← Eesti

2-08-69770/4

KOHTUMÄÄRUS Kohtu nimetus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Kohtuniku nimi Ene Tsefels Määruse tegemise aeg ja koht 02.03.2009.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-08-69770 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus J S vanemaõiguste äravõtmiseks sündinud poja M S suhtes. Menetlustoiming Vanemaõiguste äravõtmine. Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Tallinna linn Põhja-Tallinna Valitsuse Sotsiaalhoolekande osakonna kaudu, avaldaja esindaja Viive Lindsalu Menetluse liik puudutatud isik J S (ik xxx eluk xxx) puudutatud isik M S (ik xxx asuk xxx), tema esindaja vandeadvokaat Tiina-Mare Hiob. Kirjalik menetlus xxx.a. Kohtumääruse resolutsioon

  1. Võtta ära J S (ik xxx eluk xxx) vanema õigused M S (ik xxx) suhtes.
  2. Tallinna linnal kui eestkosteasutusel korraldada alaealise M S elu.
  3. Jõustunud kohtumääruse ärakiri saata Tallinna Perekonnaseisuametile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul kättetoimetamisest alates Avalduse sisu
  4. Tallinna Linn Põhja Tallinna Valitsuse kaudu esitas kohtule avalduse vanema õiguste äravõtmiseks J S tema alaealise poja M S suhtes tuginedes PkS § 54 lg 1 p 3 ja lg
  5. M i sünniaktis andmed isa kohta puuduvad. Avalduse kohaselt tuvastati Põhikooli töötajate poolt lapsel mõlema tuhara ja reie piirkonna pehmete kudede põrutused ja venitused ning muljumise jäljed kaela ja labakäe piirkonnas. Kooli töötajad informeerisid Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Lastekaitsetalitust. 15.10.2008.a. alustati selles asjas menetlust KarS § 122 tunnustel selle kohta, et lõi J S oma elukohas M S t mitmel korral püksirihmaga istmiku, selja ja jalgade piirkonda, rusikaga pea piirkonda, väänas M i sõrmi, tõmbas kõrvadest ning pigistas kaelast, põhjustades talle füüsilist valu ja mitmeid verevalumeid kehal. M i ütluste kohaselt on nii ema kui tema elukaaslane G J teda korduvalt peksnud. Lapse vigastused on fikseeritud SA Tallinna Lastehaiglas. M i ohutuse tagamiseks paigutati alaealine politsei poolt Laste Turvakeskusesse. Põhja-Tallinna Valitsuse korralduse alusel on J S poeg M ära võetud. Vanema õigused M i suhtes on J S kord juba 2001.a. ära võetud ja 2003.a. Tallinna Linnakohtu otsuse alusel taastatud. 1 Puudutatud isikute seisukohad
  6. Puudutatud isiku J S poolt kohtule 17.11.2008.a. esitatud vastuse kohaselt puudutatud isik palub avalduse jätta rahuldamata, sest vanema õiguste ära võtmine ei ole lapse huvides. Puudutatud isik on seisukohal, et tegemist on lapsega, kellel on raske puue ja kelle kasvatamisel tavalised mõjutusvahendid on ebapiisavad ega anna praktilisi tulemusi. Klassijuhatajad ja õpetajad ei tule lapsega toime ja vajavad lapse mõjutamisel ema abi. Selline olukord tekkis nimelt 13.10.2008.a., kui laps käitus agressiivselt nii õpilaste kui ka õpetaja suhtes. Kodus sai laps karistatud püksirihmaga, rusikaga pole last löödud ega sõrmi väänatud. Leiab, et verevalumid võisid olla tekkinud lapsel ka varasemalt, näiteks kukkumise tagajärjel. Vanem möönab, et antud füüsiline karistus oli ilmselt liig, kuid oli sunnitud sellist karistust kohaldama, kuna veenmine, selgitused, palved jms ei andnud tulemusi.
  7. J.S eeldab, et lapse käitumine on seotud vasakpoolse halvatuse ning lastekodus viibimisega. Kui laps tuli lastekodust, oli ta praktiliselt juhendamatu. Tundus, et laps oli lastekodus praktiliselt oma ette ega saanud talle nii hädavajalikku hoolitsust lähtudes tema tervislikust ja psühholoogilisest seisundist.
