Obsah (7)

§ 660§ 661§ 430§ 432§ 150§ 168§ 433

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Menetluse lõpetamine Avalikult teatavakstegemine 17. aprill 2009 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi Hagi ese nr 2-08-57706 P.J. versus S.R. seltsingu ning hageja

) §-st 463, tegi kohus otsustused. Kohtu otsustused Lõpetada hagis menetlus kompromissiga ja kinnitada kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1. Pooled tunnistavad A R ja P.J.u vahelise seltsingu olemasolu ja jagavad A.R.i (isikukood: xxxxxxxxxxx) surnud: 14.septembril 2007.a. pärandvara ja A.R.i ning P.J.u vahel eksisteerinud seltsingu vara alljärgnevalt: 1.
2. A.R.i (isikukood: xxxxxxxxxxx, surnud: 14.septembril 2007.a.) nimele on registreeritud Viljandi linnas xxxxxxx tn.xx korteri nr.x korteriomand, Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriosa nr.2959239 , katastritunnus 89708:002:0004, pindalaga 1942 m2, 925/5906 mõttelist osa maatükist ja selle oluliseks osaks oleva ehitise osast, mis ei ole ühegi korteriomandi reaalosaks ning reaalosana korter nr.8, üldpinnaga 60,7m2 ja garaaziboks nr.8 mitteeluruumide pinnaga 31,8 m
3. Kaasomandi teostamine on kitsendatud korteriomandite nr.29585-29591 koosseisu kuuluvate reaalosadega seotud õigustega. Muus osas on korteriomandi ese ja sisu määratud asjaõiguslepinguga 17.06.2004.a., Nimetatud kinnistu on täies ulatuses A.R.i pärandvara ja läheb pärimisseaduse kohaselt jagamisele kolme A.R.i lapse S.R.i, S.M.R.i ja R.R.i vahel võrdsetes osades, iga osa suurus on 1/3 mõttelist osa. Pooled hindavad kogu kinnistu väärtuseks 565 000 krooni. Pooled lepivad kokku, et eespoolmärgitud korteriomandist läheb 1/2 mõttelist osa S.M.R.i, isikukood: xxxxxxxxxxx,elukoht: xxxxxx xx-x , xxxxxxx xxxxx omandisse ja 1/2 mõttelist osa R.R.i, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xx-x, xxxxxxxx xxxxx omandisse. S.M.R.i ja R.R.i ema P.J. kohustub tasuma S.R.ile kuuluva osa korteriomandist välja summas 188333 krooni. Pooled taotlevad Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna poolt eespoolnimetatud korteriomandi osas ajaõiguskande tegemist ja taotlevad teha Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriossa nr.2959239 omaniku muutmise kanne, mille kohaselt kustutada korteriomandi omanikuna kinnistusregistrist A.R. (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja kanda kinnistusregistrisse uute kaasomanikena 1/2 mõttelises osas S.M.R., isikukood: xxxxxxxxxxx,elukoht: xxxxxxx xx-x , xxxxxxx xxxxxx ja 1/2 mõttelises osas R.R., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xx-x, xxxxxxxx xxxxx. 1.2.A.R.i nimele on Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna kinnistusregistri ossa nr. 1477839 kantud elamumaast, Viljandi linn, Vahtra t.24 , suurusega 528m2, millel asub elamu , 1/8 mõttelist osa. Nimetatud kinnistu on A.R.i pärandvara ja kuulub jagamisele kolme A.R.i lapse S.R.i, S.M.R.i ja R.R.i vahel võrdsetes osades, iga osa suurus oleks 1/3 mõttelist osa. Pooled taotlevad Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna poolt eespoolnimetatud kinnisasja registriossa ajaõiguskande tegemist ja taotlevad teha Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna Viljandi jaoskonna registriossa nr.1477839 omaniku muutmise kanne, mille kohaselt kustutada kinnistusregistrist kaasomanikuna A.R. (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja kanda kinnistusregistrisse uute kaasomanikena 1/24 mõttelises osas S.M.R., isikukood: xxxxxxxxxxx,elukoht: xxxxxx xx-x , xxxxxxxx xxxxx ja 1/24 mõttelises osas R.R., isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxx xx-x, xxxxxxxx xxxxx ja 1/24 mõttelises osas S.R. , isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxx xxx xx, xxxxxxxx. 1.
