KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Tiia Mõtsnik Määruse tegemise aeg ja koht 23. märts 2009. a Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-7648 Tsiviilasi V OÜ avaldus p

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

1. Kohustada OÜ V juhatuse liiget G K(isikukood xxx) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut kell 14.
2. Selgitada, et kui G K vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.
3. Määrata ajutisele pankrotihaldurile PAllikverele (isikukood xxx) tasuks 30 600 (kolmkümmend tuhat kuussada) krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 450 (nelisada viiskümmend) krooni, millele lisandub käibemaks, pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu 30 600 (kolmkümmend tuhat kuussada) krooni koos sotsiaalmaksuga kokku 40 698 ( nelikümmend tuhat kuussada üheksakümmend kaheksa) krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks määratud hüvitus 450 ( nelisada viiskümmend) krooni, millele lisandub käibemaks, kokku summas 41.229 (nelikümmend üks tuhat kakssada kakskümmend üheksa) krooni kuulub pankrotivarast väljamaksmisele OÜ-le Haldur.
4. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja avaldus 23.02.2009.a. esitas võlgnik OÜ V kohtule pankrotiavalduse OÜ V pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. OÜ V avalduse kohaselt on võlgniku põhitegevusaladeks riidekaupade jae- ja hulgimüük. Alates 2007.a on võlgnik teinud suuri eeringuid erinetesse Eesti linnadesse rõivakaupluste avamisel ja laienemisel Läti Vabariiki ning Valgevene Vabariiki. eeringute tegemisek svõtti võlgnik laenu osanikult AS-lt U.S. ja AAB-lt VIP Kinnisvara. 2008.a. kolmanda ja neljanda kvartali suure müügilanguse tõttu tekkisid suured laovarud, mida ei jõuta enam realiseerida. Kuna ettevõttel olid tekkinud kauba tarnijate ees suured võlgnevused, püüti saada maksetähtaegades ja uute kaupade ostimises kokkuleppele, kuid kokkulepet ei ole saavutatud. Võlgnikule on esitatud mitmeid pankrotihoiatusi. Võlgade tasumine ei ole võimalik. Võlgnikul ei ole õnnestunud täiendavate abinõude rakendamisel olukorda parandada. Olemasoleva vara arvelt ei ole võimalik võlgu tasuda. Võlgnik esitab pankrotiavalduse ÄS § 180 lg 5 1 alusel. Võlgnik palub välja kuulutada OÜ V pankrot. Kohtuistung Kohtuistungil 23.03.2009.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde ja palus välja kuulutada pankrot. Võlgnik nõustus ajutise halduri aruandes tooduga, halduri tasule ja tehtud kulutustele vastuväiteid ei esitanud. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Kohtumääruse põhjendused 2

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt oli võlgniku 2008.a majandusaasta kahjum 18 510 240 krooni, omakapital oli majandusaasta lõpuks negatiivne 9 104 175 krooni võrra; 2009.majandusaastal, seisuga 01.03.2009.a., oli käive 8 903 385 krooni, kahjum 5 099 310 krooni, omakapital negatiivne 14 203485 krooni võrra. Võlgnikul on vara 50 924 713,87 krooni ja võlgasid 63 126 058,88 krooni. Maksejõuetuse on põhjustanud ajutise halduri hinnangul lisaks üldise majandusolukorra ja sellega seotud äririskide ebaõige hindamise ja valesti valitud äriplaanile ka tõenäoliselt tehinguid, millel on võlgniku esindaja hinnangul juhtimisvea tunnuseid. Rasket juhtimisviga või majanduskuriteo tunnustega tegu võlgniku tegevuses praegustel andmetel, ilma raamatupidamise erikontrolli läbi viimata, tuvastatud ei ole. Võlgniku ettevõtte tervendamine pankrotimenetluse jooksul või kompromissmenetluse läbi pole võlgniku praegusel hinnangul võimalik. Kohtu hinnangul tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks võib olla raske juhtimisviga ning välja selgitada vara tagasivõitmise võimalused. Ajutine pankrotihaldur PAllikvere on esitanud tasunõude 25,5 töötunni eest kokku summas 30 600 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Justiitsministri 18.12.2003. a määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord” § 2 punkti 6 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on 1 500 krooni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks brutosumma 30 600 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks 450 krooni, millele lisandub käibemaks.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Ajutise halduri tasu koos sotsiaalmaksuga 40 698 krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks määratud hüvitus 450 krooni, millele lisandub käibemaks, kokku summas 41 229 krooni kuulub ajutise halduri taotluse alusel väljamaksmisele OÜ-le Haldur. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Menetlusosalised ei ole esitanud kohtule menetluskulude määramise taotlust. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3