  8. J.S a, kes külastab koos lapsega regulaarselt rehabiliteerimiskeskust, möönab, et tema kasvatusmeetodid ei pruugi olla alati õiged, kuid see on tingitud lapse eripärast ja loodab seetõttu, et spetsialistid sotsiaaltöötajate hulgast saaksid teda abistada lapsega suhtlemise õiges korraldamises. Puudutatud isik on nõus, et tema poolt M i kohtlemist võib lugeda julmaks, kuid tegemist ei ole lapsele tahtliku valu tekitamise vaid ebaõige kasvatusmeetodiga. Oma vanema kohustusi täidab ta lähtuvalt oma varalistest võimalustest, oma lapse isiklike omaduste tundmisest, mõistes tema tegelikke vajadusi ning ülesandeid oma poja kasvatamisel. Leiab, et vanema õiguste äravõtmisega jääb erivajadustega laps-invaliid ilma ema ja väikese õeta, keda ta väga armastab. See on ilmselgelt vastuolus lapse huvidega. J.S kardab, et kuna lapse käitumine ei jäta tihti muid võimalikke mõjutusmeetmeid, peale jõuliste, siis temalt vanemlike õiguste äravõtmise korral paigutatakse laps raviasutusse, kus tema käitumise normaliseerimiseks hakatakse kasutama psühhotroopseid ravimeid, millele ta aga vaidleb kategooriliselt vastu.
  9. Puudud isiku J S poolt 28.01.2009.a. toimunud kohtuistungil antud seletuste kohaselt vaidleb ta avaldusele vastu ja palub jätta see rahuldamata. J S selgitas toimunud peksmisjuhtumi kohta, et lõi last, kuna oli ägestunud, sest teda kutsuti kooli vestlusele. Kui kaebused koolist M i peale kasvasid, ei aidanud vestlused ja kasutusele tuli võtta rihm. Rihma kasutab, kui muud abinõud ei aita. Selgitab, et M i käitumine on tihti agressiivne. Kodus on rahulik, hüsteeriahood puuduvad. Palub, et talle antakse katseaeg. Laps on talle avaldanud, et tahab tagasi koju, ei soovi minna lastekodusse.
  10. Ärakuulamisel 05.02.2009.a. alaealine M S seletas toimunu kohta, et teda peksid nii ema kui isa ja et ema hoidis käsi kinni, istus tema seljal ja isa peksis. Lapse sõnul peksavad teda mõlemad vanemad ja seda siis, kui on mingid probleemid või õpib halvasti. Kodus löödi seetõttu, et õpib halvasti. Peksid ema ja isa, rihmaga. Hea õde ei peksnud. Ema on õel, alati lööb, kui on mingid probleemid. Karistab rihmaga. Väänab käsi, kui ta ei tööta vasaku käega. Laps seletas, et peale kooli annab ema süüa alles siis, kui on koolitöö tehtud. Hommikul kodus süüa ei anta, koolis sööb. Õhtuti ka süüa ei anta. Kord oli selline olukord, kui ei osanud ülesandeid teha ja oli juba öö ja teised kõik magasid, pidi ta seisma laua ääres püsti ja õppima, ei tohtinud istuda. Jalad valutasid. Ema filmis kaameraga teda, valvas, mida ta teeb. Teine kord, kui enne ööd said koolitükid õpitud, siis ajas ta ema üles ja ema tegi voodi ära ja siis sai ta magama minna. Koju tahtis laps tagasi üksnes juhul, kui vanemad oleksid head. Seletas, et vanavanaema juures on hea. Tema soovideks oli elada vanavanaema juures, saada mänguasju ja kommi. On nõus olema lastekodus, kuni saab täiskasvanuks. Unistus on saada trollijuhiks.