4. A.R.i nimele on registreeritud Osaühingus Autokontroll (äriregistrikood: 10930438) osa reaalväärtusega 50 000 krooni. Nimetatud osa on A.R.i pärandvara ja kuulub jagamisele kolme A.R.i lapse S.R.i, S.M.R.i ja R.R.i vahel võrdsetes osades, iga osa suurus on 1/3 mõttelist osa. Pooled lepivad kokku, et nimetatud osa läheb S.R.i ainuomandisse. Pooled paluvad OÜ Autokontroll juhatust registreerida A.R.i nimele registreeritud osaühingu osa S.R.i nimele. Võttes arvesse, et S.R. omandab OÜ-s Autokontroll ka S.M.R.i ja R.R.i pärimisele kuuluva osa, kohustub S.R. välja maksma S.M.R.ile 16666,65 krooni ja R.R.ile 16666,65 krooni. Teostades kompromissi punktis 1.1 märgitud võlgnevuste osas tasaarvestuse jääb P.J.u võlgnevuseks S.R.ile (188333-33333) 155000 krooni. 1.
5. A.R.i nimele on registreeritud Riiklikus Autoregistrikeskuses sõiduauto Ford Focus /DNW/DN, registreerimismärgiga 843 MFU, iDkood F
6. Nimetatud vara on A.R.i ja P.J.u seltsingu vara, millest 1/2 mõttelist osa kuulub seltsingu kohaselt A.R.ile ja 1/2 mõttelist osa P.J.ule. Pooled hindavad sõiduauto väärtuseks 35 000 krooni. A.R.ile kuuluv 1/2 mõtteline osa sõiduautost läheks seaduse järgi pärimisele A.R.i laste S.R.i, S.M.R.i ja R.R.i vahel võrdsetes osades, iga osa suurus oleks 1/3 mõttelist osa A.R.ile kuuluvast 1/2 mõttelisest osast. Pooled lepivad kokku, et nimetatud auto läheb P.J.u omandisse. P.J. on kohustatud välja maksma S.R.ile 5833 krooni. Teostades kompromissi p. 1.
7. märgitud võlgnevuse ja käesolevas punktis märgitud võlgnevuse osas arvestuse jääks P.J.u võlgnevuseks S.R.ile (155000+5833) 160833 krooni. 2 Pooled taotlevad Riiklikus Autoregistrikeskuses A.R.i nimele registreeritud sõiduauto Ford Focus /DNW/DN, registreerimismärgiga 843 MFU, iD kood F8060511024 ümberregistreerida A.R.i nimelt P.J.u (isikukood:47411176010) nimele. 1.5.A.R.i nimele on registreeritud Riiklikus Autoregistrikeskuses sõiduauto Renault G , kaubanduslik nimetus Laguna, ID-kood M8050603079, registreerimismärk 426MEX. Nimetatud vara on A.R.i ja P.J.u seltsingu vara, millest 1/2 mõttelist osa kuulub seltsingu kohaselt A.R.ile ja 1/2 mõttelist osa P.J.ule. Pooled hindavad sõiduauto väärtuseks 95 000 krooni. A.R.ile kuuluv 1/2 mõtteline osa sõiduautost läheb seaduse järgi pärimisele A.R.i laste S.R.i, S.M.R.i ja R.R.i vahel võrdsetes osades, iga osa suurus oleks 1/3 mõttelist osa A.R.ile kuuluvast 1/2 mõttelisest osast. Pooled lepivad kokku, et nimetatud auto läheb S.R.i omandisse. Teostades P.J.u ja S.R.i vahelise võlgnevuse osas tasaarvelduse jääb P.J.u võlgnevuseks S.R.ile 81700 krooni. Pooled taotlevad Riiklikus Autoregistrikeskuses A.R.i nimele registreeritud sõiduauto Renault G , kaubanduslik nimetus Laguna, ID-kood M8050603079, registreerimismärk 426MEX ümberregistreerida A.R.i nimelt S.R.i (isikukood:xxxxxxxxxxx) nimele. 1.6.A.R.i nimele on registreeritud Riiklikus Autoregistrikeskuses sõiduauto Audi A4, registreerimismärgiga 685AXJ. Nimetatud vara on A.R.i ja P.J.u seltsingu vara, millest 1/2 mõttelist osa kuulub seltsingu kohaselt A.R.ile ja 1/2 mõttelist osa P.J.ule. Pooled hindavad sõiduauto väärtuseks 20000 krooni. A.R.ile kuuluv 1/2 mõtteline osa sõiduautost läheb seaduse järgi pärimisele A.R.i laste S.R.i, S.M.R.i ja R.R.i vahel võrdsetes osades, iga osa suurus oleks 1/3 mõttelist osa A.R.ile kuuluvast 1/2 mõttelisest osast. Pooled lepivad kokku, et nimetatud auto läheb P.J.u omandisse. Seoses antud auto üleminekuga P.J.u omandisse kasvab P.J.u võlgnevus S.R.ile 3333 krooni võrra ja P.J.u võlgnevus S.R.ile on (81700+3333) 85 033 krooni. Pooled taotlevad Riiklikus Autoregistrikeskuses A.R.i nimele registreeritud sõiduauto Audi A4, registreerimismärgiga 685AXJ ümberregistreerimist P.J.u (isikukood:xxxxxxxxxxx) nimele. 1.7.A.R.i nimele on registreeritud Riiklikus Autoregistrikeskuses alljägnevad lammutamisele kuuluv sõiduauto: -Opel Vectra, registreerimismärgiga 782TDO Peale selle kuulus A.R.ile veel sõiduauto -Opel Vectra-A/87/89, registreerimismärgiga 448AUF, mis ei ole ARK-is arvel. Nimetatud vara on A.R.i ja P.J.u seltsingu vara, millest 1/2 mõttelist osa kuulub seltsingu kohaselt A.R.ile ja 1/2 mõttelist osa P.J.ule. Pooled hindavad sõiduautode koguväärtuseks 5000 krooni. A.R.ile kuuluv 1/2 mõtteline osa sõiduautost läheb seaduse järgi pärimisele A.R.i laste S.R.i, S.M.R.i ja R.R.i vahel võrdsetes osades, iga osa suurus oleks 1/3 mõttelist osa A.R.ile kuuluvast 1/2 mõttelisest osast. Pooled lepivad kokku, et nimetatud autod lähevad P.J.u omandisse. Seoses antud autode üleminekuga P.J.u omandisse kasvab P.J.u võlgnevus S.R.ile 833 krooni võrra ja P.J.u võlgnevuse summaks S.R.ile moodustaks (85033+833) 85866 krooni. Pooled taotlevad Riiklikus Autoregistrikeskuses A.R.i nimele registreeritud sõiduauto: Opel Vectra, registreerimismärgiga 782TDO ümberregistreerimist P.J.u (isikukood:xxxxxxxxxxx) nimele või kustutamist Riiklikust Autoregistrist. 