) § 652 lg 1 kohaselt, kuna kostja viivitas vastava protokolli koostamisega. Hageja on seisukohal, et töövõtulepingu p 8.1.6 ei vabasta kostjat kohustusest kindlustada hageja materiaalsete väärtuste säilimine ning kandma selle eest materiaalset vastutust. Materiaalsete väärtuste üleandmise korra kohta protokolli mittekoostamises on süüdi kostja, kelle kohustus on kehtestada sisekord enda territooriumil. Hageja on kostjale esitanud omapoolse projekti, kuid kostja viivitas selle allkirjastamisega. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt sisse nõuda hüdraulilise tõstuki „SKYMAN 100“ maksumus summas 275 000.00 krooni ning jätta menetluskulud kostja kanda. Vastuses kostja kirjalikule seisukohale lisas hageja, et kostja poolt esitatud 08.08.2006 protokolli (t lk 40) ja kostja territooriumile veetavate seadmete nimekirjad (t lk 41-43) ei lükka hageja väiteid ümber, vaid pigem kinnitavad neid. Nimelt 08.08.2006 protokoll on koostatud hageja poolt töövõtulepingu nr 28/06 allkirjastamise päeval ning esitatud kostjale projektina nimetatud lepingu p 8.1.6 tingimuste täitmise raames. Kostja asjaajamises aga selle protokolliga mingeid toiminguid tehtud ei ole, see tähendab, et protokolli vormistamine jäi pooleli kostja süü tõttu. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja esitatud nõude ja põhjenduste juurde ja lisas, et tunnistaja ütlustega on tõendatud, et hageja töötajad andsid tõstuki kostjale üle suuliselt. Töövõtulepingu p 8.1.6 näeb ette vaid materiaalsete väärtuste üleandmise korra fikseerimist protokollis, mitte aga seda, et väärtuste üleandmine oleks iga kord protokollitud. Asjade üleandmine võis protokolli olla määratud suvaliselt, muu hulgas ka suulise avaldusega, kas kohustusliku kontrollimisega kostja esindaja poolt või ilma selleta. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista, kuna see ei ole põhjendatud ega tõendatud. Poolte vahel 08.08.2006.a sõlmitud lepingu p 8.1.6 kohaselt ehitusobjekti valve töövälisel ajal pidi korraldama ja selle eest tasuma kostja. Sama punkt nägi ka ette, et hageja materiaalsete väärtuste valve alla üleandmise kord määratakse lepingu allkirjastamisest kahe nädala jooksul ja vormistatakse vastava protokolliga. Sellise leppe mõte seisnes selles, et kostja oli tööriistade hoiuks ette valmistanud valvega suletud ruumid. Nimetatud asjaolu kinnitab ka pooltevaheline praktika, kuna tööpäeva lõpus andis hageja tööriistad nimekirja alusel ning allkirja vastu kostjale, kes pani need valvega ruumi. Pooltevahelist lepingu täitmise praktikat kinnitavad AS K 12.09.2006 kiri ning protokoll, kaks vara nimekirja ning hoiule antava vara nimekiri-žurnaal (t lk 39-43). Nimetatud lepingus ei ole pooled kokku leppinud, et kostja vastutab ka esemete eest, mida hageja kostjale hoiule andnud ei olnud. Kui hageja jättis 30.08.2007 tõstuki objektile, oli ta teadlik, et territooriumi avatud osas valvet ei ole ning valve all on vaid territooriumi suletud ruumid. Kuna hageja jättis tõstuki valveta territooriumi osale, andmata seda üle kostjale, lasus riisiko hagejal. Kostja on seisukohal, et töövõtulepingu nr 28/06 p-s 8.1.6 leppisid pooled kokku hoiulepingu sõlmimises ning kohaldada tuleb hoiusuhet reguleerivaid sätteid. Vastavalt
§-le 883 kohustub hoiulepinguga üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Vastavalt
lg 5 p-dele 1 ja 3 tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid ning lepingupoolte käitumist enne ja pärast 2 lepingu sõlmimist. Asjaolud näitavad, et asjade hoidmiseks oli ette valmistatud valvega ruum ning lepingu täitmise edasine praktika näitas, et tööpäeva lõpus anti asjad kostjale allkirja vastu hoiule. Pooled ei olnud kokku leppinud selles, et valveta territooriumile jäetud ning protokolliga üleandmata asjade eest vastutab kostja. Eeltoodu alusel on kostja seisukohal, et ei vastuta kaotsiläinud tõstuki eest, kuna tõstuki üleandmine kostjale on tõendamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Sisulisel kohtuistungil jäi kostja esindaja esitatud seisukohtade juurde ja lisas, et tunnistaja poolt nimetatud isikud Jura ja Roman on kostjale tundmatud ning seetõttu ei tekkinud poolte vahel mingisugust õigussuhet, mis sätestaks kostja vastutuse. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
lg1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning selle lepingu p 8.1.6. kohaselt ehitusobjektil valve töövälisel ajal korraldab ja tasub tellija, valve kannab materiaalset vastutust objektil oleva vara eest. Töövõtja materiaalsete väärtuste valve alla üleandmise kord määratakse pooltega lepingu allakirjutamise hetkest kahe nädala jooksul töökorras ja vormistatakse vastava protokolliga. Kohus on seisukohal, et vaatamata materiaalsete väärtuste üleandmise täpsema korra puudumisele seadme SKYMAN 100 kadumise ajal, peab olema tuvastatud seadme kostjale üleandmise (valve alla andmise) fakt.
kohaselt hoiulepinguga kohustub üks isik (hoidja) hoidma teise isiku (hoiuleandja) poolt temale üleantud vallasasja ja hoidmise lõppemisel selle hoiuleandjale tagastama. Tuvastamist ei ole leidnud asjaolu, et hageja oleks kostjale seadme SKYMAN 100 valve alla andnud. Hagiavaldusest nähtuvalt andis töödejuhataja Š seadme SKYMAN 100 üle kostja esindajale V Hellatile suuliselt. Tunnistaja R ütlustest ei nähtu üheselt, kellele on seade üle antud. Nii on tunnistaja öelnud, et võis anda tõstuki üle ainult J või R , milline seisukoht erineb hagis esitatust. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hoiusuhte tekkimine poolte vahel pole tõendamist leidnud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Iseenesest õige on kostja viide
. Samas on lepingu täitmise edasine praktika kujunenud alles peale 31.08.2006, so peale seadme kadumist. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja viited 4.09.2006 kasutusele võetud üleandmis-vastuvõtu žurnaalile ei ole asjakohased, kuivõrd need käsitlevad olukorda pärast 31.08.2006.
Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud hageja kanda. Jaanus Saaremõts Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.