  11. Alaealise esindaja arvamuse kohaselt tuleb vanemalt J S vanema õigused alaealise poja M i suhtes ära võtta, leiab et Tallinna Linna avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Arvamuse kohaselt M on raske füüsilise puudega laps, kellel on hakanud avalduma rasked käitumishäired. Varases lapsepõlves peksis J last vastu seina, mille tagajärjel tekkis lapsel raske ajutrauma ning laps lohistab vasakut jalga ja veab järel vasakut kätt, esineb kõneraskus. M il on raske keskenduda, arendada järjepidevat tegevust. Turvakeskuse psühholoogi hinnangul vajab laps ööpäevaringset järelevalvet ja tema omapead jätmine on välistatud. Laps vajab individuaalsust, rahu ja soojust, mida kodus ei ole. 2
  12. Laps on esindajale avaldanud, et teda toodi turvakeskusesse, kuna ema ja G peksavad teda. Leiab, et ema vihkab teda, mistõttu peksab teda rusikate ja rihmaga. Peksmised on süstemaatilised. Purjus G peksab nii teda kui õde. Koju tagasi ei soovi minna. Leiab, et emaga koos elades on tema elu läinud ainult halvemaks.
  13. Esindaja arvamuse kohaselt lapse suhtes vanema õiguste taastamine on pannud lapse väga raskesse olukorda, sest nüüd peksavad teda nii ema kui tema elukaaslane. Leiab, et J S julmus ja vägivaldsus lapse suhtes on süstemaatiline. Ei ole põhjust ega usku eeldada, et M i tagasi koju ema kasvatusele lubamine muudaks ema väärastunud arusaamu lapse karistamisest. Leiab, et lisaks füüsilisele puudele on välja kujunemas psüühiline häire (emapoolse jätkuva julma kohtlemise tagajärg). Vestluses M i ravinud raviarsti dr Laulikuga ilmnes, et M on klassikalise füüsilise väärkohtlemise ohver, kelle emale ei oleks tohtinud kunagi tagasi anda vanema õigusi M i suhtes. Kohtu põhjendused
  14. Asjaolu, et xxx.a. sündinud M S ema on J S a, on tõendamist leidnud M S Tallinna Perekonnaseisuametis xxxvälja antud sünniaktiga nr xxx. Isa kohta andmed puuduvad. Eelnevast järeldub, et lapse ainsaks vanemaks ja seaduslikuks esindajaks on tema ema J S a, kelle kohustuseks lapsevanemana PkS § 50 järgi on last kasvatada, tema eest hoolitseda kui ka kohustus kaitsta lapse õigusi ja huve. Alaealine oli oma ema kasvatada ja hooldada peale vanema õiguste taastamist 2003 aastast kuni ja selle asjaolu üle vaidlus puudub. Et M S on raske puudega laps, on tõendamist leidnud Arstliku ekspertiisi otsusega nr xxx. (t lk 53). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla konsultatsiooni otsuse kohaselt M on segatüüpi spetsiifilised arenguhäired.
  15. Asja kohtuliku menetluse käigus on tõendamist leidnud, et 26.10.2001.a. Tallinna Linnakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2/5/250-8118/00 on J S ära võetud vanema õigused sündinud M S suhtes. Kohtuotsusest nähtuvalt kannatas juba siis imikueas olnud M koduse vägivalla all, olgugi, et lapse ema seda eitas. Osundatud kohtuasjas on tõendamist leidnud, et J S oli oma tegevuse või tegevusetuse tõttu ohustanud lapse tervist ning arengut. Lapse väärkohtlemise tulemusena on lapsel vasakpoolne halvatus ning arengupeetus. 03.07.2003.a. Tallinna Linnakohtu otsuse kohaselt (tsiviilasi nr 2/5/250-8318/02) taastati J S vanema õigused tema poja M S suhtes (t lk 20-22).