1.8.A.R.i arvelduskontol nr.221011675122 Hansapangas (Swedbank) on rahaline jääk summas 844,53 krooni. Nimetatud rahasumma on A.R.i pärandvara ja kuulub jagamisele kolme A.R.i lapse S.R.i, S.M.R.i ja R.R.i vahel võrdsetes osades, iga osa suurus oleks 1/3 mõttelist osa. Pooled lepivad kokku, et nimetatud rahasumma summa läheb A.R.i pärandina S.R.ile. Seoses sellega väheneb P.J.u võlgnevus S.R.ile 563 krooni võrra. 3 Teostades tasaarvelduse jääb P.J.u võlgnevuse summaks S.R.ile (85866-563) 85303 krooni.
8. P.J. kohustub tasuma kompromissi punktis 1.
9. märgitud võlasummast (85303 krooni) 1/2 osa ehk 42651,50 krooni hiljemalt kolme kalendripäeva jooksul arvates kohtu poolt kompromissi kinnitamisest S.R.i arvelduskontole nr.1105194315 Hansapank (Swedbank); ülejäänud summa 42651,50 krooni aga hiljemalt 01.septembriks 2009.a. Võlgnevuse tähtajaks mittetasumisel omab S.R. õiguse nõuda täitemenetluse korras võlgnevuse sundkorras sissenõudmist ja lisaks põhivõlgnevusele viivist 0,2 % päevas võlgnevuse summalt. 3.Pooled kinnitavad, et käesolev kompromiss on neile kõigiti arusaadav ja vastab nende heale tahtele.
10. Pooled taotlevad kohtul tagastada 1/2 P.J.u poolt tasutud riigilõivust s.o.1312,50 krooni ja kanda nimetatud summa P.J.u arvelduskontole 1105249613 Swedbank. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 5.Pooled paluvad kohtul kinnitada käesolev kompromiss ja lõpetada menetlus Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr.2-08-57706 ilma täiendavat kohtuistungit pidamata. 6.Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 7.Pooled lepivad kokku ja lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega 3 (kolmele) kalendripäevale. Otsustused kohtumäärusest tulenevates asjaoludes Tagastada määruse jõustumisel Kohtute Raamatupidamiskeskusel pool riigilõivust s.o 1312.50 krooni, mis laekus P.J.u kontolt nr 1105249613 Hansapank 26.09.2008 rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 viitenumber 2900072699 P.J.u kontole nr 1105249613 Swedbank AS (selgitusse märkida – tsiviilasi nr 2-08-57706, riigilõivu osaline tagastamine). Jaotada menetluskulud ja jätta ülejäänud menetluskulud kummagi poole enda kanda. Seoses menetlus lõpetamisega saata määruse koopia hagejale ja kostjale ning Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Selgitused kohtumääruse peale edasikaebamise korras ja tähtajas

§ 660

kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule;

§ 661

kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED Asjaolud Pooled on esitanud kohtule kompromisslepingu. Seoses kompromissiga on pooled taotlenud menetluse lõpetamist. Kohtu põhjendused Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita (

§ 430lg 3).

Kohus ei leidnud kompromisslepingu tingimustes asjaolusid, mis oleks vastuolus

§ 430lg-s 3 sätestatuga.

Seoses tsiviilasjas kohtule kompromisslepingu esitamisega on põhjendatud tsiviilasjas kompromiss kinnitada ja menetlus asjas lõpetada. Sisulist tähendust ei oma asjaolu, et kompromiss on dateeritud päev tegelikust hilisemana. Kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (

§ 430lg 5).

Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on 4 lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Vastavalt

§ 150

lg 2 p-le 1 pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt

§ 150

lg-le 4 riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Vastavalt

§ 168

lg-le 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (

§ 433lg 1).

Helle Tamm Kohtunik 5