hagiavaldus ühisvara jagamiseks peab sisaldama lisaks ühisvara jagamise nõudele ka selle jagamise viisi. Õige on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt ei olnud kostjale nõutaval viisil teatavaks tehtud hageja soov jagada poolte ühisvara selliselt, et jätta korteriomand kostjale ja mõista kostjalt välja õiglane hüvitis hageja kasuks. Hageja poolt 14.12.2007 esitatud avalduses märgitust „jagada ühisvara võrdseteks osadeks“ saab välja lugeda vaid hageja soovi mitte kalduda kõrvale abikaasade osade võrdusest, kuid jagamise viisi avaldus ei sisalda (t.lk 13). Hageja avaldas oma soovi 15.12.2008 toimunud istungil suuliselt (t.lk 68). Sellest tulenevalt ei saanud kohus otsust rajada põhjendusele, et kostja ei olnud nõudele vastuväiteid esitanud. Asjas puudub kostja vastus hagile ühisvara jagamise osas (
Ühisvara jagamisel tuleb vara väärtus määrata kindlaks selle jagamise aja seisuga, et tagada omandist ilmast jäävale abikaasale õiglase hüvitise maksmine. Toimikus olev 04.12.2007 hindamisakt ei kajasta ilmselt vara väärtust vara jagamise aja seisuga 2009. aastal.
lg 2 järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste menetlusnormide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu poolt menetlusnormide rikkumisest tingitud puudusi kõrvaldada ning asuda esimesena vaidluse lahendamiseks tõendeid koguma ja tõenditele sisulist hinnangut anda. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Eeltoodu põhjal tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotuse otsustab maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. U.Loonurm A.Tänav I.Sidok
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.