  16. Asjaolu, et M S kannatab jätkuvalt oma ema ja viimase elukaaslase G J i kasvatusel olles koduse vägivalla all ja ning et järjekordselt tekkis vajadus riigil sekkuda M i ja tema ema vahelisse suhtesse, on tõendamist leidnud Põhja Politseiprefektuuri teatisega 17.10.2008.a. nr PHJ2.820.17/75123 (t lk 10-11). Osundatud teatise kohaselt Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalosakonna Lastekaitsetalituse menetluses on kriminaalasi nr 08230117399, millises alustati menetlust 15.10.2008.a. KarS § 122 tunnustel selle kohta, et J S lõi oma elukohas Randla 13-214 oma poeg M i mitmel korral püksirihmaga istmiku, selja ja jalgade piirkonda, rusikaga pea piirkonda, väänas M i sõrmi, tõmbas teda kõrvadest ja pigistas kaelast, põhjustades sellega M S le füüsilist valu ja mitmeid verevalumeid kehal. Teatisest nähtuvalt on Jekaterina S ja viimase elukaaslane G J korduvalt peksnud püksirihma ja rusikatega M S t.
  17. Kriminaalasjas nr 08230117399 on 15.10.2008.a. üle kuulatud M S (protokoll t lk 63-64). Protokolli kohaselt seletas M , et sellel esmaspäeval ema ja isa Griša jõid viina, peale seda, kui ema oli käinud koolis ja õpetajaga rääkinud. Õhtupoolikul peksis ema M i rihmaga, sikutas kõrvast, lõi rusikaga vastu nägu, et ninast tuli verd, väänas parema käe sõrmi. Lapse sõnul tavaliselt isa lööb rihmaga, rusikaga siis, kui ta on purjus. Ema lööb siis, kui on purjus ja ka siis, kui ei ole purjus. Lööb tavaliselt siis, kui M halvasti õpib. Peale õe keegi ei näe, kui M i pekstakse.
  18. SA Tallinna Lastehaigla teatise kohaselt on M J il tuvastatud mõlema tuhara ja reie piirkonna pehmete kudede põrutused ja verevalumid, samuti on muljutud kaela ja labakäe piirkonda. Lapse peksmisest jäänud paljusid verevalumeid lapse kehal kajastavad kriminaalasjas nr 08230117399 tehtud fototabelid (t lk 75-85).
  19. Et ema on alavääristanud last, keelanud suhelda eakaaslastega, keelanud mänguasju ja muud meelelahutuslikku tegevust, lapse rahustamiseks last löönud ja pannud karistuseks vanni, tõendab dr Lauliku e-kiri (t lk 70). M i raviarsti dr Ivarineni sõnul on M Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakliiniku lasteosakonnas avaldanud, et ta seisab nurgas, teda tutistatakse, pekstakse ja solvatakse, nimetades teda idioodiks. Ema kuju kirjeldab laps karistavana, hoolimatuna ja 3 vägivaldsena. Ka kohtu poolt ärakuulamisel 05.02.2009.a. iseloomustas laps ema õela ja vägivaldsena.
  20. Kohtule ärakuulamisel kui ka riigi poolt määratud esindajale on alaealine M avaldanud, et teda peksavad nii ema kui ka G J rihmaga, löövad. Alaeline ei soovi tagasi koju enne, kui tema vanemad on ennast muutnud paremaks. J S suhtumist lapsesse iseloomustab muuhulgas alaealise poolt kirjeldatud olukorra loomine vanema poolt, kus laps-invaliidi sunnitakse püstijalu (vasak jalg haige) öösel õppima ja kontrollimiseks, et laps antud käsku täidab, on lapse jälgimiseks paigaldatud väidetavalt kaamera. Kohtul puudub alus lapse seletuse õigsuses kahelda, seda tegevust on raske käsitleda lapse fantaasiana.
  21. Eelnevast järeldub kohtu hinnangul üheselt, et J S kohtleb oma erivajadusega poega M i julmalt. Lapse julm kohtlemine ei ole ühekordne vaid süstemaatiline, nagu õigesti märgib M i esindaja. Tegelikkuses on alates varajasest imikueast kuni käesoleva ajani M saanud emapoolse julma kohtlemise osaliseks. Kohus leiab, et tegemist ei ole lapse ebaõige kasvatatusmeetodiga, nagu püüab väita J S a, vaid laps-invaliidi julma kohtlemisega. Ei saa kuidagi nõustuda vanema seisukohaga, et M i suhtes tuleb kasutada kõnealuseid kasvatusviise, kuna selgitused jne ei aidanud. Tunnistaja P ütlustes kohaselt tuleb J lapse kasvatamisega toime kui muudab ennast pehmemaks (t lk 87). Järelikult leiab ka tunnistaja, et J S kasvatusviisidega ei saa nõustuda.
