lg 3 ja § 132 lg 3) ja mittevaralist kahju kraavide kaevamisest tulenenud asja rikkumisega seotud kannatuste eest. M OÜ õiendiga (tl 5-9), mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit, loeb kohus tõendatuks, et kraavi kaevamise tõttu muutusid kinnistu ehitusgeoloogilised tingimused ja seoses sellega on sellele soovitatav projekteerida eramu vaivundamendile ja süvitada vaiad otsaga jämepurdmoreeni. Kostja ei eitanud kohtuistungil, et joonisel (tl 71) nähtub õigesti kostja poolt kaevatud kraavi suurus ja asukoht. Jooniselt nähtub, et kraav läbib trapetsikujulist kinnistut nurgakujuliselt ja terve kinnistu ulatuses, mitte ühest nurgast. Hageja vande all antud ütlustega (tl 89-90) loeb kohus tõendatuks, et hagejal ja tema perekonnal oli algselt plaanis ehitada kinnistule pooleteistkordne maja, millele tehti projektimuudatus, maja asukohast ei olnud juttu arendajaga, aga jutt oli arhitektiga sellest, kus peaks asetsema garaaž, paika oli pandud hagejal ehitusala. Tulenevalt kaevetöödest pidi hageja valima teise lahenduse. Joonistega (tl 70-73) koosmõjus asjatundja H.R arvamusega (tl 42-43), mida kohus hindab kui dokumentaalset tõendit, loeb kohus tõendatuks, et kaevetöödega tekkinud ehituspiirangud vähendasid kinnistu väärtust 3-4%. Kahju hüvitamise kohustus eeldab, et kahju poleks ilma kahju tekitaja teota tekkinud: tegu peab olema kahjuga kausaalses seoses. See eeldus on üldjuhul täidetud, kui kahju tekitaja teo võib ära jätta ilma, et tagajärg sellega ära langeks. Kui sama kahju oleks ka ilma selle põhjuseta tekkinud, siis vastutust ei järgne; kui vähemalt osa kahju oleks tekkinud, tuleb vastutus ülejäänud osas kõne alla. Kuivõrd asjatundja on leidnud, et kinnistu väärtuse vähenemine 3-4 % on tingitud kaevetöödest, on nimetatuga tõendatud põhjuslik seos kostja teo ja hagejal tekkinud kahju vahel. Ka kostja poolt kinnistu kraavi kinni ajamine ei ole nimetatud kahju kõrvaldanud. Kohus on seisukohal, et kinnistu väärtuse vähenemine tuleb kindlaks määrata kahju tekkimise aja seisuga ehk kostja poolt kraavide kaevamise ja kinniajamise seisuga - detsembri keskpaik 5 2006.a ja jaanuar 2007.a. Asjatundja on hinnanud kinnistu väärtust 2007.a I poolaastal ja leidnud, et samaväärsete ja samas asukohas asuvate kinnistute hind oli sel ajavahemikul ligikaudu 1,6 miljonit krooni. Kostja pole esitanud tõendeid, et kinnistu väärtus olnuks kahju tekitamise ajal teistsugune. Kohus võtab aluseks kinnistu väärtuse vähenemisel keskmise protsendi 3,5 ja arvestades kinnistu väärtusega 1,6 miljonit, saab arvutada, et hageja kinnistu väärtus vähenes 48’000.- kr võrra. Nimetatuga on tõendatud põhjuslik seos kostja teo ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostja tegevuse õigusvastasus seisneb hageja omandi rikkumisega tekitatud kinnistu hinna vähenemises (
1045 lg 1 p5). Kostja on tuginenud asjaolule, et kinnistud olid kaevetööde alustamisel halvasti (ainult piirikupitsatega) märgistatud ja rikkumine ei olnud tahtlik. Vastutusest vabastamise alusena võivad tulla deliktilise vastutuse korral kõne alla rikkumise vabandatavus ja süü puudumine (
Arvestades asjaolu, et kostja on oma kutsealal tegutsev professionaalne ehitusettevõte, kes tegeleb kinnistute arendamisega, on õigustatud hageja seisukoht, et vastavat hoolsust järgides pidanuks kostja kaevetööde teostamisel piiritähiseid jälgima või kui vastavaid tähiseid ei olnud või nad olid halvasti nähtavad, oleks kostja pidanud endale selgeks teha piirimärkide asukohad. Kohus on seisukohal, et nimetatu mittejärgmisega tekitas kostja hagejale kahju raske hooletuse vormis (
Arvestades asjaolu, et hageja osa ühisomandis on eeldatavalt pool, on hagejale tekkinud kahju suuruseks 24’000.- krooni. Kostja väited selle kohta, et hagejal puudub kavatsus kinnistut võõrandada, ei oma tähendust, sest asja väärtuse vähenemine kuulub hüvitamisele sõltumata sellest, kas kahjustatud isikul oli kavatsus asi edasi võõrandada. Seega on hageja nõue summas 24’000.- kr põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab alused, millal tekib mittevaralist kahju saanud isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist ja kehtib eeldus, et need on ammendavad. Omandi rikkumise eest, kui sellega kaasnes asja väärtuse vähenemine, ei ole võimalik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist varalisele kahjule lisaks. Üht liiki delikt, mis põhjustas kannatanule varalise ja mittevaralise kahju, võib samale isikule põhjustada terviserikke ja sellega seoses teist liiki mittevaralise kahju. Selliseid asjaolusid hageja esile ei toonud ega tõendanud. Seega on hageja nõue mittevaralise kahju osas summas 100’000.- kr põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga: hageja asjas kantud menetluskulud jäävad 16 % osas kostja kanda ja kostja menetluskulud 84 % osas hageja kanda. Ele Liiv kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.