lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja esindaja ja kostja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Vastavalt PKS § 60 lg-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks. PKS § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär alates 2008.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2175 krooni. Kohtule esitatud kirjalike materjalidega ja menetlusosaliste selgitustega ei ole tõendatud, et kostja on osalenud poja ülalpidamisel regulaarselt ja piisavas suuruses. Kohus leiab, et laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne 2 st igakuiselt ja piisav. Kostja ei ole oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Last kasvataval vanemal on õigus nõuda PKS § 61 lg 1 alusel elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Kostja ei vaidle vastu lapse kulutuste vajadusele, kuid vaidlus on elatisraha suuruse osas. Seega puudub kohtul vajadus anda hinnang lapse vajadustele ning hageja poolt kohtule esitatud lapse kulutusi tõendavatele tõenditele. Kostja märgib, et ta on nõus tasuma elatist 500 krooni kuus, mis on tunduvalt väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et hageja on gümnaasiumi õpilane, seega sissetulek puudub. Kostja on kohtuistungil kinnitanud, et töötab valvurina, kuid enda sissetulekute suuruse kohta ei ole esitanud ühtegi tõendit. Kostja vastuväited elatise mittetasumiseks, et suveperioodil hageja ise töötab, et hageja on saavutanud kohustusliku põhihariduse on käesolevas kohtuasjas asjakohatud ja kohus jätab need tähelepanuta. Kohus lähtub PKS § 60 lg 2 sätetest, et kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel on vanem kohustatud teda ülal pidama. Seoses asjaoluga, et hageja õpib gümnaasiumis, mille kohta hageja on esitanud ka kooli tõendi, puudub hagejal endal regulaarne ja pidev sissetulek, vajab hageja õppimise ajal toetust, mida on kostja kohustatud teostama so hagejat õppimise ajal ülal pidama. Kuna hageja õpib puudub tal sissetulek. Kostja kohtuistungil kinnitas, et töötab valvurina on kostja varaline seisund parem hageja omast. Kohus ei saa eelistada lapse elatise suuruse kindlaksmääramisel hageja ema teisi võlakohustusi, kuna selline eelistus ei tulene seadusest, jätab kohus hageja ema laenukohustuse tagasimaksmise osas tähelepanuta. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma täisealiseks saanud last õppimise ajal, arvestades hagejale lasuvast kohustusest maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust ning lapse vajadusi, peab kohus käesoleval ajal põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 2175 krooni kuus, mida on hageja taotlenud. Elatis kuulub väljamõistmisele vastavalt PKS § 70 lg-le 1 alates elatisehagi esitamisest. Juhindudes
lg 3 tunnistab kohus kohtuotsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Eelnimetatu ei välista vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist kostja poolt. Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 ei tule riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda.
lg-te 1 ja 2 alusel k Ab hagimenetluses menetluskulud, s.h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg-te 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et hageja menetluskulud tuleb kanda kostjal kui poolel, kelle kahjuks kohtuotsus tehti. Kohus selgitab, et
lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus 3 esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Lukiina Vismann Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.