  22. Põhja-Tallinna Vanema korralduse nr 520 15.10.2008.a. kohaselt on J S ära võetud M S , selle lisa kohaselt on lapse äravõtmise põhjustanud Põhikooli töötajate poolt tuvastatud lapse märkimisväärsed vigastused. Lapse ohutuse tagamiseks on laps paigutatud politsei poolt Laste Turvakeskusesse (t lk 12-13).
  23. PkS § 54 lg 1 p 3 kohaselt ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus vanema õigused ära võtta, kui vanem kohtleb last julmalt. Seega annab seadus riigile õiguse sekkuda vanema-lapse suhetesse, kui vanem oma seadusest tulenevaid kohustusi ei täida ja kuritarvitab oma vanema õigusi.
  24. J S a, jaatades aset leidnud lapse julma kohtlemist, ei pea aga samas põhjendatuks temalt vanema õiguste ära võtmist, sest vanema õiguste äravõtmisega jääb erivajadustega laps-invaliid ilma ema ja väikese õeta, keda ta väga armastab, mis on ilmselgelt vastuolus lapse huvidega. Kohus nõustub J.S ga selles, et vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma oma armastatud õega igapäevasest suhtlemisest, mis ei pruugi olla M i huvides, kuid oma emaga e J S aga ta koos elada ei soovi vanema vägivalduses tõttu, milline asjaolu kaalub üle lapse huvi elada koos õega. Asjaolu, et M ei soovi oma ema juures elada nähtub ka dr Lauliku 26.01.2009.a. e-kirjast (t lk 70) kohtule, kus ta kinnitab, et laps, haiglas olles oli hirmul, et peab kunagi koju minema. Et laps ei soovi elada emaga, järeldub lapse poolt antud seletusest 05.02.2009.a. toimunud ärakuulamisel. Eeltoodu lükkab ümber J S väite, et laps siiski soovib elada kodus.
  25. Puudutatud isik on nõus, et tema poolt M i kohtlemist võib lugeda julmaks, kuid väidab, et tegemist ei ole lapsele tahtliku valu tekitamise vaid ebaõige kasvatusmeetodiga. Eelnevast järeldub, et J.S saab aru sellest, et tema poolt M i kohtlemine on ebaõige ning käsitatav lapse julma kohtlemisena. Vanem möönab, et antud füüsiline karistus oli ilmselt liig, kuid oli sunnitud sellist karistust kohaldama, kuna veenmine, selgitused, palved jms ei andnud tulemusi. Käesolevas asjas on kohus jõudnud äratundmiseni, et J.S a, olgugi et kinnitab lapse invaliidsust, ei suuda tema, kui puudustega lapse eripära arvestada ega sobivaid kasvatusmeetodeid leida.
  26. J.S kardab, et kuna lapse käitumine ei jäta tihti muid võimalikke mõjutusmeetmeid, peale jõuliste, siis temalt vanemlike õiguste äravõtmise korral paigutatakse laps raviasutusse, kus tema käitumise normaliseerimiseks hakatakse kasutama psühhotroopseid ravimeid, millele ta aga vaidleb kategooriliselt vastu. J S kõnealune vastuväide ei ole arvestatav, sest antud juhul lapse jätmine ema kasvatada seab ebaõigete kasvatusmeetodite kaudu tegelikkuses ohtu raske puudega lapse elu ja tervise. Erivajadusega last ei saa kasvatada ema valitud viisil.
  27. Põhja-Tallinna Vanema korralduse nr 520 15.10.2008.a. juurde kuuluva seletuskirja kohaselt peale seda, kui J.S vanema õigused M i suhtes taastati, tegelesid kuni 2005.aastani perega Tallinna Perekeskuse töötajad, kelle ülesandeks oli J.S nõustamine toimetuleku ja vanema oskuste tõstmiseks (t lk 13). 4
  28. J.S a, kes väidetavalt külastas koos lapsega regulaarselt rehabiliteerimiskeskust, möönab, et tema kasvatusmeetodid ei pruugi olla alati õiged, kuid see on tingitud lapse eripärast ja loodab seetõttu, et spetsialistid sotsiaaltöötajate hulgast saaksid teda abistada lapsega suhtlemise õiges korraldamises. Tallinna Lastekodu vastusest järelepärimisele 31.12.2008.a. (t lk 65-66) nähtub, et lapsega käis rehabilitatsiooniteenusel vanavanaema. Perele aeg, mis sobis teenusel käimiseks, oli väga piiratud. Nii oli 2008.a. M i tarvis kinni pandud aeg psühholoogi ja füsioterapeudi juurde, aga laps kohale ei tulnud ja ema telefonile ei vastanud. Märgiti ka, et füsioterapeudi töö lapsega aastatel 2006 ja 2007 on olnud küllaltki pingeline lapse käitumishäirete tõttu. Ilmne on olnud ka psühholoogilise töö vajadus lapse psüühilise seisundi stabiliseerimiseks, mis paraku ei toiminud kuna puudus perepoolne koostöövalmidus. Viidatud teatise kohaselt rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas on ära toodud ka psühholoogi töö perega, kuna lapse hindamise käigus ilmnesid lapse koduse kasvatuse ja lapse-ema suhte probleemid. Sama plaani koostamise ja hindamise käigus püüti ka ema nõustada, kuid ema kasvatuslikud põhimõtted on suhteliselt jäigad ja emal puudus motivatsioon muutusteks. Eelneva põhjal ei saa järeldada J S tahet seada oma pereelus esiplaanile M i huvid ja teha asjakohast koostööd vastava ala spetsialistidega, et saada abi lapse eripära arvestades temaga suhtlemise õigeks korraldamiseks ja lapse psüühilise seisundi stabiliseerimiseks.
  29. Arvestades eeltoodut ja asja materjale, asub kohus seisukohale et J S al puuduvad tegelikkuses piisavad oskused oma raske puudega poja kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Vanem kohtleb oma poega julmalt, tal puudub emalik hellus ja empaatia, erivajadustega lapse kasvatamiseks vajalik mõistmine, rahulikkus tekkinud probleemide lahendamisel, tasakaalukus. Ta ei saa aru / ei soovi aru saada sellest, et raske puudega (t lk 53) M i tervislikust seisundist tulenevat võimalikku agressiivset käitumist on lubamatu julmade karistusviisidega mõjutada. Kohus nõustub lapse esindajaga, et M vajab individuaalsust, rahu ja soojust, mida kodus ei ole.
  30. Kohus, eelnevale tuginedes leiab lapse huvidest lähtudes, et J S tuleb vanema õigused M S suhtes ära võtta PkS § 54 lg 1 p 3 alusel seetõttu, et vanem kohtleb last julmalt. S taotlus, anda katseaeg oma vanema kohustuste täitmiseks M i suhtes, ei ole põhjendatud. Kohus käsitleb ajavahemikku 2003-2008.a. katseajana ja sellel ajal J.S ei tulnud toime M i kasvatamise ega tema eest hooldamisega. M i esindaja on arvamusel, et ei ole põhjust ega usku eeldada, et M i tagasi koju ema kasvatusele lubamine muudaks ema väärastunud arusaamu lapse karistamisest. Kohus nõustub selle seisukohaga.
  31. PKS § 54 lg 4 kohaselt kui vanemalt vanema õiguste äravõtmisel jääb laps ilma vanemlikust hoolitsusest, korraldab lapse elu eestkosteasutus. Kuivõrd alaealise emalt J S on ära võetud vanema õigused, on alaealine M S jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ja seega tuleb alaealise elu korraldada eestkosteasutusel, so Tallinna linnal.
  32. Jõustunud kohtumääruse ärakiri tuleb saata Tallinna Perekonnaseisuametile (PkS § 54 lg 5) Ene Tsefels Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.